Atlandi keelkond
:
`Atl´andi keelkond et [ENE_EE:1985,1~]
Liik: lg4, X; Maa: xF;
Keelkond: NkA
läänepoolsed bantupärased keeled et [Ariste1969#];
atlandi keeled et van [Ariste1969:13];
senegali-ginea keeled et van [Ariste1969#];
bantuiidsete keelte lääne- ehk atlandi rühm et van [ENE:1968,1];
Westatlantische Klassensprachen de [Motz2007];
Atlantic languages en [NET_Wiki]; West Atlantic languages en;
atlanttiset kielet fi [Anhava1998];
groupe ouest-atlantique fr [NET_Laval];
западноатланти́ческие языки́ ru [JaDM1982]
– keelkond Lääne-Aafrikas
Lingid: Wikipedia
b´adjara keel et
Liik: lg1; Maa: xF : GN, GW, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: pbp (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 700
b´adjara, -d et etnonüüm; badjari keel et van [Ariste1969:15];
padžati keel et van [Ariste1969#]; bigola keel et van [Ariste1969#];
agola keel et van [Ariste1969#]; Badyara en [Ethn:2009];
Bigola en [Ethn:2009#]; Pajade en [Ethn:2009#];
диалект бадьяра ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´aga keel et [Ariste1969:15]
Liik: lg10; Maa: GN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bcg, bmd, bsp (3);
Kõnelejaid: 30 000
b´aga, -d et etnonüüm; Baga en; Barka en rööpnim [NET_Wiki];
бага ru [JaDM1982]
♦ Ethn jagab kuueks keeleks, millest suuremad on binari (bcg), manduri
(bmd) ja sitemu (bsp), ülejäänud on hääbumas, kõnelejad on üle minemas
susu keelele
Lingid: Wikipedia
b´ainuki keel et
Liik: lg10; Maa: xF : GW, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bab, bcb, bcz (3)
b´ainuk, -id et etnonüüm; banjuni keel et van [Ariste1969:15];
Bainouk en [Ethn:2009]; Banyun en [Ethn:2009#];
Bagnoun en [Ethn:2009#]; Ñuñ en [Ethn:2009#];
Banyum en [Ethn:2009#]; Elomay en [Ethn:2009#];
баньюн ru [JaDM1982]; байнук ru [JaDM1982#]
♦ Ethn järgi gunjaamolo (bcz), gunjunjo (bab) ja samiki (bcb) keel
Lingid: Wikipedia
b´ajoti keel et [Ariste1969:14]
Liik: lg0; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bda (3);
Kõnelejaid: 14 600
b´ajot, -id et etnonüüm; Bayot en [Ethn:2009]; байот ru [JaDM1982]
– üks džola keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
bal´anta keel et
Liik: lg1; Maa: GW;
Keelkond: NkA; Keelekood: ble (3);
Kõnelejaid: 393 000
balante keel et [Ariste1969:15]; bal´anta, -d et etnonüüm;
bulanda keel et van [Ariste1969#]; Balanta-Kentohe en [Ethn:2009];
Balante en [Katzner1995]; balante fi [Anhava1998];
баланта ru [JaDM1982]; баланда ru [JaDM1982#];
баланте ru [JaDM1982#]
♦ Balanta hõimu mõiste on laiem, hõlmates ka gandža keelt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b`iafada keel et [Ariste1969#]
Liik: lg1; Maa: GW;
Keelkond: NkA; Keelekood: bif (3);
Kõnelejaid: 44 900
b`iafada, -d et etnonüüm; biafara keel et van [Ariste1969:15];
Biafada en [Ethn:2009]; Biafar en [Ethn:2009#];
Bidyola en [Ethn:2009#]; Dfola en [Ethn:2009#];
Fada en [Ethn:2009#]; биафада ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´idjogo keel et [Ariste1969:15]
Liik: lg1; Maa: GW;
Keelkond: NkA; Keelekood: bjg (3);
Kõnelejaid: 29 900
b´idjogo, -d et etnonüüm; bidjugo keel et van [Ariste1969#];
Bidyogo en [Ethn:2009]; Bijogo en [Ethn:2009#];
Bugago en [Ethn:2009#]; бидього ru [JaDM1982];
биджаго ru [JaDM1982#]; биджуго ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´inari keel et
Liik: lg0; Maa: GN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bcg (3);
Kõnelejaid: 3 000
b´inari, -d et etnonüüm; Baga Binari en [Ethn:2009]
– üks baga keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b`ullomi keel et [Ariste1969#]
Liik: lg10; Maa: SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: bun, buy (3)
bulomi keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:15]; b`ullom, -id et etnonüüm;
šerbro keel et van [Ariste1969#]; mampua keel et van [Ariste1969#];
Bullom en [Ethn:2009]; буллом ru [JaDM1982];
язык булом ru [LES1990]
♦ Ethn järgi neli keelt, mille hulgas suurim šerbro keel (bun), järgneb
bullom-soo keel (buy)
Lingid: Wikipedia
b`ullom-s`oo keel et
Liik: lg0; Maa: LR;
Keelkond: NkA; Keelekood: buy (3);
Kõnelejaid: 500
Bullom So en [Ethn:2009]; Mmani en [NET_Wiki#];
Mandingi en [NET_Wiki#]; Northern Bullom en rööpnim [Ethn:2009];
