guri keelkond
:
´akaselemi keel et
Liik: lg1; Maa: TG;
Keelkond: NkG; Keelekood: aks (3);
Kõnelejaid: 47 500
´akaselem, -id et etnonüüm; kasele keel et van [Ariste1969:18];
akasele keel et van [Ariste1969#];
tšamba keel et van [Ariste1969:26,18#];
kassele keel et lisa [Ariste1969:26]; Akaselem en [Ethn:2009];
Kasele en [Ethn:2009#]; Chamba en [Ethn:2009#]; acano es [NET_Wiki];
kasélé fr [NET_Laval]; akanu valoda lv [NET_Vestnesis];
каселе ru [JaDM1982]
♦ Ariste mainib keelt nii guri keelte gurma rühmas kui ka Adamaoua keelte
all
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´aatonumi keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BJ, NG;
Keelkond: NkG; Keelekood: bba (3);
Kõnelejaid: 560 000
b´ariba keel et rööpnim [Ariste1969#]; b´ariba, -d et etnonüüm;
barba keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969#];
berba keel et van [Ariste1969#]; beri keel et van [Ariste1969:18];
bargu keel et van [Ariste1969#; ENE_EE:1985,1];
borgu keel et van [Ariste1969#]; bergo keel et van [Ariste1969#];
Baatonu, Baatombu bba [NET_Wiki]; Baatonum en [Ethn:2009];
Bariba en [Katzner1995; Ethn:2009#]; Bargu en [Ethn:2009#];
бариба ru [JaDM1982]; батоннун ru [JaDM1982#]; баргу ru [JaDM1982#]
♦ Bargu nimetus seostub omaaegse kuningriigiga (Borgu, prg Borgou)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b`iali keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BF, BJ;
Keelkond: NkG; Keelekood: beh (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 66 000
b`iali, -d et etnonüüm; bura keel et van küsitav [Ariste1969:17];
Biali en [Ethn:2009]; Berba en [Ethn:2009#]; Bjeri en [Ethn:2009#];
Burba en [Ethn:2009#]; берба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´irifori keel et
Liik: lg10; Maa: xF : BF, GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: bfo, biv (3)
birifo keel et [Ariste1969:17]; b´irifor, -id et etnonüüm;
birifoti keel et van [Ariste1969#]; Birifor en [Ethn:2009];
бирифо ru [JaDM1982]; бирифор ru [JaDM1982#]
♦ Ethn järgi lõunabirifori (biv) ja malba (bfo) keel
b´omu keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BF, ML;
Keelkond: NkG; Keelekood: bmq (3);
Kõnelejaid: 158 000
b´omu, -d et etnonüüm; banja keel et van küsitav [Ariste1969:17];
gbanja keel et van küsitav [Ariste1969#];
ntaa keel et van küsitav [Ariste1969#];
boore keel et van küsitav [Ariste1969#];
boole keel et van küsitav [Ariste1969#]; bomu bmq [Ethn];
boré bmq [Ethn]; Bo, Bwa bmq etnonüüm [Ethn]; Bomu en [Ethn:2009];
Western Red Bobo en [Ethn:2009#]; Bore en [Ethn:2009#];
Bobo Oule en [Ethn:2009#]; боому ru [LES1990]
– Mali rahvuskeeli
♦ Ariste variandid samastet üksnes boore (Bore) alusel (väga kahtlane!)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Bondouko kul´ango keel [bond´uko] et+fr
Liik: lg0; Maa: xF : CI, GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: kzc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 104 000
Bondoukou Kulango en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Bouna kul´ango keel [b´una] et+fr
Liik: lg0; Maa: xF : CI, GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: nku (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 157 500
Bouna Kulango en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b`uamu keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: box (3);
Kõnelejaid: 186 000
b`ua, -d et etnonüüm;
bobo keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969:17; ENE_EE:1985,1];
Bwamu box [Ethn]; Bwa, Bwaba box etnonüüm [Ethn]; Buamu en [Ethn:2009];
Eastern Bobo Wule en [Ethn:2009#]; Red Bobo en [Ethn:2009#];
bwamu fi [Anhava1998]; буаму ru [JaDM1982]
♦ Bobo nimetus on eksitav ja ebatäpne, vrd bobo-madare keel (mande keeli)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
dag´aari keel et
Liik: lg10; Maa: xF : BF, GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: dga, dgd, dgi (3)
dagari keel et [Ariste1969:17]; dag´aari, -d et etnonüüm;
dagarti keel et van [Ariste1969#]; Dagaari en [Ethn:2009];
Dagaare en [Ethn:2009]; Dagara en [Ethn:2009];
Dagaaba en etnonüüm [Ethn:2009]; дагари ru [JaDM1982];
дагаба ru [JaDM1982#]; дагара ru [LES1990]
♦ Ethn järgi lõuna- (dga) ja põhjadagaari (dgi) ning djula keel (dgd)
Lingid: Wikipedia
d´agbani keel et
Liik: lg1; Maa: GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: dag (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 800 000
dagomba keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:17; ENE_EE:1985,1];
d´agbani, -d et etnonüüm; dagbane keel et van [Ariste1969#];
Dagbanli dag [Ethn]; Dagbamba dag etnonüüm [Ethn];
Dagbani en [Ethn:2009]; Dagomba en [Katzner1995];
Dagbane en rööpnim [Katzner1995#]; dagomba fi [Anhava1998];
дагомба ru [JaDM1982]; дагбамба ru [JaDM1982#];
дагбани ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
dit´ammari keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BJ, TG;
Keelkond: NkG; Keelekood: tbz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 147 500
dit´ammari, -d et etnonüüm; sumba murre et van [Ariste1969:18];
Ditammari en [Ethn:2009]; Tamari en [Ethn:2009#];
Somba en halvustav [Ethn:2009#]; сомба ru [JaDM1982]
♦ Ariste nimetab sumbat kabije keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
dj´ani keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: dya (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 14 100
diani keel et [Ariste1969:17]; dj´ani, -d et etnonüüm;
zani keel et van [Ariste1969#]; zanga keel et van [Ariste1969#];
Dyan en [Ethn:2009]; Dian en [Ethn:2009#];
диалект дьян ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
dj´ula keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: dgd (3);
Kõnelejaid: 21 000
dželanja keel et van küsitav [Ariste1969:17];
tšelanja keel et van küsitav [Ariste1969#];
Dagaari Dioula en [Ethn:2009]; Dagari Dyoula en [Ethn:2009#];
Wala en [Ethn:2009#]; Yari en [Ethn:2009#];
diūlu valoda lv [NET_Vestnesis]
– üks dagaari keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
d´ogose keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: dos (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 20 000
d´ogose, -d et etnonüüm; dorosje keel et van [Ariste1969:16];
Dogosé en [Ethn:2009]; Doghosié en [Ethn:2009#];
Dorhosye en [Ethn:2009#]; Dorossé en [Ethn:2009#];
диалект догхосие ru [JaDM1982]; доросие ru [JaDM1982#];
догосье ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
f´arefare keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BF, GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: gur (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 845 000
f´arefare, -d et etnonüüm; nankana keel et van [Ariste1969:17];
nankanse keel et van [Ariste1969#]; Farefare en [Ethn:2009];
Frafra en [Ethn:2009#]; Gurenne en [Ethn:2009#];
Nankana en [Ethn:2009#]; Ninkare en [Ethn:2009#];
нанкансе ru [JaDM1982]; фра ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
g´uri keelkond et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg4, X; Maa: xF;
Keelkond: NkG
guri keeled et [Ariste1969:16];
keskmised bantupärased keeled et [Ariste1969#];
Volta keelkond et rööpnim [ENE_EE:1985,1#];
mosi-grusi keeled et van [Ariste1969#];
volta keeled et van [Ariste1969#];
bantuiidsete keelte kesk- ehk guri rühm et van [ENE:1968,1];
Gur-Sprachen de [Motz2007]; Voltaic languages en;
Gur languages en rööpnim; gurilaiset kielet fi [Anhava1998];
voltalaiset kielet fi [Anhava1998#];
groupe voltaïque fr [NET_Laval]; groupe gour fr [NET_Laval#];
языки гур ru [JaDM1982]; вольские языки ru [JaDM1982#]
Lingid: Wikipedia
g´urma keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:18; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : BF, BJ, NE, TG;
Keelkond: NkG; Keelekood: gux (3);
Kõnelejaid: 813 000
g´urma, -d et etnonüüm; bii keel et van [Ariste1969#];
migourmantchema gux [NET_Wiki]; bigourmantcheba gux etnonüüm [NET_Wiki];
Gourmanchéma en [Ethn:2009]; Gourma en [Ethn:2009#];
Gurma en [NET_Wiki]; gurma fi [Anhava1998]; гурма ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
´ida_k´araboro keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: xrb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 41 000
Eastern Karaboro en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j´omi keel et
Liik: lg1; Maa: BJ;
Keelkond: NkG; Keelekood: pil (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 74 000
j´omi, -d et etnonüüm; pilapila murre et van [Ariste1969:18];
Yom en [Ethn:2009]; Kpilakpila en [Ethn:2009#];
Pilapila en [Ethn:2009#]; йом ru [JaDM1982]
♦ Ariste nimetab kabije keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´aansa keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: gna (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 000
k´aansa, -d et etnonüüm; gani keel et van [Ariste1969:17];
Kaansa en [Ethn:2009]; Gã en [Ethn:2009#]; Gane en [Ethn:2009#];
диалект ган ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´araboro keel et [Ariste1969:16]
Liik: lg10; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: kza, xrb (3)
k´araboro, -d et etnonüüm; Karaboro en [Ethn:2009]; Kar en [Ethn:2009#];
Kler en [Ethn:2009#]; караборо ru [JaDM1982]
♦ Ethn järgi ida- (xrb) ja läänekaraboro (kza) keel
kh´isa keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BF, CI;
Keelkond: NkG; Keelekood: kqm (3);
Kõnelejaid: 8 000
kh´isa, -d et etnonüüm; komono keel et van [Ariste1969:16];
Khisa en [Ethn:2009]; Komono en [Ethn:2009#];
Kumwenu en [Ethn:2009#]; диалект комоно ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
konk´omba keel et [Ariste1969#]
Liik: lg1; Maa: xF : GH, TG;
Keelkond: NkG; Keelekood: xon (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 550 000
konk´omba, -d et etnonüüm; konkobiri keel et van [Ariste1969#];
tjopa keel et van [Ariste1969#]; konko keel et van [Ariste1969:18];
Konkomba en [Ethn:2009]; Kpankpam en [Ethn:2009#];
конкомба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
kp´atogo murre et
Liik: lgx; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: gna (3)
kp´atogo, -d et etnonüüm; padoro keel et van [Ariste1969:16];
Kpatogo en [Ethn:2009]; Padoro en [Ethn:2009#];
Gbadogo en [Ethn:2009#]; Bodoro en [Ethn:2009#];
диалект падогхо ru [JaDM1982]; падорхо ru [JaDM1982#]
kul´ango keel et [Ariste1969:16]
Liik: lg10; Maa: xF : CI, GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: kzc, nku (3)
kul´ango, -d et etnonüüm; kulani keel et van [Ariste1969#];
pukalla keel et van [Ariste1969#]; Kulango en [Ethn:2009];
Kolango en [Ethn:2009#]; Nkurange en [Ethn:2009#];
куланго ru [JaDM1982]
♦ Ethn järgi Bondouko (kzc) ja Bouna (nku) kulango keel
l´obiri keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : BF, CI;
Keelkond: NkG; Keelekood: lob (3);
Kõnelejaid: 441 000
l´obi keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:17]; l´obi, -d et etnonüüm;
Lobi en [Ethn:2009]; Lobiri en [Ethn:2009#]; lobi fi [Anhava1998];
лоби ru [JaDM1982]
♦ Vikipeedia järgi on lobi rahva, lobiri keele nimetus
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_b´irifori keel et
Liik: lg0; Maa: GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: biv (3);
Kõnelejaid: 129 000
Southern Birifor en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_dag´aari keel et
Liik: lg0; Maa: GH;
Keelkond: NkG; Keelekood: dga (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 700 000
Southern Dagaare en [Ethn:2009]; Southern Dagari en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_k´araboro keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: kza (3);
Kõnelejaid: 30 200
Western Karaboro en [Ethn:2009]; Syer-Tenyer en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´alba keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: bfo (3);
Kõnelejaid: 108 000
m´alba, -d et etnonüüm; Malba Birifor en [Ethn:2009];
Northern Birifor en [Ethn:2009#]
– üks birifori keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´oba keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BF, TG;
Keelkond: NkG; Keelekood: mfq (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 190 000
m´oba, -d et etnonüüm; mooba keel et van [Ariste1969:18];
Moba en [Ethn:2009]; Moab en [Ethn:2009#]; Moare en [Ethn:2009#];
моба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´oore keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: mos;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000 000
m´ore keel et rööpnim [Ariste1969#; ESKT:1998];
m´ossi keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1; ESKT:1998#];
m´ossi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; moo keel et van [Ariste1969#];
moli keel et van [Ariste1969#];
mosi keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969:17];
mòoré mos [NET_Wiki]; mõõde mos rööpnim;
moaaga, mossi mos etnonüüm [NET_Wiki]; Mòoré en [Ethn:2009];
Mossi en [ISO639-2:1998]; Moré en rööpnim; moore fi [Anhava1998];
moré fr [ISO639-2:1998]; mossi fr rööpnim [NET_Laval];
mosu valoda lv [NET_Vestnesis]; море ru [JaDM1982];
мооре ru [JaDM1982#]; моси ru etnonüüm [NarodyM1988];
Moxi yu / 莫西语 zh [NET_Wiki]
– Burkina Faso tähtsaimaid keeli (rahvuskeel)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´atjoro keel et [Ariste1969:12]
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: nti (3);
Kõnelejaid: 2 400
n´atjoro, -d et etnonüüm; Natioro en [Ethn:2009];
Koo’ra en [Ethn:2009#]; Natyoro en [Ethn:2009#];
натиоро ru [JaDM1982]; натьоро ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
n`audmi keel et
Liik: lg1; Maa: xF : GH, TG;
Keelkond: NkG; Keelekood: nmz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 146 000
n`audmi, -d et etnonüüm; loso keel et van [Ariste1969:18];
Nawdm en [Ethn:2009]; Losso en [Ethn:2009#]; Losu en [Ethn:2009#];
Naoudem en [Ethn:2009#]; диалект наудам ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† nj´engere murre et küsitav
Liik: lgx; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: box (3)
njengere keel et [Ariste1969:17]; (ньенеге) ru [JaDM1982]
♦ Ariste nimetab njengeret bobo (õieti buamu) keele võimalikuks murdeks,
muid andmeid ei leia!
ntš´ami keel et
Liik: lg1; Maa: xF : GH, TG;
Keelkond: NkG; Keelekood: bud (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 157 000
ntš´ami, -d et etnonüüm; tobete keel et van [Ariste1969:18];
basari keel et van [Ariste1969#]; Ntcham en [Ethn:2009];
Basar en [Ethn:2009#]; Natchamba en [Ethn:2009#];
Tobote en [Ethn:2009#]; тоботе ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´õhja_dag´aari keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: dgi (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 388 000
Northern Dagara en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´eeni keel et
Liik: lg1; Maa: xF : BF, CI;
Keelkond: NkG; Keelekood: lor (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 8 100
t`een, t´eenid et etnonüüm; tege keel et van [Ariste1969:16];
tegese keel et van [Ariste1969#]; loro keel et van [Ariste1969#];
nabe keel et van [Ariste1969#];
loroni keel et van lisa [Ariste1969:16]; Téén en [Ethn:2009];
Lorhon en [Ethn:2009#]; Nabe en [Ethn:2009#];
Ténhé en [Ethn:2009#]; Tegesie en [Ethn:2009#];
Teguessie en [NET_Wiki#]; Tenbo en etnonüüm [NET_Wiki];
Loron en etnonüüm [NET_Wiki]; диалект тегесье ru [JaDM1982];
теге ru [JaDM1982#]
♦ Aristel kaks eraldi keelt, tege ja loroni
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tj´efo keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: tiq (3);
Kõnelejaid: 1 000
tj´efo, -d et etnonüüm; kefo keel et van [Ariste1969:16];
tefo keel et van [Ariste1969#]; Tiéfo en [Ethn:2009];
Kiefo en [Ethn:2009#]; Tyeforo en [Ethn:2009#]; тиефо ru [JaDM1982];
тьефо ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
v´ara keel et [Ariste1969:12]
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: wbf (3);
Kõnelejaid: 4 500
v´ara, -d et etnonüüm; uara keel et van [Ariste1969#];
Wara en [Ethn:2009]; Ouara en [Ethn:2009#]; Samoe en [Ethn:2009#];
уала ru [JaDM1982]; уара ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
v´ule murre et
Liik: lgx; Maa: BF;
Keelkond: NkG; Keelekood: dgi (3)
v´ule, -d et etnonüüm; ule keel et van [Ariste1969:17];
vule keel et van [Ariste1969#]; vulevule keel et van [Ariste1969#];
Wule en [Ethn:2009]