mande keelkond
:
´azeri murre et
Liik: lgx; Maa: xF : CI, GM, ML, SN;
Keelkond: NkM; Keelekood: snk
´azer, -id et etnonüüm; azeri keel et van [Ariste1969:12];
girganke keel et van [Ariste1969#];
masini keel et van [Ariste1969#]; Azer en [Ethn:2009];
Adjer en [Ethn:2009#]; Masiin en [Ethn:2009#];
диалект азер ru [JaDM1982]
b´andi keel et [Ariste1969:13]
Liik: lg1; Maa: LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: bza (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 107 000
b´andi, -d et etnonüüm; Bandi en [Ethn:2009];
Gbandi en eksl [Ethn:2009]; банди ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´engi keel et
Liik: lg1; Maa: CI;
Keelkond: NkM; Keelekood: nhb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 17 000
b`eng, b´engid et etnonüüm; ngaani keel et van [Ariste1969:13];
Beng en [Ethn:2009]; Ngan en [Ethn:2009#]; Nguin en [Ethn:2009#];
бен ru [JaDM1982]; нган ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´obo-m´adare keel et
Liik: lg10; Maa: xF : BF, ML;
Keelkond: NkM; Keelekood: bbo, bwq (3)
b´obo-m´adare, -d et etnonüüm; Bobo Fing bm [Ethn];
Bobo Madaré en [Ethn:2009]; Black Madare en [Ethn:2009#];
буабуа ru [JaDM1982]; бобо-финг ru [JaDM1982#]
♦ Ethn jaotuses lõuna-bobo-madare (bwq) ja konabere (bbo) keel.|
Bobo nimetus on eksitav, bambara keeles märgitakse sellega ka guri keelte
hulka kuuluvat buamu (punaste bobode) ning bomu keelt
b´ozo keel et
Liik: lg10; Maa: ML;
Keelkond: NkM; Keelekood: boo, boz, bze, bzx (3)
b´ozo, -d et etnonüüm; Bozo en [Ethn:2009]; бозо ru [JaDM1982]
– Mali rahvuskeeli
♦ Ethn jaotuses dženaama (bze), hainjahho (bzx), tjejahho (boz) ja
tjematševe (boo) keel
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
b´usa keel et [Ariste1969:13]
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: KE, NI;
Keelkond: NkM; Keelekood: bqp (3);
Kõnelejaid: 40 000
b´usa, -d et etnonüüm; bisa keel et van [Ariste1969#];
Busa en [Ethn:2009]; Bisã en [Ethn:2009#];
Bussanchi en [Ethn:2009#]; busa fi [Anhava1998]; буса ru [JaDM1982];
биса ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
d´ani keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:13]
Liik: lg1; Maa: xF : CI, LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: daf (3);
Kõnelejaid: 952 000
d´ani, -d et etnonüüm; mebe keel et van [Ariste1969#];
Dan en [Ethn:2009]; Yakuba en rööpnim [Ethn:2009#]; дан ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
dž´alkunani keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: bxl (3);
Kõnelejaid: 500
dž´alkunan, -id et etnonüüm; blee keel et van [Ariste1969:12];
Jalkunan en [Ethn:2009]; Dyala en [Ethn:2009#];
Blé en [Ethn:2009#]; бле ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
džen´aama keel et
Liik: lg0; Maa: ML;
Keelkond: NkM; Keelekood: bze (3);
Kõnelejaid: 197 000
džen´aama, -d et etnonüüm; sorko keel et van [Ariste1969:12];
sorogo keel et van [Ariste1969#]; boso keel et van [Ariste1969#];
Jenaama Bozo en [Ethn:2009]; Corogaama en [Ethn:2009#];
Sorko en [Ethn:2009#]; Sarkawa en [Ethn:2009#];
сорого ru [JaDM1982]
– üks bozo keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Guin`ea kp´elle keel et
Liik: lg0; Maa: GN;
Keelkond: NkM; Keelekood: gkp (3);
Kõnelejaid: 308 000
Guinea Kpelle en [Ethn:2009]; guerzé fr rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
g´uro keel et [Ariste1969:13]
Liik: lg1; Maa: CI;
Keelkond: NkM; Keelekood: goa (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 332 000
g´uro, -d et etnonüüm; mbee keel et van [Ariste1969#];
gbeji keel et van [Ariste1969#];
loo keel et van lisa [Ariste1969:13]; Guro en [Ethn:2009];
Kwéndré en [Ethn:2009#]; Lo en [Ethn:2009#]; гуро ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
hainj´ahho keel et
Liik: lg0; Maa: ML;
Keelkond: NkM; Keelekood: bzx (3);
Kõnelejaid: 118 000
hainj´ahho, -d et etnonüüm; Hainyaxo Bozo en [Ethn:2009];
Kelenga en [Ethn:2009#]; Xanyaxo en [Ethn:2009#]
– üks bozo keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
hv´ela murre et
Liik: lgx; Maa: GH;
Keelkond: NkM; Keelekood: lig (3)
hv´ela, -d et etnonüüm; hüela keel et van [Ariste1969:12];
Hwela en [Ethn:2009]; Weila en [Ethn:2009#]; Weela en [Ethn:2009#];
вела ru [JaDM1982]
k´onabere keel et
Liik: lg0; Maa: xF : BF, ML;
Keelkond: NkM; Keelekood: bbo (3);
Kõnelejaid: 53 400
p´õhja-b´obo-m´adare keel et rööpnim; k´onabere, -d et etnonüüm;
Konabéré en [Ethn:2009];
Northern Bobo Madaré en rööpnim [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´ono keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: GN;
Keelkond: NkM; Keelekood: knu (3);
Kõnelejaid: 90 000
k´ono, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Kono en [Ethn:2009];
коно ru [JaDM1982]
♦ Kpelle rühmas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´ono keel et [Ariste1969:12]
Liik: lg1; Maa: SL;
Keelkond: NkM; Keelekood: kno (3);
Kõnelejaid: 190 000
k´ono, -d et etnonüüm; Kɔnɔ kno [NET_Wiki]; Kono en [Ethn:2009]
♦ Mandingo rühmas, lähedane vai keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kp´elle keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:13; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: xF : GN, LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: kpe;
Kiri: Latn, Kpel; Kõnelejaid: 750 000
kp´elle, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; kpele keel et van [Ariste1969#];
gerze keel et van [Ariste1969#]; gberesi keel et van [Ariste1969#];
pesa keel et van [Ariste1969#]; Kpɛlɛwoo kpe [NET_Wiki];
Kpelle en [ISO639-2:1998]; kpelle fi [Anhava1998];
kpellé fr [ISO639-2:1998]; guerzé fr rööpnim;
kpellu valoda lv [NET_Vestnesis]; кпелле ru [JaDM1982];
герзе ru [JaDM1982#]
♦ Ethn jagab Guinea (gkp) ja Libeeria (xpe) kpelle keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† kp´elle kiri et
Liik: scr; Maa: xF : GN, LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: kpe;
Kiri: Kpel
Kpelle syllabary en; kpèllé fr [ISO15924:2010]
– 1930. a-tel pealik Gbili loodud silpkiri kpelle keele kirjutamiseks
♦ Kirja kood kinnitati 2010
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
kur´anko keel et [Ariste1969:12]
Liik: lg1; Maa: xF : GN, SL;
Keelkond: NkM; Keelekood: knk (3);
Kõnelejaid: 323 000
kur´anko, -d et etnonüüm; Kuranko en [Ethn:2009];
Koranko en [Ethn:2009#]; коранко ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† l´angani keel et küsitav [Ariste1969:13]
Liik: lg1; Maa: xF;
Keelkond: NkM
♦ Ei leia andmeid! V-o sama mis bengi e ngani keel
Lib`eeria kp´elle keel et
Liik: lg0; Maa: LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: xpe (3);
Kõnelejaid: 487 000
Liberia Kpelle en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´igbi keel et [Ariste1969:12]
Liik: lg1; Maa: xF : CI, GH;
Keelkond: NkM; Keelekood: lig (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 19 000
l´igbi, -d et etnonüüm; Ligbi en [Ethn:2009]; Banda en [Ethn:2009#];
Dzowo en [Ethn:2009#]; Namasa en [Ethn:2009#]; лигби ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´oko keel et [Ariste1969:13]
Liik: lg1; Maa: SL;
Keelkond: NkM; Keelekood: lok (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 138 000
l´oko, -d et etnonüüm; landoro keel et van [Ariste1969#];
Loko en [Ethn:2009]; Landogo en [Ethn:2009#]; локо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´oma keel et [Ariste1969:13; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: lom (3);
Kiri: Latn, Loma; Kõnelejaid: 142 000
l´oma, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; toma keel et van [Ariste1969#];
Löömàgòòi [IPA:lɔɔmàgòòi] lom [NET_Wiki];
Lögömàgòòi lom rööpnim [NET_Wiki];
Lömàgìtì [IPA:lɔmàgìtì] lom etnonüüm [NET_Wiki];
Lögömagiti lom etnonüüm(GN) [NET_Wiki]; Loma en; Toma en rööpnim;
лома ru [JaDM1982]; лоома ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† l´oma kiri et
Liik: scr; Maa: LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: lom (3);
Kiri: Loma
Loma syllabary en; loma fr [ISO15924:2010]
– 1930. a-tel Wido Zobo loodud silpkiri loma keele kirjutamiseks
♦ Kirja kood kinnitati 2010
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
l`õuna-b´obo-m´adare keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: bwq (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 312 000
Southern Bobo Madaré en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_s´amo keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: sbd (3);
Kõnelejaid: 85 000
Southern Samo en [Ethn:2009]; San en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´aja keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: sym (3);
Kõnelejaid: 38 000
m´aja, -d et etnonüüm; Maya Samo en [Ethn:2009];
Northeastern Samo en [Ethn:2009#]; San en [Ethn:2009#]
– üks samo keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ande keelkond et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg4, X; Maa: xF;
Keelkond: NkM; Keelekood: dmn (5)
m´ande keeled et [ENE:1968,1; Ariste1969:11];
mandingo keeled et van [Ariste1969#];
niigeri-senegali keeled et van [Ariste1969#];
ngo-ngke keeled et van [Ariste1969#]; Mande-Sprachen de [Motz2007];
Mande languages en; mandelaiset kielet fi [Anhava1998];
groupe mandé fr [NET_Laval]; groupe mandingue fr [NET_Laval#];
языки́ манде́ ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
m´anni keel et
Liik: lg1; Maa: xF : GN, LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: mev (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 259 000
m`ann, m´annid et etnonüüm; mano keel et van [Ariste1969:13];
goo keel et van [Ariste1969#]; Mann en [Ethn:2009];
Mah en [Ethn:2009#]; Mano en [Ethn:2009#]; Mawe en [Ethn:2009#];
mano fi [Anhava1998]; мана ru [JaDM1982]; манон ru [JaDM1982#];
мано ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´atja keel et
Liik: lg0; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: stj (3);
Kõnelejaid: 105 000
m´atja, -d et etnonüüm; Matya Samo en [Ethn:2009];
Northwestern Samo en [Ethn:2009#]; Tougan en [Ethn:2009#]
– üks samo keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ende keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:13; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: SL;
Keelkond: NkM; Keelekood: men;
Kiri: Latn, Mend; Kõnelejaid: 1 500 000
m´ende, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Mɛnde yia men [NET_Wiki];
Mende en [ISO639-2:1998]; mende fi [Anhava1998];
mendé fr [ISO639-2:1998]; mendu valoda lv [NET_Vestnesis];
менде ru [JaDM1982]
– Sierra Leone tähtsaimaid keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† m´ende kiri et
Liik: scr; Maa: SL;
Keelkond: NkM; Keelekood: men;
Kiri: Mend
Kikaku men; Mende syllabary en; Kikakui en [NET_Wiki];
mendé fr [ISO15924:2010]; письмо́ ме́нде ru [LES1990]
– 1921. a Kisimi Kamara loodud silpkiri mende keele kirjutamiseks
(paremalt vasakule)
♦ Kirja kood kinnitati 2010
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
mv´ani keel et
Liik: lg1; Maa: CI;
Keelkond: NkM; Keelekood: moa (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 17 000
mv´ani, -d et etnonüüm; mona keel et van [Ariste1969:13];
mueni keel et van [Ariste1969#]; Mwan en [Ethn:2009];
Mona en [Ethn:2009#]; Mouan en [Ethn:2009#]; мва ru [JaDM1982];
мвен ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
n´umu murre et
Liik: lgx; Maa: xF : CI, GH;
Keelkond: NkM; Keelekood: lig (3)
n´umu keel et [Ariste1969:12]; n´umu, -d et etnonüüm;
Numu en [Ethn:2009]; Noumou en [Ethn:2009#]; нуму ru [JaDM1982]
♦ Numud on tegelikult raudseppade kildkond, eraldi keelt ei kõnele
s´amo keel et [Ariste1969:12]
Liik: lg10; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: sbd, stj, sym (3)
s´amo, -d et etnonüüm; samoro keel et van [Ariste1969#];
Samo en [Ethn:2009]; samo fi [Anhava1998]; само ru [JaDM1982]
♦ Ethn järgi maja (sym), matja (stj) ja lõunasamo (sbd) keel
Lingid: Wikipedia
s´eeku keel et
Liik: lg1; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: sos (3);
Kõnelejaid: 17 000
s´eeku, -d et etnonüüm; sembla keel et van [Ariste1969:12];
Seeku en [Ethn:2009]; Sambla en [Ethn:2009#];
Sembla en [Ethn:2009#]; Seemogo en etnonüüm [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
sj´abere murre et
Liik: lgx; Maa: BF;
Keelkond: NkM; Keelekood: bwq (3)
sj´abere, -d et etnonüüm; sia keel et van [Ariste1969:12];
Syabéré en [Ethn:2009]; Sya en [Ethn:2009#]
s´oninke keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:12; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : CI, GM, ML, SN;
Keelkond: NkM; Keelekood: snk;
Kiri: Arab, Latn; Kõnelejaid: 1 000 000
s´oninke, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
sarakolle keel et van [Ariste1969#]; sooninkanxanne snk [NET_Wiki];
Soninkanxaane snk [NET_Frö]; Soninkanxaane snk rööpnim [Ethn];
sooninke snk etnonüüm [NET_Wiki]; Soninke en [ISO639-2:1998];
soninke fi [Anhava1998]; soninké fr [ISO639-2:1998];
soninku valoda lv [NET_Vestnesis]; сонинке ru [JaDM1982]
– Mali rahvuskeeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´usu keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:13; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : GN, SL;
Keelkond: NkM; Keelekood: sus;
Kõnelejaid: 1 000 000
s´usu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; soso keel et van [Ariste1969#];
sussuu, -d et etnonüüm van [MRahv1966:262]; sosokui sus [NET_Wiki];
Sosoxi sus; Susu en [ISO639-2:1998];
soussou fr [ISO639-2:1998]; susu valoda lv [NET_Vestnesis];
сусу ru [JaDM1982]; сосо ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
tjej´ahho keel et
Liik: lg0; Maa: ML;
Keelkond: NkM; Keelekood: boz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 118 000
tjej´ahho, -d et etnonüüm; Tiéyaxo Bozo en [Ethn:2009];
Tiguémakho en [Ethn:2009#]; Tégué en [Ethn:2009#]
– üks bozo keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tj´ematševe keel et
Liik: lg0; Maa: ML;
Keelkond: NkM; Keelekood: boo (3);
Kõnelejaid: 2 500
tj´ematševe, -d et etnonüüm; Tiemacèwè Bozo en [Ethn:2009];
Tié en [Ethn:2009#]
– üks bozo keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´ura keel et [Ariste1969:13]
Liik: lg1; Maa: CI;
Keelkond: NkM; Keelekood: neb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 38 500
t´ura, -d et etnonüüm; Toura en [Ethn:2009]; Tura en [Ethn:2009#];
Ween en [Ethn:2009#]; вен ru [JaDM1982]; тура ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
v`ai keel et [Ariste1969:12; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : LR, SL;
Keelkond: NkM; Keelekood: vai;
Kiri: Latn, Vaii; Kõnelejaid: 105 000
v`ai, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; karo keel et van [Ariste1969#];
Vai en,vai [ISO639-2:1998]; Vy en van [Ethn:2009];
vai fi [Anhava1998]; vaï fr [ISO639-2:1998];
vaju valoda lv [NET_Vestnesis]; вай ru [JaDM1982];
ваи ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
v`ai kiri et
Liik: scr; Maa: LR;
Keelkond: NkM; Keelekood: vai;
Kiri: Vaii
Vai en [ISO15924]; vaï fr [ISO15924];
письмо́ ва́и ru [LES1990:78]
– silpkiri vai keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
v´ani keel et
Liik: lg1; Maa: CI;
Keelkond: NkM; Keelekood: wan (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 22 000
v´ani, -d et etnonüüm; nua keel et van [Ariste1969:13];
Wan en [Ethn:2009]; Nwa en [Ethn:2009#]; нван ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List