буллом северный ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
dž´ola keel et
Liik: lg10; Maa: xF : GM, GW, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bda, csk, dyo (3)
djola keel et rööpnim [Ariste1969:14];
diola keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; dž´ola, -d et etnonüüm;
Jola en [Ethn:2009]; Dyola en [Katzner1995];
Diola en rööpnim [NET_Wiki#]; diola fi,fr [Anhava1998; NET_Laval];
дьола ru [JaDM1982]; джола ru [JaDM1982#];
диола ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Ethn järgi mitu keelt, millest suurimad fonji (dyo), kasa (csk) ja
bajoti (bda) keel
Lingid: Wikipedia
f´onji keel et
Liik: lg0; Maa: xF : GM, GW, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: dyo (3);
Kõnelejaid: 360 000
f´onji, -d et etnonüüm; foni keel et van [Ariste1969:14];
Jola-Fonyi en [Ethn:2009]; диалект фоньи ru [JaDM1982]
– kõige levinum džola keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
f´ula keel et
Liik: lg10; Maa: xF : GN, ML, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: ff (ful);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000 000
f´ulbe keel et [ENE_EE:1985,1]; fulfulde keel et rööpnim [Ariste1969#];
f´ulani keel et rööpnim [ESKT:1998#];
f´ulbe, -d et etnonüüm [Ariste1969; ESKT:1998];
puli keel et van [Ariste1969#]; fulbere keel et van [Ariste1969#];
fulaani keel et van [Ariste1969#];
fellatu keel et van [Ariste1969#];
fellanja keel et van [Ariste1969#];
fuli keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969:14];
Fulfulde ff [NET_Wiki];
Pulaar ff rööpnim [NET_Wiki]; Fulɓe ff etnonüüm [NET_Wiki];
Fula(ni) en; Fulah en rööpnim [ISO639-2:1998];
fulani fi,fr [Anhava1998; NET_Laval]; peul fr [ISO639-2:1998];
poular fr [NET_Laval#]; fulu valoda lv [NET_Vestnesis];
фула́ ru [JaDM1982]; фуль ru [JaDM1982#]; фулани ru [JaDM1982#];
фуль ru [LES1990#]; фульфульде ru [LES1990#]; пёль ru [LES1990#];
пулар ru [LES1990#]; тукулор ru [LES1990#];
фульбе ru etnonüüm [NarodyM1988];
Fula yu / 富拉语 zh [NET_Wiki]
– Burkina Faso ja Mali rahvuskeeli
♦ Ethn jagab üheksaks keeleks, mh Adamawa, Bagirmi, Borgu ja Kesk-Nigeri
fulfulde, pulaari ja pulari keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
g´andža keel et
Liik: lg1; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bjt (3);
Kõnelejaid: 106 000
g´andža, -d et etnonüüm; Balanta-Ganja en [Ethn:2009];
диалект ганджа ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
gar`ai kiri et
Liik: scr; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: wo (wol);
Kiri: (Zzzz)
Garay en; Wolof alphabet en [Coulmas1999:549]
– Assane Faye 1961. a volofi keele jaoks loodud tähtkiri (paremalt vasakule)
Lingid: Unicode'i kavand
g´ola keel et [Ariste1969:16,24]
Liik: lg1; Maa: xF : LR, SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: gol (3);
Kõnelejaid: 107 000
g´ola, -d et etnonüüm; Gola en [Katzner1995; Ethn:2009];
Gula en rööpnim [NET_Wiki#]; гола ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
gunj´aamolo keel et
Liik: lg0; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bcz (3);
Kõnelejaid: 6 200
gunj´aamolo, -d et etnonüüm; Bainouk-Gunyaamolo en [Ethn:2009];
диалект гуньямоло ru [JaDM1982]
– üks bainuki keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
gunj´unjo keel et
Liik: lg0; Maa: GW;
Keelkond: NkA; Keelekood: bab (3);
Kõnelejaid: 8 900
gunj´unjo, -d et etnonüüm; Bainouk-Gunyuño en [Ethn:2009];
Guñuun en [Ethn:2009#]
– üks bainuki keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_l´imba keel et
Liik: lg0; Maa: xF : GN, SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: lma (3);
Kõnelejaid: 4 600
East Limba en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´asa keel et
Liik: lg0; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: csk (3);
Kõnelejaid: 41 000
k´asa, -d et etnonüüm; Jola-Kasa en [Ethn:2009];
диалект каса ru [JaDM1982]
– üks džola keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k`esk_l´ääne_l´imba keel et
Liik: lg0; Maa: SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: lia (3);
Kõnelejaid: 335 000
West-Central Limba en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´issi keel et
Liik: lg10; Maa: xF : GN, LR;
Keelkond: NkA; Keelekood: kqs, kss (3)
k´isi keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:15; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998];
k´issi, -d et etnonüüm; gihi keel et van [Ariste1969#]; Kisi en;
Kissi en rööpnim [Katzner1995]; kissi fi,fr [Anhava1998];
кисси ru [JaDM1982]; киси ru [JaDM1982#]
♦ Ethn järgi lõuna- (kss) ja põhjakissi (kqs) keel
Lingid: Wikipedia
kr´imi keel et [Ariste1969:15]
Liik: lg1; Maa: SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: krm (3);
Kõnelejaid: 500
kr´imi, -d et etnonüüm; Krim en [Ethn:2009]; Kirim en [Ethn:2009#];
крим ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´andoma keel et [Ariste1969:15]
Liik: lg1; Maa: GN;
Keelkond: NkA; Keelekood: ldm (3);
Kõnelejaid: 14 400
l´andoma, -d et etnonüüm; Landoma en [Ethn:2009];
Cocoli en [Ethn:2009#]; ландома ru [JaDM1982];
ландума ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Baga keeltele lähedane
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´imba keel et [Ariste1969:15]
Liik: lg10; Maa: xF : GN, SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: lia, lma (3)
l´imba, -d et etnonüüm; Limba en [Ethn:2009]; Yimba en [Ethn:2009#];
Yumba en [Ethn:2009#]; limba fi [Anhava1998]; лимба ru [JaDM1982]
♦ Ethn järgi ida- (lma) ja keskläänelimba (lia) keel
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
l`õuna_k´issi keel et
Liik: lg0; Maa: xF : LR, SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: kss (3);
Kõnelejaid: 200 000
Southern Kisi en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´andjaki keel et [Ariste1969:15]
Liik: lg1; Maa: xF : GN, GW, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: mfv (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 315 000
m´andjak, -id et etnonüüm; Mandjak en [Ethn:2009];
Mandyak en [Ethn:2009#]; Manjaco en [Ethn:2009#];
Ndyak en [Ethn:2009#]; мандьяк ru [JaDM1982];
манджако ru [JaDM1982#]; манджак ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´anduri keel et
Liik: lg0; Maa: GN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bmd (3);
Kõnelejaid: 4 000
m´anduri, -d et etnonüüm; Baga Manduri en [Ethn:2009];
диалект мадури ru [LES1990]
– üks baga keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
mank´anja keel et
Liik: lg1; Maa: xF : GW, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: knf (3);
Kõnelejaid: 75 000
mank´anja, -d et etnonüüm; boola keel et van [Ariste1969:15];
bulami keel et van [Ariste1969#]; buraama keel et van [Ariste1969#];
Mankanya en [Ethn:2009]; Mancanha en [Ethn:2009#];
Mankaañ en [Ethn:2009#]; Bola en [Ethn:2009#];
манканья ru [JaDM1982]
♦ Bola e bulami näib tegelikult olevat murre
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´alu keel et [Ariste1969:15]
Liik: lg1; Maa: xF : GN, GW;
Keelkond: NkA; Keelekood: naj (3);
Kõnelejaid: 21 800
n´alu, -d et etnonüüm; Nalu en [Ethn:2009]; Nalou en [Ethn:2009#];
налу ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´onijani keel et
Liik: lg1; Maa: xF : GN, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bsc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 22 500
´onijan, -id et etnonüüm; basari keel et van [Ariste1969:15];
bijani keel et van [Ariste1969#]; ajani keel et van [Ariste1969#];
voo keel et van [Ariste1969#]; Oniyan en [Ethn:2009];
Basari en [Ethn:2009#]; Biyan en [Ethn:2009#]; Ayan en [Ethn:2009#];
Wo en [Ethn:2009#]; диалект басари ru [JaDM1982];
ониан ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´apeli keel et [Ariste1969#]
Liik: lg1; Maa: GW;
Keelkond: NkA; Keelekood: pbo (3);
Kõnelejaid: 140 000
p´apel, -id et etnonüüm; pepeli keel et van [Ariste1969:15];
Papel en [Ethn:2009]; Pepel en [Ethn:2009#]; Moium en [Ethn:2009#];
диалект папел ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
pul´aari keel et
Liik: lg0; Maa: xF : GM, GN, GW, ML, MR, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: fuc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 200 000
Pulaar fuc [NET_Wiki]; ’Haalpulaar’en fuc etnonüüm [NET_Wiki];
Pulaar en [Ethn:2009]
– tähtsaimaid läänepoolseid fula keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´ulari keel et
Liik: lg0; Maa: xF : GN, SL, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: fuf (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 900 000
Pular fuf [NET_Wiki]; Pular en [Ethn:2009]; (пулар) ru [JaDM1982]
– tähtsaimaid läänepoolseid fula keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja_k´issi keel et
Liik: lg0; Maa: xF : GN, SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: kqs (3);
Kõnelejaid: 325 000
Northern Kissi en [Ethn:2009]
– piirkonnakeel Guineas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´amiki keel et
Liik: lg0; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bcb (3);
Kõnelejaid: 1 900
s´amik, -id et etnonüüm; Bainouk-Samik en [Ethn:2009]
– üks bainuki keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´ereri keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:14]
Liik: lg1; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: srr;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 100 000
s´erer, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; kegemi keel et van [Ariste1969#];
ndjegemi keel et van [Ariste1969#]; Seereer-Siin srr [NET_Wiki];
Serer-Sine en [Ethn:2009]; Serer en [ISO639-2:1998];
serer fi [Anhava1998]; sérère fr [ISO639-2:1998];
serēru valoda lv [NET_Vestnesis]; серер ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´itemu keel et
Liik: lg0; Maa: GN;
Keelkond: NkA; Keelekood: bsp (3);
Kõnelejaid: 4 000
s´itemu, -d et etnonüüm; Baga Sitemu en [Ethn:2009];
диалект ситему ru [LES1990]
– üks baga keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
š`erbro keel et
Liik: lg0; Maa: LR;
Keelkond: NkA; Keelekood: bun (3);
Kõnelejaid: 135 000
š`erbro, -d et etnonüüm; Sherbro en [Ethn:2009]; Shiba en [NET_Wiki#];
Amampa en [NET_Wiki#]; Southern Bullom en rööpnim [Ethn:2009];
шербро ru [JaDM1982]; буллом южный ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´emne keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:15; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: SL;
Keelkond: NkA; Keelekood: tem;
Kõnelejaid: 1 200 000
t´emne, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; temene keel et van [Ariste1969#];
timne keel et van [Ariste1969#];
Themne [IPA:θemnɛ, IPA:θemnɛ] tem [NET_Wiki];
Themne en [Ethn:2009]; Timne en [ISO639-2:1998];
Temne en rööpnim [Katzner1995]; temne fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
temnu valoda lv [NET_Vestnesis]; темне ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tj´api murre et
Liik: lgx; Maa: GN;
Keelkond: NkA; Keelekood: ldm (3)
tj´api, -d et etnonüüm; tjapi keel et van [Ariste1969:15];
tjapesi keel et van [Ariste1969#]; Tiapi en [Ethn:2009];
Tapessi en [Ethn:2009#]; Tyapi en [Ethn:2009#];
тьяпи ru etnonüüm [NarodyM1988]
t´ukulöri murre et
Liik: lgx; Maa: xF : ML, MR, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: fuc (3)
t´ukulör, -id et etnonüüm [Ariste1969:14]; Haalpulaar’en fuc [NET_Wiki];
Toucouleur fr; тукулер ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: Wikipedia
vam`ei keel et
Liik: lg1; Maa: xF : GN, SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: cou (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 23 700
vam`ei, -d et etnonüüm; konjagi keel et van [Ariste1969:15];
azeni keel et van [Ariste1969#]; avoheni keel et van [Ariste1969#];
Wamey en [Ethn:2009]; Konyagi en [Ethn:2009#];
Coniagui en [Ethn:2009#]; диалект коньяги ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
v´olofi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:14; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: SN;
Keelkond: NkA; Keelekood: wo (wol);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 500 000
v´olof, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; valafi keel et van [Ariste1969#];
djolofi keel et van [Ariste1969#];
Wolof en,wo [NET_Wiki; ISO639-2:1998];
kàllaama wolof wo [NET_Frö]; wolofština cs [NET_Wiki];
wolof fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
volofų kalba lt [NET_Wiki]; volofu valoda lv [NET_Vestnesis];
język wolof pl [NET_Wiki]; воло́ф ru [JaDM1982];
Kiwolofu sw [NET_Wiki];
Woluofu yu / 沃洛夫语 zh [NET_Wiki]
– Senegali tähtsaimaid keeli
♦ Kirjutatakse ka omaloodud garai kirjas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia