bantu keelte A-rühm
:
bab´ongi murre et
Liik: lgx; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bqz (3)
bab`ong, bab´ongid et etnonüüm; babongi keel et van [Ariste1969:35];
babungo keel et van [Ariste1969#]; Babong en [Ethn:2009];
Ihobe Mboong en [Ethn:2009#]; диалект бабонг ru [JaDM1982]
b´akaka keel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bqz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 30 000
b´akaka, -d et etnonüüm; Bakaka en [Ethn:2009];
Central Mbo en [Ethn:2009#]; мбо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b`ankoni keel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: abb (3);
Kõnelejaid: 12 000
b`ankon, -id et etnonüüm; boo keel et van [Ariste1969:35];
abo keel et van [Ariste1969#]; bankomi keel et van [Ariste1969#];
Bankon en [Ethn:2009]; Abaw en [Ethn:2009#]; Abo en [Ethn:2009#];
Bo en [Ethn:2009#]; диалект банкон ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
bantu keelte A-rühm et
Liik: lg2, X; Maa: xF : CM, GA, GQ;
Keelkond: NkBA
bas`aa keel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bas;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 230 000
b´asa keel et rööpnim [ESKT:1998]; bas`aa, -d et etnonüüm;
b´asa, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
bassa keel et van [Ariste1969:36]; ɓasaá bas [NET_Wiki];
Basaa en [Ethn:2009]; Basa en [ISO639-2:1998];
basa fr [ISO639-2:1998]; basu valoda lv [NET_Vestnesis];
баса ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
bat´anga keel et
Liik: lg1; Maa: xF : CM, GQ;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bnm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000
bat´anga, -d et etnonüüm; nohho keel et van [Ariste1969:35];
Batanga en [Ethn:2009]; Banoho en [Ethn:2009#];
Noho en [Ethn:2009#]; Noku en [Ethn:2009#];
(ба)танга ru [JaDM1982]; батанга ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´enga keel et [Ariste1969:36]
Liik: lg1; Maa: xF : GA, GQ;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bng (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 100
b´enga, -d et etnonüüm; Benga en [Ethn:2009]; бенга ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´ube keel et [Ariste1969:36]
Liik: lg1; Maa: GQ;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bvb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 40 000
bubi keel et [Ariste1969#]; b´ube, -d et etnonüüm; Bube en [Ethn:2009];
Bubi en rööpnim [Katzner1995]; буби ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´ulu keel et
Liik: lg1; Maa: CM; Adm: SU;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bum (3);
Kõnelejaid: 174 000
b´ulu, -d et etnonüüm; Bulu en [Ethn:2009]; boulou fr [NET_Laval];
булу ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
d`uala keel et [Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: dua;
Kõnelejaid: 88 000
d`uala, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; duaala keel et van [ENE:1968,1];
Duala en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; douala fr [ISO639-2:1998];
dualu valoda lv [NET_Vestnesis]; дуала ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
ev´ondo keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: ewo;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 578 000
ja´unde keel et rööpnim [Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1];
ev´ondo, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; ja´unde, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
Ewondo en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Yaundé en rööpnim;
éwondo fr [ISO639-2:1998]; evondu valoda lv [NET_Vestnesis];
эвондо ru [JaDM1982]; джавунде ru [JaDM1982#]; яунде ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
f´angi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : CM, GA, GQ;
Keelkond: NkBA; Keelekood: fan;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 450 000
f`ang, f´angid et etnonüüm [ESKT:1998];
Fang en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Fãn en rööpnim;
fang fr [ISO639-2:1998]; fangu valoda lv [NET_Vestnesis];
фанг ru [JaDM1982]
– bulu keelele lähedane keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´isu keel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: szv (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 800
´isu, -d et etnonüüm; isubu keel et van [Ariste1969:35];
Isu en [Ethn:2009]; Isubu en [Ethn:2009#]; Bimbia en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ondo murre et
Liik: lgx; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bdu (3)
l´ondo keel et [Ariste1969#]; l´ondo, -d et etnonüüm;
lundu keel et van [Ariste1969:36]; lunda keel et van [Ariste1969#];
balunda keel et van [Ariste1969#]; Londo en [Ethn:2009];
Balondo en [Ethn:2009#]; лунду ru [JaDM1982]
mak`aa keel et
Liik: lg1; Maa: CM; Adm: ES;
Keelkond: NkBA; Keelekood: mcp (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 80 000
m´aka keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1; Ariste1969:36]; mak`aa, -d et etnonüüm;
Makaa en [Ethn:2009]; South Mekaa en [Ethn:2009#];
мака ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´oroko keel et
Liik: lg1; Maa: CM;
Keelkond: NkBA; Keelekood: bdu (3);
Kõnelejaid: 106 000
´oroko, -d et etnonüüm; Oroko en [Ethn:2009];
Bakundu-Balue en [Ethn:2009#]; диалект кунду ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List