muud Indoeuroopa keeled


:

  • ai`oollane, -lased et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: xA, xE : GR, TR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc
    Aioleis / Αἰολεῖς grc [NET_Wiki]; Aeolians en etnonüüm [NET_Wiki]; Aeolēs la etnonüüm [la2002s]; эоли́йцы ru etnonüüm [BRES2003] – kreeka hõim
    Lingid: Wikipedia
  • alb`aani˛a keel et [Ariste1967:25; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg10; Maa: xE : AL, XK; Keelkond: IeX; Keelekood: sq (sqi); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 000 000
    alb`aanlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; shqip sq [NET_Wiki]; gjuha shqipe sq [NET_Wiki]; shqiptarët sq etnonüüm [NET_Wiki]; arnauyt byzšwa / арнауыҭ бызшәа ab [NET_Wiki]; albánština cs [cs2006n]; Albanisch de [Motz2007]; Albaner de etnonüüm mitm [Motz2007]; alvanikí glóssa / αλβανική γλώσσα el [NET_Wiki]; Albanian en [ISO639-2:1998]; albanés es [NET_Wiki]; albania fi [Anhava1998]; albanais fr [ISO639-2:1998]; Albáinis ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo ‘Alepania haw [NET_Wiki]; albán nyelv hu [NET_Wiki]; albaneren / ալբաներեն hy [NET_Wiki]; albanska is,sv [NET_Wiki]; albanese it [NET_Wiki]; albanuri ena / ალბანური ენა ka [NET_Wiki]; albanų kalba lt [NET_Wiki]; albāņu valoda lv [NET_Vestnesis]; albanski jazik / албански јазик mk [NET_Wiki]; Albanees nl [nl2002n]; język albański pl [NET_Wiki]; albanês pt [NET_Wiki]; limba albaneză ro [NET_Wiki]; алба́нский язы́к ru [JaDM1982]; албанцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; albánčina sk [NET_Wiki]; phasa Aenbenia / ภาษาแอลเบเนีย th [NET_Wiki]; Arnavutça tr [NET_Wiki]; Arbaniya yu / 阿尔巴尼亚语 zh [NET_Wiki] – Albaania riigikeel, ametikeel Kosovos (kõrvuti serbia keelega)Tähestik al 1908 ladina, enne seda ka kreeka, araabia, Elbasani ja (harva) Beitha Kukju kiri
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • ´arber´eši keel et
    Liik: lg1; Maa: IT; Keelkond: IeX; Keelekood: aae (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 80 000
    ´arber`eš, ´arber´ešid et etnonüüm; Arbërishte aae [NET_Wiki]; Arbëreshë Albanian en [Ethn:2009]; Arbëresh en [NET_Wiki]; arbereschi it etnonüüm [NET_Wiki]; albanesi d’Italia it etnonüüm [NET_Wiki] – Lõuna-Itaalias (Calabrias, Apulias) kõneldav albaania keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • arm`eeni˛a keel et [Ariste1967:26; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: AM; Keelkond: IeX; Keelekood: hy (hye); Kiri: Armn; Kõnelejaid: 4 000 000
    arm`eenlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; hajeren / հայերեն hy [NET_Wiki]; ašwamaxj / ашәамахь ab etnonüüm; çamġal maç / цӀамгӀал мацӀ av [NET_Wiki]; erməni dili az [NET_Wiki]; aremaloyn̡ mott / аремалойн мотт ce [NET_Wiki]; ermaloyn̡ mott / эрмалойн мотт ce [NET_Wiki]; arménština cs [cs2006n]; Armenisch de [Motz2007]; armenikí glóssa / αρμενική γλώσσα el [NET_Wiki]; Armenian en [ISO639-2:1998]; armenio es [NET_Wiki]; armenia fi [Anhava1998]; arménien fr [ISO639-2:1998]; Airméinis ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo ‘Āmēnia haw [NET_Wiki]; Ārmīniyāī / आर्मीनियाई hi [NET_Wiki]; örmény nyelv hu [NET_Wiki]; ermalaj mott / эрмалай мотт inh [NET_Wiki]; armenska is [NET_Wiki]; armeno it [NET_Wiki]; Arumeniago / アルメニア語 ja [NET_Wiki]; somxuri ena / სომხური ენა ka [NET_Wiki]; jermelybze / ермэлыбзэ kbd [NET_Wiki]; ärmen tili / әрмен тілі kk [NET_Wiki]; ermen til / эрмен тил krc [NET_Wiki]; zimanê ermenî ku [NET_Wiki]; armėnų kalba lt [NET_Wiki]; armēņu valoda lv [NET_Vestnesis]; Armeens nl [NET_Wiki]; armensk no [Leira2006]; somixag ævzag / сомихаг ӕвзаг os [NET_Wiki]; język ormiański pl [NET_Wiki]; armênio pt [NET_Wiki]; limba armeană ro [NET_Wiki]; армя́нский язы́к ru [JaDM1982]; армяне ru etnonüüm [NarodyM1988]; ermeen tyla / эрмээн тыла sah [NET_Wiki]; arménčina sk [NET_Wiki]; jermenski jezik / јерменски језик sr [NET_Wiki]; armeniska sv [NET_Wiki]; zaboni armanī / забони арманӣ tg [NET_Wiki]; phasa Amenia / ภาษาอาร์เมเนีย th [NET_Wiki]; Ermenice tr [NET_Wiki]; ärmän tele / әрмән теле tt [NET_Wiki]; arman tili / ئەرمەن تىلى ug [NET_Wiki]; virmenska mova / вірменська мова uk [NET_Wiki]; arman tili uz [NET_Wiki]; hemšudin keln / хемшудин келн xal küsitav [NET_Wiki]; Yameiniya yu / 亚美尼亚语 zh [NET_Wiki] – Armeenia riigikeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | armeenia-eesti tähetabel | KNABi tähetabel | WGRS
  • arm`eeni˛a kiri et
    Liik: scr; Maa: AM; Keelkond: IeX; Keelekood: hy (hye); Kiri: Armn
    hajkakan ajbuben / հայկական այբուբեն hy [NET_Wiki]; Armenian en [ISO15924]; arménien fr [ISO15924]; армя́нское письмо́ ru [BRES2003] – tähtkiri, milles kirjutatakse armeenia keelt
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • arvan´itika keel et
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: aat (3); Kiri: Grek; Kõnelejaid: 50 000
    arvan´itika, -d et etnonüüm; arbërisht aat [NET_Wiki]; arvanítika / αρβανίτικα el [NET_Wiki]; Arvanitika Albanian en [Ethn:2009] – Kreekas kõneldav albaania keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • ´aškali, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : AL, XK; Keelkond: IeX; Keelekood: sq (sqi)
    ashkali sq etnonüüm [NET_Wiki]; Ashkali en etnonüüm [NET_Wiki]; ашкали ru etnonüüm [NET_Wiki]; Aškalije / Ашкалије sr etnonüüm [NET_Wiki] – albaaniastunud mustlased Albaanias ja KosovosVrd Balkani egiptlased
    Lingid: Wikipedia
  • B`alkani eg`iptlane, -lased et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : MK, RS; Keelkond: IeX; Keelekood: sq (sqi)
    egjiptjanë sq etnonüüm [NET_Wiki]; magjypë sq etnonüüm [NET_Wiki]; Balkan Egyptians en etnonüüm [NET_Wiki]; Balkanski Egipćani / Балкански Египћани sr etnonüüm [NET_Wiki] – albaaniastunud mustlased Kosovos, Makedoonias ja SerbiasVrd aškalid
    Lingid: Wikipedia
  • dimotikí / δημοτική [dimotik`ii] el
    Liik: lgv; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: el (ell); Kiri: Grek
    димотика ru [LES1990] – tänapäeva kreeka kirjakeel, mis tugineb nüüdsele kõneldud keelele
    Lingid: Wikipedia
  • d´olop, -id et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc
    Dolopes la etnonüüm [la2002s] – muistne rahvas Tessaalias (Aitoolias)
  • d`oorlane, -lased et etnonüüm [MIAL2001:46]
    Liik: etn; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc
    Dorieis / Δωριεῖς grc etnonüüm [NET_Wiki]; Dorians en etnonüüm [NET_Wiki]; Dōrēs la etnonüüm [la1962s]; дори́йцы ru etnonüüm [BRES2003]; доряне ru etnonüüm [BRES2003#] – kreeka hõim
    Lingid: Wikipedia
  • Elbasani kiri et+sq
    Liik: scr; Maa: AL; Keelkond: IeX; Keelekood: sq (sqi); Kiri: Elba
    Elbasan script en [NET_Wiki]; elbasan fr [ISO15924:2010]; албанское письмо ru [Loukotka1950:171] – tähtkiri, mida kasutati albaania keele jaoks XVIII-XIX saj (ei olnud eriti levinud)Nimetatud linna järgi, kus see loodi. Kirja kood kinnitati 2010
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • ´elümi keel et
    Liik: lg1; Maa: IT; Keelkond: IeX; Keelekood: xly (3)
    ´elüm, -id et etnonüüm [AntL1985:520]; Elymian en [ISO639-3]; elymi fi [Anhava1998]; Elymoi / ῎Ελυμοι grc etnonüüm [NET_Wiki]; Elymi la etnonüüm [NET_Wiki] – Sitsiilias I at 2. poolel eKr kõneldud keel, mis on tõenäoliselt Indoeuroopa keel, ent ei kuulu itali keelte hulka
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • frini`aat, frini´aadid et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: IT; Keelkond: IeX; Keelekood: xlg (3)
    Friniātēs la etnonüüm [la2002s] – liguuri hõim Etruuria põhjapiiri ääres
    Lingid: Wikipedia
  • g´eegi keel et
    Liik: lg0; Maa: xE : AL, XK; Keelkond: IeX; Keelekood: aln (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 200 000
    geegi murderühm et [Ariste1967:25]; g`eeg, g´eegid et etnonüüm; gegnisht aln [NET_Wiki]; Gegisch de [Motz2007]; Gheg Albanian en [Ethn:2009]; gegi fi [Anhava1998]; guègue fr [NET_Laval]; гегский диалект ru [LES1990]; dialekti gegë sq [NET_Wiki]; dialekti gegërishtja sq rööpnim [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • gr´iko murre et
    Liik: lgx; Maa: IT; Keelkond: IeX; Keelekood: el (ell)
    gr´iko, -d et etnonüüm; katoitaliotiká / κατωιταλιωτικά el [NET_Wiki] (’Lõuna-Itaalia’); graikánika / γραικάνικα el [NET_Wiki]; Gkríko / Γκρίκο el etnonüüm [NET_Wiki]; Griko en etnonüüm [NET_Wiki]; Grico en etnonüüm [NET_Wiki#]; greco calabro it [NET_Wiki]; grecanici it etnonüüm [NET_Wiki] – kreeklaste rühm Lõuna-Itaalias
    Lingid: Wikipedia
  • ha`oon, ha´oonid et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc
    Chaones / Χάονες grc etnonüüm [NET_Wiki]; Chaonians en etnonüüm [NET_Wiki]; Chāonēs la etnonüüm [la2002s] – Vana-Kreeka hõim Ípeiroses
    Lingid: Wikipedia
  • h`emšin, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: TR; Keelkond: IeX; Keelekood: hy (hye)
    h`amšen, -id et etnonüüm; hamšenchiner / համշենցիներ hy etnonüüm [NET_Wiki]; Hemshin peoples en etnonüüm [NET_Wiki]; амше́нцы ru etnonüüm [NET_Wiki]; хемши́лы ru etnonüüm [NET_Wiki#]; Hemşinliler tr etnonüüm [NET_Wiki] – armeenia päritoluga rahvarühm Türgi Hemşini piirkonnasTürki jäänud hemšinid räägivad tänapäeval türgi keelt
    Lingid: Wikipedia
  • j`oonlane, -lased et etnonüüm [MIAL2001:46]
    Liik: etn; Maa: xA, xE : GR, TR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc
    Iones / ᾽Ιωνες grc etnonüüm [NET_Wiki]; Ionians en etnonüüm [NET_Wiki]; Iōnes la etnonüüm [la1962s]; иони́йцы ru etnonüüm [BRES2003] – kreeka hõim
    Lingid: Wikipedia
  • j´uudi_kr´eeka keel et
    Liik: lg1; Maa: IL; Keelkond: IeX; Keelekood: yej (3); Kõnelejaid: 50
    Yevanic en [Ethn:2009]; Judeo-Greek en [Ethn:2009]; juutalaiskreikka fi [Anhava1998]; jevani fi [Anhava1998#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • katharévousa / καθαρεύουσα el
    Liik: lgv; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: el (ell); Kiri: Grek
    кафаревуса ru [LES1990] – kreeka kirjakeel, mis lähtub klassikalisest keelevormist
    Lingid: Wikipedia
  • k`esk_arm`eeni˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: xA; Keelkond: IeX; Keelekood: axm (3); Kiri: Armn
    Middle Armenian en [ISO639-3]; midžin hajeren / միջին հայերեն hy [NET_Wiki]; среднеармянский язык ru [LES1990] ♦ XI kuni XIV saj
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k`esk_kr´eeka keel et [Ariste1967:26]
    Liik: lgv; Maa: xA, xE : GR, TR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc; Kiri: Grek
    mesaionikí ellinikí glóssa / μεσαιωνική ελληνική γλώσσα el [NET_Wiki]; Medieval Greek en [NET_Wiki]; Byzantine Greek en [NET_Wiki#]; grec médiéval fr [NET_Wiki]; среднегреческий язык ru [LES1990]; византи́йский язык ru [NET_Wiki] ♦ 300 kuni 1453
    Lingid: Wikipedia
  • kr´eeka keel et [Ariste1967:26; ENE:1968,1; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg1; Maa: xA, xE : GR, CY; Keelkond: IeX; Keelekood: el (ell); Kiri: Grek; Kõnelejaid: 10 000 000
    `uus_kr´eeka keel et rööpnim [Ariste1967#]; kr`eeklane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; elliniká / ελληνικά el [NET_Wiki]; ellinikí glóssa / ελληνική γλώσσα el [NET_Wiki]; abarzen byzšwa / абарзен бызшәа ab [NET_Wiki]; yunan dili az [NET_Wiki]; hrečaskaja mova / грэчаская мова be [NET_Wiki]; gratski ezik / гръцки език bg [NET_Wiki]; Grik bhāṣhā / গ্রিক ভাষা bn [NET_Wiki]; Gêrisigai / ཀེ་རི་སིའི་སྐད bo [NET_Wiki]; gresianeg br [NET_Wiki]; řečtina cs [cs2006n]; Groeg cy [NET_Wiki]; græsk da [NET_Wiki]; Griechisch de [Motz2007]; Neugriechisch de [Motz2007]; Greek en; Modern Greek en [1453-; ISO639-2:1998]; griego es [NET_Wiki]; greziera eu [NET_Wiki]; kreikka fi [Anhava1998]; nykykreikka fi [Anhava1998#]; grikskt fo [NET_Wiki]; grec moderne fr [ISO639-2:1998]; Gréigis ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo Helene haw [NET_Wiki]; Yūnānī / यूनानी hi [NET_Wiki]; grčki jezik hr [NET_Wiki]; görög nyelv hu [NET_Wiki]; hunaren / հունարեն hy [NET_Wiki]; bahasa Yunani id [NET_Wiki]; dželtij mott / джелтий мотт inh [NET_Wiki]; gríska is [NET_Wiki]; greco it [NET_Wiki]; Girishiago / ギリシア語 ja [NET_Wiki]; berdznuli ena / ბერძნული ენა ka [NET_Wiki]; alydžybze / алыджыбзэ kbd [NET_Wiki]; phéasa Krĕch / ភាសាក្រិច km [NET_Wiki]; Kŭrisŭ-ŏ / 그리스어 ko [NET_Wiki]; zimanê yewnanî ku [NET_Wiki]; Graecī la etnonüüm [la2002s]; Grāiī la etnonüüm [la2002s#]; Grāī la etnonüüm [la2002s#]; graikų kalba lt [NET_Wiki]; grieķu valoda lv [W2000a_lav]; jaungrieķu valoda lv [NET_Vestnesis]; grčki jazik / грчки јазик mk [NET_Wiki]; grekenj kelj / грэкень кель myv [NET_Wiki]; Grieks nl [nl2002n]; gresk no [Leira2006]; grekhag ævzag / грекъаг ӕвзаг os [NET_Wiki]; berdzenag ævzag / бердзенаг ӕвзаг os [NET_Wiki]; język grecki pl [NET_Wiki]; grego pt [NET_Wiki]; limba greacă ro [NET_Wiki]; новогреческий язык ru [JaDM1982]; гре́ческий язы́к ru [LES1990]; греки ru etnonüüm [NarodyM1988]; giriek tyla / гириэк тыла sah [NET_Wiki]; gréčtina sk [NET_Wiki]; gjuha greke sq [NET_Wiki]; greqishtja sq [NET_Wiki]; grekiska sv [NET_Wiki]; Kigiriki sw [NET_Wiki]; Kiyunani sw [NET_Wiki]; Kirekkam / கிரேக்கம் ta [NET_Wiki]; zaboni yunonī / забони юнонӣ tg [NET_Wiki]; phasa Krik / ภาษากรีก th [NET_Wiki]; Yunanca tr [NET_Wiki]; hretska mova / грецька мова uk [NET_Wiki]; yunon tili uz [NET_Wiki]; tiếng Hy Lạp vi [NET_Wiki]; Xila yu / 希腊语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • kr´eeka kiri et
    Liik: scr; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: el (ell), grc; Kiri: Grek
    kreeka tähestik et [Ariste1967:26]; ellinikó alfávito / ελληνικό αλφάβητο el [NET_Wiki]; Greek en [ISO15924]; grec fr [ISO15924]; гре́ческое письмо́ ru [BRES2003] – tähtkiri kreeka keele kirjutamiseks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • kr´eeka ´ühis_k`eel et [Ariste1967:26]
    Liik: lgv; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc; Kiri: Grek
    koin`ee et,fi [Ariste1967#; Anhava1998]; koine / κοινῇ grc; Koine Greek en [NET_Wiki]; yleiskreikka fi [Anhava1998#]; общегреческое койне ru [LES1990] ♦ 300 eKr kuni 300 pKr, põhines Atika murdel
    Lingid: Wikipedia
  • lig´uuri keel et
    Liik: lg1; Maa: IT; Keelkond: IeX; Keelekood: xlg (3)
    lig`uur, lig´uurid et etnonüüm [ENE:1972,4:435]; lig`uurlane, -lased et etnonüüm [la2002s]; Ligurian en [ISO639-3]; liguuri fi [Anhava1998]; Ligurēs la etnonüüm [la2002s]; лигу́ры ru etnonüüm [BRES2003] – Loode-Itaalias II saj eKr kuni I saj pKr kõneldud keel, mida on peetud Indoeuroopa keeleks, ühegagi lähemalt seostamata
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • line`aar_k´iri B et
    Liik: scr; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: gmy (3); Kiri: Linb
    Linear B en [ISO15924]; linéaire B fr [ISO15924]; линейное письмо Б ru [LES1990:245] – Kreeta saarel Knossose lähedal leitud savitahvlite silpkiri, osalt logograafiline kiri, kajastab kreeka keele vanimaid kujusid
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • l´omavreni keel et
    Liik: lg1; Maa: AM; Keelkond: IeX, mx; Keelekood: rmi (3); Kõnelejaid: 50
    Lomavren en [Ethn:2009]; Armenian Bosha en [Ethn#]; Posha en etnonüüm [NET_Wiki]; Lom people en etnonüüm [NET_Wiki]; Armenian Gypsies en etnonüüm [NET_Wiki]; lomavren / լոմավրեն hy [NET_Wiki]; boša / բոշա hy etnonüüm [NET_Wiki]; gnčhu / գնչու hy etnonüüm [NET_Wiki]; boša / ბოშა ka etnonüüm [NET_Wiki]; боша́ ru etnonüüm [NET_Wiki]; армя́нские цыга́не ru etnonüüm [NET_Wiki]; Lomlar tr etnonüüm [NET_Wiki] – segakeel, mille sõnavara on mustlas-, grammatika armeeniapärane
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mük´eene keel et [AntL1985]
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: gmy (3); Kiri: Linb
    Mük´eene kr´eeka keel et; Mycenaean Greek en [ISO639-3]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´ürmidon, -id et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc
    Myrmidones / Μυρμιδόνες grc etnonüüm [NET_Wiki]; Myrmidons en etnonüüm [NET_Wiki]; Myrmidones la etnonüüm [la2002s] – Ahhaia hõim Aigina saarel ja Lõuna-Tessaalias
    Lingid: Wikipedia
  • pel´asgi keel et
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: IeX
    pel`asg, pel´asgid et etnonüüm [ENE:1974,6:76]; Pelasgian en [NET_Wiki]; pelasgi fi [Anhava1998]; Pelasgoi / Πελασγοί grc [NET_Wiki]; Pelasgī la etnonüüm [la2002s]; пела́сги ru etnonüüm [BRES2003] – Kreekas enne kreeklasi elanud hõimude keel(ed)
    Lingid: Wikipedia
  • p`ontose keel et
    Liik: lg1; Maa: xA, xE : GR, TR; Keelkond: IeX; Keelekood: pnt (3); Kõnelejaid: 325 000
    Póntioi / Πόντιοι el etnonüüm [NET_Wiki]; Pontic en [Ethn:2009]; Pontic Greeks en etnonüüm [NET_Wiki]; Pontians en etnonüüm [NET_Wiki]; pontti fi [Anhava1998]; Pontus Rumları tr etnonüüm [NET_Wiki] – varem Türgis, nüüd pms Kreekas Makedoonias kõneldav kreeka lähisugukeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´arak`atsan, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : BG, GR; Keelkond: IeX; Keelekood: el (ell)
    Sarakatsánoi / Σαρακατσάνοι el etnonüüm [NET_Wiki]; karakachani / каракачани bg etnonüüm [NET_Wiki]; Sarakatsani en etnonüüm [NET_Wiki] – rändur-lambakarjuste etniline rühm Kreekas, osalt Bulgaarias
    Lingid: Wikipedia
  • t´oski keel et
    Liik: lg0; Maa: AL; Keelkond: IeX; Keelekood: als (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 000 000
    t´oski murderühm et [Ariste1967:25]; t`osk, t´oskid et etnonüüm; Toskisch de [Motz2007]; Tosk Albanian en [Ethn:2009]; toski fi [Anhava1998]; tosque fr [NET_Laval]; тоскский диалект ru [LES1990]; toskë sq [NET_Wiki]; toskërisht sq rööpnim [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tsak`ooni˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: tsd (3); Kiri: Grek; Kõnelejaid: 1 200
    tsakoniká / τσακωνικά el [NET_Wiki]; Tsakonian en [Ethn:2009]; tsakonia fi [Anhava1998]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tšerkessog`ai, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: AD, KDA; Keelkond: IeX; Keelekood: hy (hye)
    čherkhezahajer / չերքեզահայեր hy etnonüüm [NET_Wiki]; Cherkesogai en etnonüüm [NET_Wiki]; Circassian Armenians en etnonüüm [NET_Wiki]; Mountainous Armenians en etnonüüm [NET_Wiki]; adyge-jermely / адыгэ-ермэлы kbd etnonüüm [NET_Wiki]; черкесогаи ru etnonüüm [NET_Wiki]; горские армяне ru etnonüüm [NET_Wiki]; закубанские армяне ru etnonüüm [NET_Wiki] – Venemaa Krasnodari krai ja Adõgee armeenlased
    Lingid: Wikipedia
  • v´allahad, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: TR; Keelkond: IeX; Keelekood: el (ell)
    Valaádes / Βαλαάδες el etnonüüm [NET_Wiki]; Vallahades en etnonüüm [NET_Wiki] – Edela-Makedooniast pärit kreeklastest muslimid, kes 1920. aastatel rahvastikuvahetuse käigus asustati ümber Türki
    Lingid: Wikipedia
  • v´ana_arm`eeni˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: xA; Keelkond: IeX; Keelekood: xcl (3); Kiri: Armn
    Classical Armenian en [ISO639-3]; grabar / գրաբար hy [NET_Wiki; Ariste1972:26#]; древнеармянский язык ru [LES1990]; грабар ru [LES1990] ♦ V kuni IX saj
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • v´ana_kr´eeka keel et [Ariste1967:26]
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: IeX; Keelekood: grc; Kiri: Grek
    hellenike glotta / ἑλληνικὴ γλῶττα grc [NET_Frö]; hellenika / ἑλληνικά grc [NET_Frö]; Altgriechisch de [Motz2007]; archaía ellinikí glóssa / αρχαία ελληνική γλώσσα el [NET_Wiki]; Ancient Greek en [ISO639-2:1998]; Classical Greek en rööpnim; grec ancien fr [ISO639-2:1998]; hin hunaren / հին հունարեն hy [NET_Wiki]; greco antico it [NET_Wiki]; sengrieķu valoda lv [NET_Vestnesis]; gammelgresk no [Leira2006]; древнегреческий язык ru [JaDM1982]; klassisk grekiska sv [NET_Wiki]; gammalgrekiska sv [NET_Wiki#] ♦ Kuni aastani 1453
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • Vithkuqi kiri et+sq
    Liik: scr; Maa: AL; Keelkond: IeX; Keelekood: sq (sqi); Kiri: (Zzzz)
    Vithkuqi en [NET_Wiki]; Beitha Kukju script en [Coulmas1999:7]; Büthakukye en; Veqilharxhi enu 1840. a loodud tähtkiri albaania keele jaoks, mida kasutati siiski harvaAutoriks õpetlane Naum Veqilharxhi, nimetatud sünnikoha (Vithkuq) järgi, mis asub Korçë piirkonnas
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia