Lõuna-Ameerika isoleeritud indiaani keeled


:

  • ´aikanani keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO; Keelkond: Ii02; Keelekood: tba (3); Kõnelejaid: 180
    huari keel et rööpnim; ´aikanan, -id et etnonüüm; Aikanã en [Ethn:2009]; Huari en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; Wari en [Ethn:2009#]; Tubarão en [NET_Wiki#]; уари ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´arikapu keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO; Keelkond: Ii02
    ´arikapu, -d et etnonüüm; Arikapu en [NET_Wiki#]; Aricapu en; Macabi en rööpnim; арикапу ru [JaDM1982] ♦ Oli vist lähedane jabuti keelele
    Lingid: Wikipedia
  • d`iagita keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : AR, CL; Keelkond: Ii02
    Diaguita-Calchaquí en [NET_Wiki#]; Diaguita enHääbus XVII saj
    Lingid: Wikipedia
  • ´itonama keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: Ii02; Keelekood: ito (3); Kõnelejaid: 10
    ´itonama, -d et etnonüüm; Itonama en [Ethn:2009]; итонама ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • j´abuti keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO; Keelkond: Ii02; Keelekood: jbt (3); Kõnelejaid: 5
    džeorom´itši keel et rööpnim; j´abuti, -d et etnonüüm; Jabutí en [Ethn:2009]; Jabuti en [ENE_EE:1990,5]; Yabutí en [Ethn:2009#]; Djeoromitxi en [NET_Wiki]; жабути ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´amsa keel et
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: Ii02; Keelekood: kbh (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 800
    k´amsa, -d et etnonüüm; Camsá en [Ethn:2009]; Sibundoy en [Ethn:2009#]; Sebonday en [ENE_EE:1990,5]; камса́ ru [JaDM1982]; себондой ru lisa [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´ometš`ingoni keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: AR; Keelkond: Ii02
    Comechingon en; комечингон ru [JaDM1982] ♦ Hääbus XVII saj
    Lingid: Wikipedia
  • m´osetene keeled et [ENE:1972,4]
    Liik: lg2; Maa: BO; Keelkond: Ii02
    Mosetene languages en; языки мосетене ru [JaDM1982]
  • n´atu keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PE; Keelkond: Ii02
    Natú en [ENE_EE:1990,5; NET_Wiki]; нату ru [JaDM1982]
  • p´uinave keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : CO, VE; Keelkond: Ii02; Keelekood: pui (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 900
    p´uinave, -d et etnonüüm; Puinave en [Ethn:2009]; Puinavé en [ENE_EE:1990,5]; Waipunavi en [NET_Wiki#]; пуинаве ru [JaDM1982] ♦ On liigitatud ka kokku maku keeltega
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´abela murre et
    Liik: lgx; Maa: EC; Keelkond: Ii02; Keelekood: auc (3)
    s´abela, -d et etnonüüm; Sabela en [ENE_EE:1990,5]; сабела ru [LES1990] ♦ Ethn nimetab seda vaorani ühe variandina
  • s´anavironi keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: AR; Keelkond: Ii02
    Sanaviron en; санавирон ru [JaDM1982] ♦ Hääbunud keel, andmeid väga napilt
  • s´errano keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: CL; Keelkond: Ii02
    Serrano en; серрано ru [JaDM1982]
  • ts´imane keel et
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: Ii02; Keelekood: cas (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 300
    m´oseteni keel et rööpnim; ts´imane, -d et etnonüüm; Tsimané en [Ethn:2009]; Chimané en [Ethn:2009#]; Mosetén en [Ethn:2009#]; Moseteni en [ENE_EE:1990,5]; чиманиса ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tš´apakura keel et
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: Ii02
    Chapacura en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; tšapakuralaiset kielet fi osaliselt [Anhava1998]; чапакура ru [JaDM1982] ♦ Ethn tunneb üksnes keelkonna nimena (Chapacura-Wanham)
    Lingid: Wikipedia
  • tš´ipaja keel et
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: Ii02; Keelekood: cap (3); Kõnelejaid: 1 200
    tšip´aia keel et [Laur2000]; tš´ipaja, -d et etnonüüm; tšipaaja keel et van [ENE:1972,4]; Puquina cap [NET_Wiki]; Uchun Maa Taqu cap [NET_Wiki] (’meie emakeel’); Chipaya en [Ethn:2009]; чипайа ru etnonüüm [NarodyM1988] – urutšipaja keelkonna keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tš´irino keel et
    Liik: lg1; Maa: PE; Keelkond: Ii02
    Chirino en [ENE_EE:1990,5]; cherino pt [NET_Wiki#]; чирино ru [JaDM1982] ♦ Chirinos on ringkond Peruus. Internetis on mainitud, et kandoši keel on viimaseid tširino e murato keelkonna keeli
  • t´uša keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: BA, PE; Keelkond: Ii02
    t´uša, -d et etnonüüm; Tuxá en [NET_Wiki]; Tucha en [ENE_EE:1990,5]; туша ru [JaDM1982]
  • ´uru keel et
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: Ii02; Keelekood: ure (3); Kõnelejaid: 2
    ´uru, -d et etnonüüm; uruu keel et van [ENE:1972,4]; Uru en [Ethn:2009] – urutšipaja keelkonna keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´urutš´ipaja keelkond et
    Liik: lg4; Maa: BO; Keelkond: Ii02
    uruu-tšipaaja keeled et van [ENE:1972,4]; Urúchipaya languages en; urukielet fi [Anhava1998]; семья уру-чипайя ru [LES1990:370]
  • v`anjami keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: Ii02
    Wanham en [Ethn:2009]; Uanham en [ENE_EE:1990,5]; уаньям ru [JaDM1982] ♦ Ethn tunneb üksnes keelkonna nimena (Chapacura-Wanham)
  • v`aorani keel et
    Liik: lg1; Maa: EC; Keelkond: Ii02; Keelekood: auc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 700
    v`aorani, -d et etnonüüm; auka keel et van; Huao Terero auc [NET_Wiki]; Waorani en [Ethn:2009]; Huaorani en [NET_Wiki]; Auca en van halvustav [ENE_EE:1990,5]; аука ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia