pärissiuu keeled
:
ass´iniboini keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: MT, SK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: asb (3);
Kõnelejaid: 250
ass´inib`oin, ass´inib´oinid et etnonüüm;
ass´iinib`oin, ass´iinib´oinid et etnonüüm harv;
Nakʰóda asb [NET_Wiki]; Assiniboine en [Ethn:2009];
assiniboine fr [NET_Laval]; диалект ассинибойн ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´avahhavi, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: US;
Keelkond: MsS1; Keelekood: hid (3)
Awaxawi en etnonüüm [NET_Wiki]; Amahami en etnonüüm [NET_Wiki]
– üks kolmest hidatsa hõimust
† bil´oksi keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: MS;
Keelkond: MsS1; Keelekood: bll (3)
bil´oksi, -d et etnonüüm; Tanêksąyaa ade bll [NET_Wiki];
Biloxi en [Ethn:2009]; язык билокси ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
dak´ota keel et [ENE:1974,6#]
Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: MB, MN, ND, NE, SD, SK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: dak;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 19 000
si`uu keel et rööpnim [ESKT:1998]; dak´ota, -d et etnonüüm;
si`uu, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; dakoota keel et van [ENE:1974,6];
lakhóta dak; Dakota en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Sioux en [Ethn:2009#]; Santee en van [ENE:1974,6#];
dakota fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
dakotu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык дакота ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
deg´iha keeled et
Liik: lg2; Maa: US; Adm: NE, OK;
Keelkond: MsS1
deg´iha, -d et etnonüüm; Dhegiha languages en [Ethn:2009];
язык дегиха ru [JaDM1982]
– kansa, kuapa, omaha ja oseidži keele ühisnimetus
Lingid: Wikipedia
hid´atsa keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: ND;
Keelkond: MsS1; Keelekood: hid (3);
Kõnelejaid: 100
hid´atsa, -d et etnonüüm; Hiraacá hid [NET_Wiki];
Hidatsa en [Ethn:2009]; Gros Ventre en van;
язык хидатса ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
hotš´angi keel et
Liik: lg1; Maa: US; Adm: NE, WI;
Keelkond: MsS1; Keelekood: win (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 11
vinnebago keel et rööpnim [ENE:1974,6]; hotš`ank, hotš´angid et etnonüüm;
vinibeigo, -d et etnonüüm van [1980:; Soosaar2007]; Hocą́k win [Ethn];
Ho-Chunk en [Ethn:2009]; Winnebago en; winnebago fi [Anhava1998];
hocak fr [NET_Laval]; язык виннебаго ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
j`ankton, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: US; Adm: SD;
Keelkond: MsS1; Keelekood: dak
Yankton en etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
jankton`ai, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: US;
Keelkond: MsS1; Keelekood: dak
Yanktonai en etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
k´ansa keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: ksk (3);
Kõnelejaid: 19
k´ansa, -d et etnonüüm; Kaw ksk [NET_Wiki]; Kanza ksk [NET_Wiki];
Kansa en [Ethn:2009]; kansa fi [Anhava1998];
диалект канза ru [JaDM1982]; канса ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ku´apa keel et
Liik: lg1; Maa: US; Adm: OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: qua (3);
Kõnelejaid: 34
ku´apo keel et [ENE:1974,6]; ku´apa, -d et etnonüüm;
Ugahxpa qua [NET_Wiki]; Quapaw en [Ethn:2009];
диалект куапо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
lak´ota keel et [ENE:1974,6#]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: MN, MT, ND, NE, SD;
Keelkond: MsS1; Keelekood: lkt (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 200
lak´ota, -d et etnonüüm; lakoota keel et van [ENE:1974,6];
Lakȟótiyapi lkt [NET_Wiki]; Lakota en [Ethn:2009];
Teton en van [ENE:1974,6#]; lakota fi [Anhava1998];
диалект лакота ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`andani keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: ND;
Keelkond: MsS1; Keelekood: mhq (3);
Kõnelejaid: 6
m`andan, -id et etnonüüm; Mandan en [Ethn:2009];
язык мандан ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† miss´uuri, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: US; Adm: OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: iow (3)
Niúachi iow etnonüüm [NET_Wiki]; Missouri en etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
n´akoda keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: AB;
Keelkond: MsS1; Keelekood: sto (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 300
n´akoda, -d et etnonüüm; Stoney en [Ethn:2009]; Nakoda en [Ethn#];
stoney fr [NET_Laval]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nak´ota murre et
Liik: lgx; Maa: xN : CA, US;
Keelkond: MsS1; Keelekood: dak
nak´ota, -d et etnonüüm; nakota keel et van [ENE:1974,6#];
nakoota keel et van [ENE:1974,6]; Nakota en; Yankton en rööpnim;
nakota fi [Anhava1998]; диалект накота ru [JaDM1982]
♦ Õieti on tegu assiniboini sünonüümiga
Lingid: Wikipedia
† ´ofo keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: MS;
Keelkond: MsS1; Keelekood: ofo (3)
´ofo, -d et etnonüüm; Ofo en [Ethn:2009]; язык офо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ogl´ala, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: US; Adm: SD;
Keelkond: MsS1; Keelekood: lkt (3)
oglaala, -d et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007];
Oglala Lakota en etnonüüm [NET_Wiki];
Oglala Sioux en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki#]
Lingid: Wikipedia
´omaha keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: NE, OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: oma (3);
Kõnelejaid: 85
´omaha, -d et etnonüüm; omaaha, -d et etnonüüm van [1980:; Soosaar2007];
Omaha-Ponca en [Ethn:2009]; Omaha en; omaha fi [Anhava1998];
диалект омаха ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
os´eidži keel et [ENE:1974,6; ENE_EE:1994,7]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: osa;
Kiri: Cans; Kõnelejaid: 5
os`eidž, os´eidžid et etnonüüm [ESKT:1998];
osaga, -d et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007]; Wazhazhe osa [NET_Wiki];
Osage en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; osage fr [ISO639-2:1998];
važāžu valoda lv [NET_Vestnesis]; диалект оседжи ru [JaDM1982];
оседж ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† ´oto, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: US; Adm: OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: iow (3)
Otoe en etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
p´onka murre et
Liik: lgx; Maa: US; Adm: NE, OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: oma (3)
p´onka keel et [ENE:1974,6]; p´onka, -d et etnonüüm;
Páⁿka oma etnonüüm [NET_Wiki]; Ppáⁿkka oma etnonüüm [NET_Wiki#];
Ponca en; диалект понка ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
p´äris_si`uu keeled et [ENE_EE:1994,7]
Liik: lg3, X; Maa: xN;
Keelkond: MsS1
Siouan proper languages en [NET_Wiki]
† tš´ivere keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: KS, OK;
Keelkond: MsS1; Keelekood: iow (3)
tš´ivere, -d et etnonüüm; aiova, -d et etnonüüm van [1980:; Soosaar2007];
Báxoje-Jíwere-Ñútˀachi iow [NET_Wiki];
Iowa-Oto en [Ethn:2009]; Chiwere en; iowa fi [Anhava1998];
язык чивере ru [JaDM1982]
♦ Õieti on aiovad, missuurid ja otod tšivere keele kõnelejate kolm põhiharu
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† t´utelo keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: MS;
Keelkond: MsS1; Keelekood: tta (3)
t´utelo, -d et etnonüüm; Tutelo en [Ethn:2009];
язык тутело ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
v´arese_indi´aani keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: MT;
Keelkond: MsS1; Keelekood: cro (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 000
v´arese keel et rööpnim [ENE:1974,6];
v´arese_indi`aanlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
v´ares, -ed et etnonüüm rööpnim; Apsáalooke cro [NET_Wiki];
Crow en [Ethn:2009]; varis fi [Anhava1998]; crow fi [Anhava1998#];
язык кроу ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia