bantu keelte J-rühm
:
bantu keelte J-rühm et
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkBJ
Great Lakes Bantu languages en [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
g´anda keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: lg (lug);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 000 000
lug´anda keel et rööpnim [Ariste1969#; ESKT:1998#];
g´anda, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; baganda keel et van [Ariste1969#];
baganda, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Luganda lg [NET_Wiki];
LùGáànda lg rööpnim; lugandština cs [cs2006n];
gandština cs [cs2006n#]; Ganda en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Baganda en etnonüüm; ganda fr [ISO639-2:1998];
gandu valoda lv [NET_Vestnesis]; (лу)ганда ru [JaDM1982];
га́нда ru [LES1990]; ганда ru etnonüüm [NarodyM1988];
gandčina sk [NET_Wiki];
Luganda yu / 卢干达语 zh [NET_Wiki]
– Uganda tähtsaimaid keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
g´isu murre et
Liik: lgx; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: myx (3);
Kõnelejaid: 1 000 000
g´isu, -d et etnonüüm; bagišu, -d et etnonüüm van [MRahv1966:267];
Lugisu myx [NET_Wiki]; Bagisu myx etnonüüm [NET_Wiki];
Gisu en [Katzner1995]; (лу)гису ru [JaDM1982];
гишу ru [JaDM1982#]; гису ru etnonüüm [NarodyM1988]
– masaaba keele peamisi murdeid, vahel kasutatakse ka kogu keele
nimetusena
h`aa keel et [ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: TZ;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: haq (3);
Kõnelejaid: 990 000
h`aa, -d et etnonüüm; baha keel et van [Ariste1969:37];
bahha, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Ha en [Ethn:2009];
Giha en [Ethn:2009#]; Ikiha en [Ethn:2009#]; (ики)ха ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
h´aja keel et
Liik: lg1; Maa: TZ;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: hay (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 300 000
h´aja, -d et etnonüüm; haga keel et van küsitav [Ariste1969:40];
bahaija, -d et etnonüüm van [MRahv1966:267]; Haya en [Ethn:2009];
Kihaya en [Ethn:2009#]; Ruhaya en [Ethn:2009#];
Ziba en [Ethn:2009#]; (эки)хайя ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h´utu, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xF : BI, RW;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run), rw (kin)
Hutu en etnonüüm [NET_Wiki]; Bahutu en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki#]
– hõim Burundis ja Rwandas, moodustab neis riikides enamuse
Lingid: Wikipedia
k´onzo keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: koo (3);
Kõnelejaid: 609 000
k´onzo, -d et etnonüüm; kondžo keel et van [Ariste1969:36];
bakondžo keel et van [Ariste1969#]; Konzo en [Ethn:2009];
Konjo en [Ethn:2009#]; Lhukonzo en [Ethn:2009#];
Olukonjo en [Ethn:2009#]; Rukonjo en [Ethn:2009#];
(олу)конзо ru [JaDM1982]; конзо ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
kv´aja keel et
Liik: lg1; Maa: TZ;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: kya (3);
Kõnelejaid: 115 000
kv´aja, -d et etnonüüm; kvaia keel et van [Ariste1969:40];
Kwaya en [Ethn:2009]; Kikwaya en [Ethn:2009#]; куайя ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´uhja keel et
Liik: lg1; Maa: xF : KE, UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: luy (3);
Kõnelejaid: 3 600 000
l´uhja, -d et etnonüüm; baluhja, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230];
oluLuhya luy [NET_Wiki]; Muluyia luy etnonüüm [Ethn];
Abaluyia luy etnonüüm mitm [Ethn]; Luyia en [Ethn:2009];
Luhya en [Katzner1995]; (лу)луйя ru [JaDM1982];
лухья ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
mas´aaba keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: myx (3);
Kõnelejaid: 751 000
mas´aaba, -d et etnonüüm; masaba keel et van [Ariste1969#];
gišu keel et van [Ariste1969:36]; Lumasaaba myx [NET_Wiki];
Bamasaaba myx etnonüüm [NET_Wiki]; Masaba en [Ethn:2009];
Masaaba en [Ethn:2009#]; Bamasaba en etnonüüm [NET_Wiki];
масаба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nj´ankole keel et [ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: nyn;
Kõnelejaid: 1 600 000
nk´ole keel et rööpnim [ESKT:1998]; nj´ankole, -d et etnonüüm;
nk´ole, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
ankole keel et van [Ariste1969:36];
banjankole keel et van [Ariste1969#];
banjankole, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230];
Nyankole en [ISO639-2:1998]; Nyankore en [Ethn:2009];
Runyankole en [NET_Wiki]; Nkole en rööpnim [Katzner1995];
Banyankore en etnonüüm [NET_Wiki]; nyankolé fr [ISO639-2:1998];
ņankolu valoda lv [NET_Vestnesis]; (олунья)нколе ru [JaDM1982];
ньянколе ru etnonüüm [NarodyM1988]; хима ru etnonüüm [NarodyM1988#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nj´oro keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36]
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: nyo;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 495 000
nj´oro, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; banjoro keel et van [Ariste1969#];
lunjoro keel et van [Ariste1969#];
banjoro, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Runyoro nyo [NET_Wiki];
Banyoro nyo etnonüüm [NET_Wiki]; Nyoro en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
nyoro fr [ISO639-2:1998]; ņoru valoda lv [NET_Vestnesis];
диалект (ору)ньоро ru [JaDM1982]; ньоро ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ru´anda keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : CD, RW;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: rw (kin);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 000 000
ru´anda, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
banjaruanda keel et van [Ariste1969#];
kinjaruanda keel et van [Ariste1969#];
banjaruanda, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230];
Ikinyarwanda rw [NET_Wiki]; ikinyarwaanda rw;
rwandština cs [NET_Wiki]; Rwanda en;
Kinyarwanda en rööpnim [ISO639-2:1998]; ruanda fi [Anhava1998];
rwanda fr [ISO639-2:1998]; kiņaruanda lv [NET_Vestnesis];
Rwandees nl [nl2002n]; язы́к руа́нда ru [LES1990];
киньяруанда ru [LES1990#]; руньяруанда ru [LES1990#];
(икинья)руанда ru [JaDM1982]; (окунья)руанда ru [JaDM1982#];
руанда ru etnonüüm [NarodyM1988]; rwandčina sk [NET_Wiki];
Luwangda yu / 卢旺达语 zh [NET_Wiki]
– Rwanda riigikeel (inglise ja prantsuse keele kõrval)
♦ Peaaegu sama mis rundi keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
r´undi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : BI, CD;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 000 000
r´undi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; barundi keel et van [Ariste1969#];
kirundi keel et van [Ariste1969#];
barundi, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Ikirundi rn [NET_Wiki];
ikiruundi rn; Rundi en [ISO639-2:1998]; Kirundi en rööpnim;
rundi fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
rundu valoda lv [NET_Vestnesis]; Burundees nl [nl2002n];
язы́к ру́нди ru [LES1990]; (ки)рунди ru [JaDM1982];
рунди ru etnonüüm [NarodyM1988]; rundčina sk [NET_Wiki];
Jilongdi yu / 基隆迪语 zh [NET_Wiki]
– Burundi riigikeel
♦ Peaaegu sama mis ruanda keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
r´uri murre et
Liik: lgx; Maa: TZ;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: kya (3)
r´uri, -d et etnonüüm; rori keel et van [Ariste1969:40];
Ruri en [Ethn:2009]; Ciruri en [Ethn:2009#];
Eciruuri en [Ethn:2009#]; Rori en [Ethn:2009#];
Kirori en [Ethn:2009#]; Kishyola en [Ethn:2009#]
s´oga keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36]
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: xog (3);
Kõnelejaid: 1 400 000
s´oga, -d et etnonüüm; basoga keel et van [Ariste1969#];
bassoga, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; LuSoga xog [NET_Wiki];
Soga en [Ethn:2009]; Basoga en etnonüüm [NET_Wiki];
сога ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´ooro keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: ttj (3);
Kõnelejaid: 488 000
t´oro keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:36]; t´ooro, -d et etnonüüm;
batoro keel et van [Ariste1969#]; Rutooro ttj [NET_Wiki];
Tooro en [Ethn:2009]; Toro en rööpnim; (ору)торо ru [JaDM1982];
тооро ru [JaDM1982#]; торо ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš´iga keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: cgg (3);
Kõnelejaid: 1 400 000
tš´iga, -d et etnonüüm; Chiga en [Katzner1995; Ethn:2009];
Rukiga en [NET_Wiki]; Kiga en rööpnim [Katzner1995#];
(олу)чига ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´utsi, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xF : BI, RW;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run), rw (kin)
Tutsi en etnonüüm [NET_Wiki]; Batutsi en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki#]
– hõim Burundis ja Rwandas
♦ Võrreldes hutudega moodustavad vähemuse
Lingid: Wikipedia
tv`aa, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xF : BI, CD, RW, UG;
Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run), rw (kin)
b`atva, -d et etnonüüm rööpnim [NET_Wiki]; Twa en [NET_Wiki];
Batwa en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki]
– kääbushõim Burundis, Rwandas, Ugandas jm
Lingid: Wikipedia