bantu keelte S-rühm
:
bantu keelte S-rühm et
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkBS
dž´ena murrak et
Liik: lgxx; Maa: ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
dž´ena, -d et etnonüüm; dženga murre et van [Ariste1969:43];
Jena en [Ethn:2009]; поддиалект джена ru [JaDM1982]
– kuulub karanga murde alla
d´uma murrak et
Liik: lgxx; Maa: ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
duma murre et [Ariste1969:43]; d´uma, -d et etnonüüm;
Duma en [Ethn:2009]; поддиалект дума ru [JaDM1982]
– kuulub karanga murde alla
g´overa murrak et
Liik: lgxx; Maa: ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
govera murre et [Ariste1969:43]; g´overa, -d et etnonüüm;
segovera murre et van [Ariste1969#]; Govera en [Ethn:2009];
поддиалект говера ru [JaDM1982]
– kuulub karanga murde alla
kal´anga keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BW, ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: kck (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 850 000
kal´anga, -d et etnonüüm; kalanja murre et van [Ariste1969:43];
sekalanja murre et van [Ariste1969#]; Kalanga en [Ethn:2009];
Chikalanga en [Ethn:2009#]; Sekalaña en [Ethn:2009#];
Tjikalanga en [Ethn:2009#]; Western Shona en [Ethn:2009#];
Ikalanga en [NET_Wiki]; (чи)каланга ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kar´anga murre et [Ariste1969:43]
Liik: lgx; Maa: ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
kar´anga, -d et etnonüüm; tšikaranga murre et van [Ariste1969#];
Karanga en [Ethn:2009]; Chikaranga en [Ethn:2009#];
диалект (чи)каранга ru [JaDM1982]
kh´atla murre et
Liik: lgx; Maa: xF : BW, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn)
kh´atla, -d et etnonüüm; hatla murre et van [Ariste1969#];
katla murre et van [Ariste1969:42]; Kgatla en [Ethn:2009];
диалект кхатла ru [JaDM1982]
k´orekore murre et [Ariste1969:43]
Liik: lgx; Maa: ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
k´orekore, -d et etnonüüm; Korekore en [Ethn:2009];
Goba en [Ethn:2009#]; Shangwe en [Ethn:2009#];
Northern Shona en [Ethn:2009#]; диалект корекоре ru [JaDM1982]
kv´ena murre et
Liik: lgx; Maa: xF : BW, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn)
kv´ena, -d et etnonüüm; kvena keel et van [Ariste1969:42];
Kwena en [Ethn:2009]; диалект куена ru [JaDM1982]
l´ozi keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : ZM, ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: loz;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 570 000
l´ozi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; rotse keel et van [Ariste1969:39];
barotse keel et van [Ariste1969#];
balosi, -d et etnonüüm van [MRahv1966:266];
losi keel et lisa [Ariste1969:45]; balosi keel et lisa [Ariste1969#];
soli keel et lisa [Ariste1969#];
kololo keel et van lisa [Ariste1969:42]; Silozi loz [NET_Wiki];
Sikololo loz; Lozi en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Rotse en [Ethn:2009#]; Kololo en [Ethn:2009#];
Rozi en rööpnim [NET_Wiki#]; Barotse en rööpnim; lozi fr [ISO639-2:1998];
lozu valoda lv [NET_Vestnesis]; (си)лози ru [JaDM1982];
ротсе ru [JaDM1982#]; кололо ru [JaDM1982#];
лози ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Aristel esitatud kolme keelena: rotse e barotse, kololo, losi e balosi e soli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_nd´ebele keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: nr (nbl);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 587 000
l`õuna_nd´ebele, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
ndebeele keel et van [Ariste1969:42]; isiNdebele nr [NET_Wiki];
Nrebele nr rööpnim [NET_Wiki]; amaNdebele nr etnonüüm [NET_Wiki];
South Ndebele en [ISO639-2:1998];
ndébélé du Sud fr [ISO639-2:1998];
dienvidndebelu valoda lv [NET_Vestnesis];
диалект нребеле ru [JaDM1982]; sydndebele sv [NET_Wiki]
– üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
m´anjika keel et
Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: mxc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 000 000
m´anjika, -d et etnonüüm; manjika murre et van [Ariste1969:43];
Manyika en [Ethn:2009]; Chimanyika en [Ethn:2009#];
Bamanyeka en [Ethn:2009#]; Wamanyika en [Ethn:2009#];
диалект (чи)маньика ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nd`au keel et
Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: ndc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 400 000
nd`au, -d et etnonüüm; ndau murre et van [Ariste1969:43];
tsindau murre et van [Ariste1969#]; Ndau en [Ethn:2009];
Chindau en [Ethn:2009#]; Ndzawu en [Ethn:2009#];
Sofala en [Ethn:2009#]; Southeast Shona en [Ethn:2009#];
диалект (чи)ндау ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´edi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:42; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: nso;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 700 000
p´õhja_s´otho keel et rööpnim [ESKT:1998#];
p´edi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; p´õhja_s´otho, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
peli keel et van [Ariste1969#]; sepedi keel et van [Ariste1969#];
Sepedi nso; Sesotho sa Leboa nso rööpnim;
Northern Sotho en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Pedi en [ISO639-2:2004]; pohjoissotho fi [Anhava1998];
sotho du Nord fr [ISO639-2:1998];
ziemeļsotu valoda lv [NET_Vestnesis]; (се)педи ru [JaDM1982];
сото северный ru [JaDM1982#]; педи ru etnonüüm [NarodyM1988];
северные суто ru etnonüüm [NarodyM1988#]; nordsotho sv [NET_Wiki]
– üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
♦ Pedi märgib kitsamat hõimu, seetõttu ei peeta seda nimetust alati
sobivaks [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
rol´ongi murre et [Ariste1969:42]
Liik: lgx; Maa: xF : BW, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn)
rol`ong, rol´ongid et etnonüüm; roloni murre et van [Ariste1969#];
Rolong en [Ethn:2009]; диалект ролонг ru [JaDM1982]
r´onga keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: rng (3);
Kõnelejaid: 728 000
r´onga murre et [Ariste1969:43]; r´onga, -d et etnonüüm;
šironga murre et van [Ariste1969#]; XiRonga rng [NET_Wiki];
Ronga en [Ethn:2009]; (ши)ронга ru [JaDM1982];
язы́к ро́нга ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´otho keel et [ENE:1968,1#; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : LS, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: st (sot);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000 000
l`õuna_s´otho keel et rööpnim [ESKT:1998#];
s´uuto keel et rööpnim [ENE:1968,1; ESKT:1998];
s´otho, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; s´uuto, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
soto keel et van [Ariste1969:42]; sooto keel et van [Ariste1969#];
sutu keel et van [Ariste1969#]; basuto keel et van [Ariste1969#];
sesoto keel et van [Ariste1969#];
basuuto, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Sesotho st [NET_Wiki];
sothština cs [cs2006n]; Southern Sotho en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Sotho en; Basuto en van; eteläsotho fi [Anhava1998];
sotho du Sud fr [ISO639-2:1998]; sesoto kalba lt [NET_Wiki];
dienvidsotu valoda lv [NET_Vestnesis]; (се)сото южный ru [JaDM1982];
язы́к со́то ю́жный ru [LES1990]; суто ru etnonüüm [NarodyM1988];
Saisuotuo yu / 塞索托语 zh [NET_Wiki]
– Lesotho riigikeel, üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
š´ona keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:43; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 8 000 000
š´ona, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; mašona keel et van [Ariste1969#];
sešona keel et van [Ariste1969#];
mašoona, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; chiShona sn [NET_Wiki];
Shona en [ISO639-2:1998]; šona fi [Anhava1998];
shona fr [ISO639-2:1998]; šonų kalba lt [NET_Wiki];
šonu valoda lv [NET_Vestnesis]; шона ru [JaDM1982];
шона ru etnonüüm [NarodyM1988]; šončina sk [NET_Wiki]
– Zimbabwe tähtsaimaid keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
z´ezuru murre et
Liik: lgx; Maa: ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
z´ezuru, -d et etnonüüm; sesura murre et van [Ariste1969:43];
Zezuru en [Ethn:2009]; Chizezuru en [Ethn:2009#];
Bazezuru en [Ethn:2009#]; Wazezuru en [Ethn:2009#];
диалект зезуру ru [JaDM1982]
t´onga keel et [Ariste1969:43]
Liik: lg1; Maa: MZ;
Keelkond: NkBS; Keelekood: toh (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 375 000
t´onga, -d et etnonüüm; gitonga keel et van [Ariste1969#];
Tonga en [Ethn:2009]; Bitonga en [Ethn:2009#];
Shengwe en [Ethn:2009#]; Tonga-Inhambane en [Ethn:2009#];
(ги)тонга ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ts´onga keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:43; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: ts (tso);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 200 000
ts´onga, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; šitsonga keel et van [Ariste1969#];
thonga keel et van [Ariste1969#];
šithonga keel et van [Ariste1969#];
šangaani keel et van [Ariste1969#]; Xitsonga ts [NET_Wiki];
Xichangana ts osaliselt [NET_Wiki]; Tsonga en [ISO639-2:1998];
Thonga en rööpnim; Shangaan en etnonüüm osaliselt [NET_Wiki];
tsonga fr [ISO639-2:1998]; tsongų kalba lt [NET_Wiki];
congu valoda lv [NET_Vestnesis]; (ши)тсонга ru [JaDM1982]
– üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
♦ Šangaanid on tähtsaim tsongade hõim (nime saanud pealiku järgi)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
tsv`aa keel et
Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: tsc (3);
Kõnelejaid: 1 200 000
tsv`aa, -d et etnonüüm; tšvaa murre et van [Ariste1969:43];
tsvaa murre et van [Ariste1969#]; Tswa en [Ethn:2009];
Kitshwa en [Ethn:2009#]; Shitshwa en [Ethn:2009#];
Xitshwa en [Ethn:2009#]; (ши)тсва ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tsv´ana keel et [Ariste1969#; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xF : BW, ZA;
Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 400 000
l´ääne_s´otho keel et rööpnim [ESKT:1998#];
tsv´ana, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; tšvana keel et van [Ariste1969:42];
setšvana keel et van [Ariste1969#];
setsvana keel et van [Ariste1969#];
betšuani keel et van [Ariste1969#];
tsvaana keel et van [ENE:1968,1]; tšuaana keel et van [ENE:1968,1#];
betšuaan, -id et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Setswana tn [NET_Wiki];
tswanština cs [cs2006n]; čvanština cs [cs2006n#];
Tswana en [ISO639-2:1998]; Bechuana en van;
tswana fr [ISO639-2:1998]; tsvanų kalba lt [NET_Wiki];
cvanu valoda lv [NET_Vestnesis]; язы́к тсва́на ru [LES1990];
чвана ru [LES1990#]; (се)тсвана ru [JaDM1982];
tswančina sk [NET_Wiki];
Ciwana yu / 茨瓦纳语 zh [NET_Wiki]
– Botswana riigikeel, üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
tš´opi keel et [Ariste1969:43]
Liik: lg1; Maa: MZ;
Keelkond: NkBS; Keelekood: cce (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 760 000
tš´opi, -d et etnonüüm; Chopi en [Ethn:2009]; Cicopi en [Ethn:2009#];
Shichopi en [Ethn:2009#]; Txitxopi en [Ethn:2009#];
(ши)чопи ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
v´enda keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:42; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : ZA, ZW;
Keelkond: NkBS; Keelekood: ve (ven);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 960 000
v´enda, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; bavenda keel et van [Ariste1969#];
sevenda keel et van [Ariste1969#]; tshiVenḓa ve [NET_Wiki];
Venda en [ISO639-2:1998]; Chivenda en rööpnim;
venda fr [ISO639-2:1998]; vendu valoda lv [NET_Vestnesis];
(чи)венда ru [JaDM1982]; венда ru etnonüüm [NarodyM1988];
Wenda yu / 文达语 zh [NET_Wiki]
– üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia