bantu keelte C-rühm
:
b´angi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:38]
Liik: lg1; Maa: xF : CD, CG;
Keelkond: NkBC; Keelekood: bni (3);
Kõnelejaid: 119 000
b´angi, -d et etnonüüm; bobangi keel et van [Ariste1969#];
bobangi, -d et etnonüüm van [MRahv1966:263]; Bangi en [Ethn:2009];
Bobangi en [Ethn:2009#]; банги ru [JaDM1982];
(бо)банги ru [JaDM1982#]; (бу)банги ru [JaDM1982#]
♦ On ka lingala keele põhjaks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
bantu keelte C-rühm et
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkBC
b´indža murre et
Liik: lgx; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkBC; Keelekood: ngc (3)
b´indža, -d et etnonüüm; mabindža keel et van [Ariste1969:38];
Binja en [Ethn:2009]; Binza en [Ethn:2009#];
Libindja en [Ethn:2009#]; Libinja en [Ethn:2009#];
(ли)бинджа ru [JaDM1982]
b`ua keel et [Ariste1969:38]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR;
Keelkond: NkBC; Keelekood: bww (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 200 000
b`ua, -d et etnonüüm; baboa keel et van [Ariste1969#];
Bwa en [Ethn:2009]; Boua en [Ethn:2009#]; Kibwa en [Ethn:2009#];
Libenge en [Ethn:2009#]; буа ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´udza keel et
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkBC; Keelekood: bja (3);
Kõnelejaid: 226 000
b´udza, -d et etnonüüm; mbundža keel et van [Ariste1969:38];
Budza en [Ethn:2009]; Embudja en [Ethn:2009#];
Limbudza en [Ethn:2009#]; Mbudja en [Ethn:2009#];
диалект (ли)мбудза ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´uba keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CG;
Keelkond: NkBC; Keelekood: kxx (3);
Kõnelejaid: 30 000
k´uba, -d et etnonüüm; bakuba keel et van [Ariste1969#];
Likuba en [Ethn:2009]; Kuba en [Ethn:2009#];
(ли)куба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´ingala keel et [Ariste1969#; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xF : CD, CG;
Keelkond: NkBC; Keelekood: ln (lin);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 000 000
ng´ala keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1];
l´ingala, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; bangala keel et van [Ariste1969#];
lingála ln [NET_Wiki]; lokótá ya lingála ln [NET_Frö];
Lingala en [ISO639-2:1998]; Ngala en rööpnim [Ethn:2009#; Katzner1995];
lingala fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
язык линга́ла ru [LES1990]; мангала ru [LES1990#];
нгала ru [LES1990#]; (ба)нгала ru [JaDM1982];
(ли)нгала ru [JaDM1982#]; (ма)нгала ru [JaDM1982#]
– Kongo DV rahvuskeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
lus´engo keel et
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkBC; Keelekood: lse (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 42 000
lus´engo, -d et etnonüüm; Lusengo en [Ethn:2009];
Losengo en [Ethn:2009#]; лусенго ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† Mitaba keeled et+en
Liik: lg2; Maa: xF : CD, ZM;
Keelkond: NkBC
mitaba keel et [Ariste1969:38]; bamitaba keel et [Ariste1969#]
♦ Mitaba on jõgi ja mäestik Sambias. Ei ole võimalik kindlaks teha,
millist keelt või keeli on mõeldud. Internetis on rahvale (Bomitaba)
viiteid, ilma täpsustusteta
m´ongo keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkBC; Keelekood: lol;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
m´ongo, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; lomongo keel et van [Ariste1969#];
Mongo-Nkundu en [Ethn:2009]; Mongo en [ISO639-2:1998];
Lomongo en rööpnim; mongo fr [ISO639-2:1998];
mongo-nkundo fr [NET_Laval]; mongu valoda lv [NET_Vestnesis];
(ло)монго ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ng´ombe keel et [Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkBC; Keelekood: ngc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 150 000
ng´ombe, -d et etnonüüm; Ngombe en [Ethn:2009];
(ли)нгомбе ru [JaDM1982]; нгомбе ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
nk´undu murre et
Liik: lgx; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkBC; Keelekood: lol
nk´undu, -d et etnonüüm; nkundu keel et van [Ariste1969:38];
lonkundo keel et van [Ariste1969#]; Nkundu en [Ethn:2009];
Nkundo en [Ethn:2009]; (ло)нкундо ru [JaDM1982#]
nt´omba keel et
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: BN;
Keelkond: NkBC; Keelekood: nto (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100 000
nt´omba, -d et etnonüüm; ntomba-nzale keel et van [Ariste1969:38];
Ntomba en [Ethn:2009]; Lontomba en [Ethn:2009#];
Luntumba en [Ethn:2009#]; Ntomba-Bolia en [Ethn:2009#];
(ло)нтомба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´oto murre et
Liik: lgx; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkBC; Keelekood: lse (3)
p´oto, -d et etnonüüm; poto keel et van [Ariste1969:38];
Lipoto en [Ethn:2009]; Upoto en [Ethn:2009#];
Ingundji en [Ethn:2009#]; диалект (ли)пото ru [JaDM1982];
(у)пото ru [JaDM1982#]
s´akata keel et [Ariste1969:38]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: BN;
Keelkond: NkBC; Keelekood: skt (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 75 000
s´akata, -d et etnonüüm; basakata keel et van [Ariste1969#];
Sakata en [Ethn:2009]; Kisakata en [Ethn:2009#];
Lesa en [Ethn:2009#]; Odual en [Ethn:2009#];
(ки)саката ru [JaDM1982]; саката ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´etela keel et [Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: KE;
Keelkond: NkBC; Keelekood: tll (3);
Kõnelejaid: 750 000
t´etela, -d et etnonüüm; batetela keel et van [Ariste1969#];
nkutšu keel et van [Ariste1969#]; Kitetela tll [NET_Wiki];
Tetela en [Ethn:2009]; (о)тетела ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia