bantu keelte P-rühm
:
bantu keelte P-rühm et
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkBP
j`ao keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:41; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xF : MW, MZ, TZ;
Keelkond: NkBP; Keelekood: yao;
Kõnelejaid: 1 900 000
j`ao, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; vajao keel et van [Ariste1969#];
vajao, -d et etnonüüm van [MRahv1966:266]; Chiyao yao [NET_Wiki];
waYao yao etnonüüm [NET_Wiki]; Yao en [ISO639-2:1998];
yao fr [ISO639-2:1998]; jao valoda lv [NET_Vestnesis];
(чи)яо ru [JaDM1982]; яо ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´omve keel et [Ariste1969:41]
Liik: lg1; Maa: MZ;
Keelkond: NkBP; Keelekood: ngl (3);
Kiri: Latn
l´omve, -d et etnonüüm; Lomwe en [Katzner1995; Ethn:2009];
Ngulu en [Ethn:2009#]; диалект (и)ломуе ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
mak´onde keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#]
Liik: lg1; Maa: xF : MZ, TZ;
Keelkond: NkBP; Keelekood: kde (3);
Kõnelejaid: 1 300 000
mak´onde, -d et etnonüüm; konde keel et van [Ariste1969:41];
ChiMakonde kde [NET_Wiki]; Makonde en [Ethn:2009];
(чи)маконде ru [JaDM1982]; маконде ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´aku˛a keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: MZ;
Keelkond: NkBP; Keelekood: vmw (3);
Kõnelejaid: 2 500 000
m´aku˛a, -d et etnonüüm; kua keel et van [Ariste1969:41];
Makhuwa en [Ethn:2009]; Makua en rööpnim; makoua fr [NET_Laval];
(и)макуа ru [JaDM1982]; макуа ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Lisaks eristab Ethn veel nelja lähedast keelt, mille nimetuses Makhuwa
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
mat´umbi keel et [Ariste1969:40]
Liik: lg1; Maa: TZ;
Keelkond: NkBP; Keelekood: mgw (3);
Kõnelejaid: 72 000
mat´umbi, -d et etnonüüm; Matumbi en [Ethn:2009];
Kimatumbi en [Ethn:2009#]; (ки)матуби ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
mv´era keel et [Ariste1969:41]
Liik: lg1; Maa: TZ;
Keelkond: NkBP; Keelekood: mwe (3);
Kõnelejaid: 469 000
mv´era, -d et etnonüüm; Mwera en [Ethn:2009]; Chimwera en [Ethn:2009#];
Mwela en [Ethn:2009#]
♦ Pangva keelel on samanimeline murre (Kimwela)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš´uvabu keel et
Liik: lg1; Maa: MZ;
Keelkond: NkBP; Keelekood: chw (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 947 000
tš´uvabu, -d et etnonüüm; vambo keel et van [Ariste1969:41];
tšivambo keel et van [Ariste1969#];
tšvabo keel et van [Ariste1969#]; Chuwabu en [Ethn:2009];
Chichwabo en [Ethn:2009#]; Chwabo en [Ethn:2009#];
Echuwabo en [Ethn:2009#]; (чи)чуабо ru [JaDM1982];
чуамбо ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List