nuutka keeled


:

  • ditid´ahti keel et
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: IiW2; Keelekood: dtd (3)
    ditid`aht, ditid´ahtid et etnonüüm; n´itin´ati murre et van; n´itin`at, n´itin´atid et etnonüüm van; nitinati keel et van [ENE:1974,6]; diidiitidq dtd [Ethn:2012]; diitiidʔaaʔtx̣ dtd [Ethn#]; Nitinat en [Ethn:2009]; Nitinaht en [NET_Wiki]; Ditidaht en rööpnim [NET_Wiki#]; Southern Nootkan en van [NET_Wiki#]; язык нитинат ru [JaDM1982] ♦ Varem loeti nuutka keele murdeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´akahi keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: US; Adm: WA; Keelkond: IiW2; Keelekood: myh (3); Kõnelejaid: 2 000
    m´akah, -id et etnonüüm; qʷiqʷidiččaq myh [NET_Wiki]; Makah en [Ethn:2009]; язык маках ru [JaDM1982] ♦ Kõneldakse üksnes teise keelena
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • n´uutka keeled et [ENE:1974,6]
    Liik: lg3, X; Maa: xN; Keelkond: IiW2
    n´uutka, -d et etnonüüm; nootka, -d et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007]; Nootka languages en; группа нутка ru [LES1990]
  • n´uutšan´ulti keel et [Laur2000]
    Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC; Keelkond: IiW2; Keelekood: nuk (3); Kõnelejaid: 200
    n´uutka keel et van [ENE:1974,6; Laur2000]; nuučaan̓uł [IPA:nuːtʃaːnˀuɬ] nuk [NET_Wiki]; T’aat’aaqsapa nuk [NET_Wiki]; Nuu-chah-nulth en [NET_Wiki]; Nootka en van [Ethn:2009]; язык нутка ru [JaDM1982] ♦ 2010 jagas Ethn nuutka keele (noo) kaheks: ditidahti keel (dtd) ja nuutšanulti keel (nuk)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia