Lõuna-Ameerika isoleeritud indiaani keeled
:
´aikanani keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: Ii02; Keelekood: tba (3);
Kõnelejaid: 180
huari keel et rööpnim; ´aikanan, -id et etnonüüm; Aikanã en [Ethn:2009];
Huari en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; Wari en [Ethn:2009#];
Tubarão en [NET_Wiki#]; уари ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´arikapu keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: Ii02
´arikapu, -d et etnonüüm; Arikapu en [NET_Wiki#]; Aricapu en;
Macabi en rööpnim; арикапу ru [JaDM1982]
♦ Oli vist lähedane jabuti keelele
Lingid: Wikipedia
† d`iagita keel et
Liik: lg1; Maa: xS : AR, CL;
Keelkond: Ii02
Diaguita-Calchaquí en [NET_Wiki#]; Diaguita en
♦ Hääbus XVII saj
Lingid: Wikipedia
´itonama keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: BO;
Keelkond: Ii02; Keelekood: ito (3);
Kõnelejaid: 10
´itonama, -d et etnonüüm; Itonama en [Ethn:2009]; итонама ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
j´abuti keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: RO;
Keelkond: Ii02; Keelekood: jbt (3);
Kõnelejaid: 5
džeorom´itši keel et rööpnim; j´abuti, -d et etnonüüm;
Jabutí en [Ethn:2009]; Jabuti en [ENE_EE:1990,5];
Yabutí en [Ethn:2009#]; Djeoromitxi en [NET_Wiki];
жабути ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´amsa keel et
Liik: lg1; Maa: CO;
Keelkond: Ii02; Keelekood: kbh (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 800
k´amsa, -d et etnonüüm; Camsá en [Ethn:2009];
Sibundoy en [Ethn:2009#]; Sebonday en [ENE_EE:1990,5];
камса́ ru [JaDM1982]; себондой ru lisa [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† k´ometš`ingoni keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: AR;
Keelkond: Ii02
Comechingon en; комечингон ru [JaDM1982]
♦ Hääbus XVII saj
Lingid: Wikipedia
m´osetene keeled et [ENE:1972,4]
Liik: lg2; Maa: BO;
Keelkond: Ii02
Mosetene languages en; языки мосетене ru [JaDM1982]
† n´atu keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: PE;
Keelkond: Ii02
Natú en [ENE_EE:1990,5; NET_Wiki]; нату ru [JaDM1982]
p´uinave keel et
Liik: lg1; Maa: xS : CO, VE;
Keelkond: Ii02; Keelekood: pui (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 900
p´uinave, -d et etnonüüm; Puinave en [Ethn:2009];
Puinavé en [ENE_EE:1990,5]; Waipunavi en [NET_Wiki#];
пуинаве ru [JaDM1982]
♦ On liigitatud ka kokku maku keeltega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´abela murre et
Liik: lgx; Maa: EC;
Keelkond: Ii02; Keelekood: auc (3)
s´abela, -d et etnonüüm; Sabela en [ENE_EE:1990,5];
сабела ru [LES1990]
♦ Ethn nimetab seda vaorani ühe variandina
† s´anavironi keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: AR;
Keelkond: Ii02
Sanaviron en; санавирон ru [JaDM1982]
♦ Hääbunud keel, andmeid väga napilt
† s´errano keel et [ENE:1972,4]
Liik: lg1; Maa: CL;
Keelkond: Ii02
Serrano en; серрано ru [JaDM1982]
ts´imane keel et
Liik: lg1; Maa: BO;
Keelkond: Ii02; Keelekood: cas (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 300
m´oseteni keel et rööpnim; ts´imane, -d et etnonüüm;
Tsimané en [Ethn:2009]; Chimané en [Ethn:2009#];
Mosetén en [Ethn:2009#]; Moseteni en [ENE_EE:1990,5];
чиманиса ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† tš´apakura keel et
Liik: lg1; Maa: BO;
Keelkond: Ii02
Chapacura en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009];
tšapakuralaiset kielet fi osaliselt [Anhava1998]; чапакура ru [JaDM1982]
♦ Ethn tunneb üksnes keelkonna nimena (Chapacura-Wanham)
Lingid: Wikipedia
tš´ipaja keel et
Liik: lg1; Maa: BO;
Keelkond: Ii02; Keelekood: cap (3);
Kõnelejaid: 1 200
tšip´aia keel et [Laur2000]; tš´ipaja, -d et etnonüüm;
tšipaaja keel et van [ENE:1972,4]; Puquina cap [NET_Wiki];
Uchun Maa Taqu cap [NET_Wiki] (’meie emakeel’);
Chipaya en [Ethn:2009]; чипайа ru etnonüüm [NarodyM1988]
– urutšipaja keelkonna keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† tš´irino keel et
Liik: lg1; Maa: PE;
Keelkond: Ii02
Chirino en [ENE_EE:1990,5]; cherino pt [NET_Wiki#];
чирино ru [JaDM1982]
♦ Chirinos on ringkond Peruus. Internetis on mainitud, et kandoši keel on
viimaseid tširino e murato keelkonna keeli
† t´uša keel et
Liik: lg1; Maa: BR; Adm: BA, PE;
Keelkond: Ii02
t´uša, -d et etnonüüm; Tuxá en [NET_Wiki]; Tucha en [ENE_EE:1990,5];
туша ru [JaDM1982]
´uru keel et
Liik: lg1; Maa: BO;
Keelkond: Ii02; Keelekood: ure (3);
Kõnelejaid: 2
´uru, -d et etnonüüm; uruu keel et van [ENE:1972,4];
Uru en [Ethn:2009]
– urutšipaja keelkonna keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´urutš´ipaja keelkond et
Liik: lg4; Maa: BO;
Keelkond: Ii02
uruu-tšipaaja keeled et van [ENE:1972,4]; Urúchipaya languages en;
urukielet fi [Anhava1998]; семья уру-чипайя ru [LES1990:370]
† v`anjami keel et
Liik: lg1; Maa: BR;
Keelkond: Ii02
Wanham en [Ethn:2009]; Uanham en [ENE_EE:1990,5];
уаньям ru [JaDM1982]
♦ Ethn tunneb üksnes keelkonna nimena (Chapacura-Wanham)
v`aorani keel et
Liik: lg1; Maa: EC;
Keelkond: Ii02; Keelekood: auc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 700
v`aorani, -d et etnonüüm; auka keel et van; Huao Terero auc [NET_Wiki];
Waorani en [Ethn:2009]; Huaorani en [NET_Wiki];
Auca en van halvustav [ENE_EE:1990,5]; аука ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia