bantu keelte E-rühm
:
bantu keelte E-rühm et
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkBE
d´avida keel et
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: dav (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 312 000
d´avida, -d et etnonüüm; teita keel et van [Ariste1969:40];
vateita keel et van [Ariste1969#]; taita keel et van [Ariste1969#];
Dawida en [Ethn:2009]; Dabida en [Ethn:2009#];
Kitaita en [Ethn:2009#]; Teita en [Ethn:2009#]; таита ru [JaDM1982];
(ки)дабида ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´embu keel et [Ariste1969:37]
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: ebu (3);
Kõnelejaid: 429 000
´embu, -d et etnonüüm; Kiembu en [Ethn:2009]; Embu en [Ethn:2009#];
(ки)эмбу ru [JaDM1982]; эмбу ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
gus`ii keel et
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: guz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 500 000
gus`ii, -d et etnonüüm; EkeGusii guz [NET_Wiki];
Ekegusii en [ISO639-3:2008]; Gusii en [Ethn:2009];
Abagusii en etnonüüm; Kisii en van [Katzner1995];
(ики)гусии ru [JaDM1982]; гусии ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Kisii on linn Kenyas, mille ümbruses gusiid asuvad
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´amba keel et [Ariste1969:37; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: kam;
Kõnelejaid: 2 400 000
kik´amba keel et [Ariste1969#]; k´amba, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
akamba keel et van [Ariste1969#];
akamba, -d et etnonüüm van [MRahv1966:263]; Kikamba kam [NET_Wiki];
Kamba en [ISO639-2:1998]; Akamba en etnonüüm [NET_Wiki];
kamba fr [ISO639-2:1998]; kambu valoda lv [NET_Vestnesis];
(ки)камба ru [JaDM1982]; камба ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´igirjama keel et
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: nyf (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 623 000
k´igirjama, -d et etnonüüm; nika keel et van osaliselt [Ariste1969:40];
njika keel et van osaliselt [Ariste1969#];
vanjika keel et van osaliselt [Ariste1969#]; Kigiryama en [Ethn:2009];
Giriama en [Ethn:2009#]; Nyika en [Ethn:2009#];
Kinyika en [Ethn:2009#]; (ки)ньика ru osaliselt [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´ikuju keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: ki (kik);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000 000
k´ikuju, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; kuiju keel et van [Ariste1969:37];
akikuju keel et van [Ariste1969#];
akikuju, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Gĩkũyũ ki [NET_Wiki];
Gĩgĩkũyũ ki art-ga [NET_Wiki]; Kikuyu en [ISO639-2:1998];
Gikuyu en rööpnim [ISO639-2:1998]; kikuju fi [Anhava1998];
kikouyou fr [NET_Laval]; kikuyu fr [ISO639-2:1998];
kikuju valoda lv [NET_Vestnesis]; кику́йю ru [JaDM1982];
гикуйю ru [LES1990#]; kikujčina sk [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´uri˛a keel et [Ariste1969:40]
Liik: lg1; Maa: xF : KE, TZ;
Keelkond: NkBE; Keelekood: kuj (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 604 000
k´uri˛a, -d et etnonüüm; Kuria en [Ethn:2009];
Ikikuria en [Ethn:2009#]; Kurya en [Ethn:2009#];
Tende en [Ethn:2009#]; (иги)курия ru [JaDM1982];
курия ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´eru keel et [Ariste1969:37]
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: mer (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 300 000
m´eru, -d et etnonüüm; Kimeru mer [NET_Wiki]; Ameru mer etnonüüm [NET_Wiki];
Meru en [Katzner1995; Ethn:2009]; Kimîîru en [Ethn:2009];
Kimeru en [Ethn:2009#]; диалект меру ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´okomo keel et [Ariste1969:40]
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NkBE; Keelekood: pkb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 63 000
p´okomo, -d et etnonüüm; vapokomo keel et van [Ariste1969#];
Kipfokomo en [Ethn:2009]; Pokomo en [Ethn:2009#];
(ки)покомо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia