nguni keeled
:
k´oosa keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: ZA;
Keelkond: NkBSN; Keelekood: xh (xho);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 200 000
k´osa keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:42; ENE_EE:1985,1];
k´oosa, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; hosa keel et van [Ariste1969#];
isikosa keel et van [Ariste1969#]; kafri keel et van [Ariste1969#];
kossa, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230];
isiXhosa [IPA:isikǁʰóːsa] xh [NET_Wiki];
Xhosa en [ISO639-2:1998]; Kaffir en halvustav [Ethn:2009#];
Cauzuh en van [Ethn:2009#];
xhosa fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; kosų kalba lt [NET_Wiki];
khosu valoda lv [NET_Vestnesis]; (иси)коса ru [JaDM1982];
язы́к ко́са ru [LES1990]; кхоса ru [LES1990#];
коса ru etnonüüm [NarodyM1988];
Kesa yu / 科萨语 zh [NET_Wiki]
– üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
nd´ebele keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: ZW;
Keelkond: NkBSN; Keelekood: nd (nde);
Kõnelejaid: 1 500 000
p´õhja_nd´ebele keel et rööpnim [ESKT:1998#];
nd´ebele, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
m´atabele, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
matebeele keel et van [Ariste1969:42]; isiNdebele nd [NET_Wiki];
Ndebele en; North Ndebele en rööpnim [ISO639-2:1998];
Matabele en etnonüüm; Sindebele en van [NET_Wiki];
ndébélé du Nord fr [ISO639-2:1998];
ziemeļndebelu valoda lv [NET_Vestnesis];
диалект ндебеле Родезии ru [JaDM1982];
матабеле ru etnonüüm [NarodyM1988]
– Zimbabwe tähtsaimaid keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ng´uni keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkBSN
ng´uni alarühm et [Ariste1969:41]; Nguni languages en;
группа нгуни ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
s´uulu keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:41; ENE_EE:1985,1#]
Liik: lg1; Maa: ZA;
Keelkond: NkBSN; Keelekood: zu (zul);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 9 500 000
s´ulu keel et rööpnim [Ariste1969#; ENE_EE:1985,1];
s´uulu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; isisulu keel et van [Ariste1969#];
isiZulu zu [NET_Wiki]; zuluština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki];
Zulu en [ISO639-2:1998]; zulú es [NET_Wiki]; zulu fi [Anhava1998];
zoulou fr [ISO639-2:1998]; zulų kalba lt [NET_Wiki];
zulu valoda lv [NET_Vestnesis]; Zoeloe nl [NET_Wiki];
(иси)зулу ru [JaDM1982]; язы́к зу́лу ru [LES1990];
зулу ru etnonüüm [NarodyM1988]; Kizulu sw [NET_Wiki];
Zuluca tr [NET_Wiki];
Zulu yu / 祖鲁语 zh [NET_Wiki]
– üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
sv´aasi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#]
Liik: lg1; Maa: xF : SZ, ZA;
Keelkond: NkBSN; Keelekood: ss (ssw);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 700 000
sv´aasi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; svati keel et van [ENE_EE:1985,1];
svasi keel et van [Ariste1969:42]; siSwati ss [NET_Wiki];
Swati en [ISO639-2:1998]; Swazi en rööpnim; suazi es [NET_Wiki];
swati fr [ISO639-2:1998]; svazių kalba lt [NET_Wiki];
svatu valoda lv [NET_Vestnesis]; język suazi pl [NET_Wiki];
язы́к сва́зи ru [LES1990]; (иси)суази ru [JaDM1982#];
свази ru etnonüüm [NarodyM1988]; Kiswati sw [NET_Wiki]
– Svaasimaa riigikeel, üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia