nuutka keeled
:
ditid´ahti keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: IiW2; Keelekood: dtd (3)
ditid`aht, ditid´ahtid et etnonüüm; n´itin´ati murre et van;
n´itin`at, n´itin´atid et etnonüüm van;
nitinati keel et van [ENE:1974,6]; diidiitidq dtd [Ethn:2012];
diitiidʔaaʔtx̣ dtd [Ethn#]; Nitinat en [Ethn:2009];
Nitinaht en [NET_Wiki]; Ditidaht en rööpnim [NET_Wiki#];
Southern Nootkan en van [NET_Wiki#]; язык нитинат ru [JaDM1982]
♦ Varem loeti nuutka keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´akahi keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: WA;
Keelkond: IiW2; Keelekood: myh (3);
Kõnelejaid: 2 000
m´akah, -id et etnonüüm; qʷiqʷidiččaq myh [NET_Wiki];
Makah en [Ethn:2009]; язык маках ru [JaDM1982]
♦ Kõneldakse üksnes teise keelena
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´uutka keeled et [ENE:1974,6]
Liik: lg3, X; Maa: xN;
Keelkond: IiW2
n´uutka, -d et etnonüüm; nootka, -d et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007];
Nootka languages en; группа нутка ru [LES1990]
n´uutšan´ulti keel et [Laur2000]
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: IiW2; Keelekood: nuk (3);
Kõnelejaid: 200
n´uutka keel et van [ENE:1974,6; Laur2000];
nuučaan̓uł [IPA:nuːtʃaːnˀuɬ] nuk [NET_Wiki];
T’aat’aaqsapa nuk [NET_Wiki]; Nuu-chah-nulth en [NET_Wiki];
Nootka en van [Ethn:2009]; язык нутка ru [JaDM1982]
♦ 2010 jagas Ethn nuutka keele (noo) kaheks: ditidahti keel (dtd) ja
nuutšanulti keel (nuk)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia