põhjaatapaski keeled
:
´ahtena keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: aht (3);
Kõnelejaid: 35
´ahtena, -d et etnonüüm; Ahtena en [Ethn:2009]; Ahtna en [NET_Wiki];
язык атена ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Alam-Tanana keel et+en
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: taa (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 30
tanana keel et [ENE:1974,6]; Lower Tanana en [Ethn:2009];
Tanana en; язык танана ru [JaDM1982]
♦ Tanana on jõenimi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´abini keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: bcr (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 500
b´abin, -id et etnonüüm; Babine en [Ethn:2009];
Witsuwit’en en [Ethn:2009#]; babine fi [Anhava1998];
диалект бабиене ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
danez`aa keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: bea (3);
Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 300
k`opra_indi´aani keel et; kopra keel et rööpnim [ENE:1974,6];
danez`aa, -d et etnonüüm; k`opra_indi`aanlane, -lased et etnonüüm rööpnim;
Daneẕaa bea [NET_Wiki]; Danezaa en [NET_Wiki];
Beaver en [Ethn:2009]; Tsattine en rööpnim [NET_Wiki];
Dunneza en van [NET_Wiki]; beaver fr [NET_Laval];
язык бивер ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
deg-h´inagi keel et
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: ing (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 25
degeh´itan, -id et etnonüüm; ingaliki keel et van [ENE:1974,6];
Deg Xinag en [NET_Wiki]; Degexit’an en [Ethn:2009];
Ingalik en halvustav [Ethn:2009#]; Deg Hit’an en etnonüüm [NET_Wiki];
Kaiyuhkhotana en etnonüüm van [NET_Wiki]; язык ингалик ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
d´ena˛ina keel et
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: tfn (3);
Kõnelejaid: 75
tanaina keel et rööpnim [ENE:1974,6]; d´ena˛ina, -d et etnonüüm;
Dena’ina en [NET_Wiki]; Tanaina en [Ethn:2009];
язык танаина ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
d´ene keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: AB, MB, SK;
Keelkond: NdA2; Keelekood: chp;
Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 9 000
tšipev`ai keel et rööpnim [ENE:1974,6; ESKT:1998];
tšipevja keel et harv [Laur2000]; d´ene, -d et etnonüüm;
tšipev`ai, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
tšipevian, -id et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007];
Dëne Sųłiné chp [NET_Wiki]; Dene en [Ethn:2009];
Chipewyan en [ISO639-2:1998]; Dene Suline en rööpnim [ISO639-2:2007#];
chipewya fi [Anhava1998]; chipewyan fr [ISO639-2:1998];
čipevaianu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык чипевьян ru [JaDM1982]
♦ Tšipevaid peetakse vaenlase poolt antud nimeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
d´ogribi keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: dgr;
Kõnelejaid: 2 100
d´ogrib, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
d´ogribi-K´aru_j´ärve indi´aani et van [ESKT:1998];
K´aru_j´ärve indi`aanlane, -lased et etnonüüm van [ESKT:1998];
koeraribi-Karujärve keel et van [ENE:1974,6];
Tłįchǫ Yatiì dgr [NET_Wiki];
Dogrib en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Bear Lake-Dogrib en rööpnim [ENE_EE:1994,7];
dogrib fr [ISO639-2:1998]; dogribu valoda lv [NET_Vestnesis];
язык догриб ru [JaDM1982]
♦ Karujärve murret seostatakse pigem põhjasleivi keelega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
gv`itšini keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: AL, NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: gwi;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 800
gv`itšin, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; kutšini keel et van [ENE:1974,6];
Dinjii Zhuh K’yuu gwi [NET_Frö];
Gwich’in en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Kutchin en van [ENE_EE:1994,7]; gwitšin fi [Anhava1998];
gwich’in fr [ISO639-2:1998]; kučinu valoda lv [NET_Vestnesis];
язык кучин ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
h´ani keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: AL, YT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: haa (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 14
h´ani, -d et etnonüüm; Hän haa [NET_Wiki]; Han en [Ethn:2009];
язык хан ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
h´olikatš´uki keel et
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: hoi (3);
Kõnelejaid: 12
h´olikatš`uk, h´olikatš´ukid et etnonüüm;
Holikachuk en [ENE_EE:1994,7; Ethn:2009];
язык холикачук ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
j´änese_indi´aani murre et
Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
j´änese keel et rööpnim [ENE:1974,6]; K’áshogot’ine scs [NET_Wiki];
Hare en; Kawchottine en [NET_Wiki#]; Ka so gotine en [NET_Wiki#];
Kancho en [NET_Wiki#]; Kawchodinneh en [NET_Wiki#];
язык хэр ru [JaDM1982]
† j´änese- ja m`äe_indi´aani murded et
Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
Hare-Mountain en [ENE_EE:1994,7]
k`arri˛eri keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: crx (3);
Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 2 000
k`arrier, -id et etnonüüm;
kandja-tšilkotini keel et osaliselt van [ENE:1974,6];
Dakeɬ crx [NET_Wiki]; Carrier en [Ethn:2009];
Central Carrier en [Ethn:2009#]; Dakelh en [NET_Wiki#];
язык кэрриер ru [JaDM1982]; язык каррьер ru [JaDM1982#]
♦ Ethn eristab ka lõunakarrieri ja babini keelt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
k`arri˛eri kiri et
Liik: scrx; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: crx (3);
Kiri: Cans
Carrier syllabary en; Déné syllabics en
– Kanada ühtlustatud silpkirja karrieri teisend
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
K´aru_j´ärve murre et
Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
Sahtúgot’ine scs [NET_Wiki]; Bearlake en [Ethn:2009];
Satudine en [NET_Wiki#]; Sahtu gotine en [NET_Wiki#];
язык бэр-лейк ru [JaDM1982]
k´aska keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC, YT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: kkz (3);
Kõnelejaid: 400
k´aska, -d et etnonüüm; Kaska en [Ethn:2009];
язык каска ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´ojukoni keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: koy (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100
k´ojuko keel et rööpnim [Laur2000]; k´ojukon, -id et etnonüüm;
koiukon, -id et etnonüüm van [2003:; Soosaar2007];
Denaakk’e koy [NET_Wiki]; Koyukon en [Ethn:2009];
язык коюкон ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_sl´eivi keel et
Liik: lg0; Maa: CA; Adm: AB, BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: xsl (3);
Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 2 900
Dene Tha xsl [NET_Wiki]; Deh Gáh Goot’įę Zhatie xsl [NET_Frö];
South Slavey en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_t`utšoni keel et
Liik: lg0; Maa: CA; Adm: YT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: tce (3);
Kõnelejaid: 200
Southern Tutchone en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Minto-Nenana murre et+en
Liik: lgx; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: taa (3)
minto-nenana keel et [ENE:1974,6]
m`äe_indi´aani murre et
Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3)
m`äe_indi`aanlane, -lased et etnonüüm; mäe keel et van [ENE:1974,6];
Shihgot’ine scs [NET_Wiki]; Montagnards en [NET_Wiki#];
Nahane en [NET_Wiki#]; Nahani en [NET_Wiki#];
Sih gotine en [NET_Wiki#]; Mountain en;
язык маунтин ru [JaDM1982]
† n´ikola keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2
n´ikola, -d et etnonüüm; Nicola en; язык никола ru [JaDM1982]
♦ Ethn-s puudub. Tänapäeval on nikolad Thompsoni keele kõnelejate üks
rühm, ent varasem nikola keel oli atapaski keeli. On arvatud
tšilkotini keele murdeks
Lingid: Wikipedia
p´õhja_atap´aski keeled et [ENE:1974,6]
Liik: lg3, X; Maa: xN : CA, US;
Keelkond: NdA2
North Athapascan languages en
Lingid: Wikipedia
p´õhja_sl´eivi keel et
Liik: lg0; Maa: CA; Adm: NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: scs (3);
Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 1 000
K’áshogot’ine scs [NET_Wiki]; Sahtúgot’ine scs [NET_Wiki];
Shihgot’ine scs [NET_Wiki];
Sahtúot’įnę Yatį́ scs [NET_Frö];
North Slavey en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´õhja_t`utšoni keel et
Liik: lg0; Maa: CA; Adm: YT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: ttm (3);
Kõnelejaid: 200
Northern Tutchone en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´arsi keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: AB;
Keelkond: NdA2; Keelekood: srs (3);
Kõnelejaid: 50
s´arsi, -d et etnonüüm; Tsuut’ina srs [NET_Wiki]; Sarsi en [Ethn:2009];
Sarcee en van [NET_Wiki]; язык сарси ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´ekani keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: sek (3);
Kiri: Cans, Latn; Kõnelejaid: 35
s´ekani, -d et etnonüüm; Sekani en [Ethn:2009];
язык секани ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
sl´eivi keel et [ESKT:1998]
Liik: lg10; Maa: CA; Adm: BC, NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: den;
Kiri: Cans
´orja_indi´aani keel et [ESKT:1998#];
sl´eivi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; orja keel et van [ENE:1974,6];
Slave (Athapascan) en [ISO639-2:1998]; Slavey en rööpnim;
esclave (athapascan) fr [ISO639-2:1998];
sleivu (atapasku) valoda lv [NET_Vestnesis];
язык слейв ru [JaDM1982]
♦ Ethn jagab kaheks: põhja- (scs) ja lõunasleivi (xsl)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`ahltani keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: tht (3);
Kõnelejaid: 35
t`ahltan, -id et etnonüüm; Tahltan en [Ethn:2009];
язык тальтан ru [JaDM1982]; талтан ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Tanacrossi keel [tanakr´ossi] et+en
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: tcb (3);
Kõnelejaid: 35
nabesnani-tutšoni keel et osaliselt van [ENE:1974,6];
Nee’aandeg’ tcb [NET_Wiki]; Tanacross en [Ethn:2009];
Transitional Tanana en [NET_Wiki#]; Nabesna en osaliselt
♦ Tanacross on kohanimi. Nabesna nimega on tähistatud ka ülemtanana keelt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ts´etsa´uti keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: txc (3)
ts´etsa`ut, ts´etsa´utid et etnonüüm; wetal txc [NET_Wiki];
Tsetsaut en [Ethn:2009]; язык цецаут ru [LES1990];
язык тсетсаут ru [JaDM1982]
♦ Hääbus 1920. aastatel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš´ilkotini keel et
Liik: lg1; Maa: CA; Adm: BC;
Keelkond: NdA2; Keelekood: clc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 100
tš´ilkotin, -id et etnonüüm;
kandja-tšilkotini keel et osaliselt van [ENE:1974,6];
Tsilhqot’in clc [NET_Wiki]; Tŝinlhqot’in clc [NET_Frö];
Chilcotin en [Ethn:2009]; язык чилькотин ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`utšoni keel et
Liik: lg10; Maa: CA; Adm: YT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: tce, ttm (3)
t`utšon, -id et etnonüüm;
nabesnani-tutšoni keel et osaliselt van [ENE:1974,6]; Tutchone en;
язык тучон ru [JaDM1982]; тучоне ru [LES1990]
♦ Ethn järgi kaks keelt: lõuna- (tce) ja põhjatutšoni (ttm)
Lingid: Wikipedia
´Ülem-K´uskokwimi keel et+en
Liik: lg1; Maa: US; Adm: AL;
Keelkond: NdA2; Keelekood: kuu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 40
Upper Kuskokwim en [Ethn:2009]; Kuskokwim en [ENE_EE:1994,7];
Kolchan en [NET_Wiki#]; язык кускоквим верхний ru [JaDM1982]
♦ Kuskokwim - jõenimi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Ülem-Tanana keel et+en [ENE_EE:1994,7]
Liik: lg1; Maa: xN : CA, US; Adm: AL, YT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: tau (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 24
Upper Tanana en [Ethn:2009]; Nabesna en [NET_Wiki#];
язык верхний танана ru [LES1990]; язык набесна ru [JaDM1982]
♦ (Tanana - jõenimi)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Yellowknife’i murre [j´eləun´aifi] et+en
Liik: lgx; Maa: CA; Adm: NT;
Keelkond: NdA2; Keelekood: chp
kollanoa keel et van [ENE:1974,6]; Yellowknife en;
диалект йеллоу-найф ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia