Oubangui keeled
:
b´anda keeled et
Liik: lg2; Maa: CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: bad
b´anda keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:28; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998];
b´anda, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; abanda keel et van [Ariste1969#];
Banda languages en [ISO639-2:2006];
langues banda fr [ISO639-2:2006]; bandu valoda lv [NET_Vestnesis];
банда ru [JaDM1982]
♦ 1998-2006 ISOs bad = banda keel. Ethn jagab 16 keeleks, sh mono keel
Lingid: Wikipedia
b´angba keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR;
Keelkond: NkO2; Keelekood: bbe (3);
Kõnelejaid: 11 000
b´angba, -d et etnonüüm; abangba keel et van [Ariste1969#];
Bangba en [Ethn:2009]; Abangba en [Ethn:2009#];
бангба ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
bar´ambu keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR;
Keelkond: NkO2; Keelekood: brm (3);
Kõnelejaid: 25 600
bar´ambu, -d et etnonüüm; baramo keel et van [Ariste1969#];
balembo keel et van [Ariste1969#];
abarambo keel et van [Ariste1969#]; Barambu en [Ethn:2009];
Abarambo en [Ethn:2009#]; Amiangbwa en [Ethn:2009#];
Balambu en [Ethn:2009#]; Duga en [Ethn:2009#];
барамбу ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
bel´anda-v´iri keel et
Liik: lg1; Maa: SS;
Keelkond: NkO2; Keelekood: bvi (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 16 000
bel´anda-v´iri, -d et etnonüüm; biri keel et van [Ariste1969:27];
birri keel et van [Ariste1969#]; abiri keel et van [Ariste1969#];
ambili keel et van [Ariste1969#]; Belanda Viri en [Ethn:2009];
Biri en [Ethn:2009#]; Gumba en [Ethn:2009#];
Mvegumba en [Ethn:2009#]; диалект бвири ru [JaDM1982];
бири ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´uraka keel et
Liik: lg1; Maa: xF : CD, CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: bkg (3);
Kõnelejaid: 3 800
b´uraka, -d et etnonüüm; Buraka en [Ethn:2009]; Bolaka en [Ethn:2009#];
Boraka en [Ethn:2009#]; бурака ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
gb´aja keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: gba
gb´aja, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; baia keel et van [Ariste1969:28];
gbaia keel et van [Ariste1969#]; beja keel et van [Ariste1969#];
Gbaya en [ISO639-2:1998]; gbaja fi [Anhava1998];
gbaya fr [ISO639-2:1998]; гбайя ru [JaDM1982]
♦ Ethn jagab 6 keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
gb´anziri keel et [Ariste1969#]
Liik: lg1; Maa: xF : CD, CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: gbg (3);
Kõnelejaid: 17 500
gb´anziri, -d et etnonüüm; banziri keel et van [Ariste1969:27];
Gbanziri en [Ethn:2009]; Gbandere en [Ethn:2009#];
Banziri en [Ethn:2009#]; гбанзири ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j´akoma keel et [Ariste1969:28]
Liik: lg1; Maa: CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: yky (3);
Kõnelejaid: 110 000
j´akoma, -d et etnonüüm; bangi keel et van [Ariste1969#];
Yakoma en [Ethn:2009]; якома ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l`õuna_ngb´andi keel et
Liik: lg0; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkO2; Keelekood: nbw (3);
Kõnelejaid: 105 000
Southern Ngbandi en [Ethn:2009]; Mbati en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m`aa keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR;
Keelkond: NkO2; Keelekood: msj (3);
Kõnelejaid: 4 700
m´adjo keel et rööpnim [Ariste1969#]; m`aa, -d et etnonüüm;
Ma en [Ethn:2009]; Amadi en [Ethn:2009#]; Madyo en [Ethn:2009#];
ма ru [JaDM1982]; мадьо ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ajogo keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR;
Keelkond: NkO2; Keelekood: mdm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100 000
m´ajogo, -d et etnonüüm; mungu keel et van [Ariste1969#];
maigo-mungu keel et van [Ariste1969#]; Mayogo en [Ethn:2009];
Maigo en [Ethn:2009#]; Kiyogo en [Ethn:2009#]; майого ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´anza keel et
Liik: lg1; Maa: CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: mzv (3);
Kõnelejaid: 220 000
m´anza, -d et etnonüüm; manga keel et van [Ariste1969:28];
mandža keel et van [Ariste1969#]; sabanga keel et van [Ariste1969#];
Manza en [Ethn:2009]; Mandja en [Ethn:2009#]; Manja en [Ethn:2009#];
манджа ru [JaDM1982#]; манза ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
mb`aa keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR;
Keelkond: NkO2; Keelekood: mfc (3);
Kõnelejaid: 36 100
mb`aa, -d et etnonüüm; Mba en [Ethn:2009]; Kimanga en [Ethn:2009#];
Manga en [Ethn:2009#]; мба ru [JaDM1982]; манга ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´ono keel et
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkO2; Keelekood: mnh (3);
Kõnelejaid: 65 000
m´ono, -d et etnonüüm; Mono en [Ethn:2009];
диалект моно ru [JaDM1982]
– üks banda keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
monz´ombo keel et
Liik: lg1; Maa: xF : CD, CF, CG;
Keelkond: NkO2; Keelekood: moj (3);
Kõnelejaid: 12 600
monz´ombo, -d et etnonüüm; mondžobo keel et van [Ariste1969:27];
Monzombo en [Ethn:2009]; Monjombo en [Ethn:2009#];
Munzombo en [Ethn:2009#]; монджомбо ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ündü keel et
Liik: lg1; Maa: SS;
Keelkond: NkO2; Keelekood: muh (3);
Kõnelejaid: 23 000
m´ündü, -d et etnonüüm; mundu-ngbaka keel et van [Ariste1969:27];
Mündü en [Ethn:2009]; Mundo en [Ethn:2009#]; мунду ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nd´ogo keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: SS;
Keelkond: NkO2; Keelekood: ndz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: ?
nd´ogo, -d et etnonüüm; Ndogo en [Ethn:2009]; ндого ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nd´unga keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkO2; Keelekood: ndt (3);
Kõnelejaid: 2 500
nd´unga, -d et etnonüüm; mondunga keel et van [Ariste1969#];
Ndunga en [Ethn:2009]; Bondonga en [Ethn:2009#];
Mondunga en [Ethn:2009#]; ндунга ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ngb´aka keel et
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkO2; Keelekood: nga (3);
Kõnelejaid: 1 000 000
ngb´aka, -d et etnonüüm; Ngbaka en [Ethn:2009];
Ngbaka Gaya en [Ethn:2009#]; нгбака ru [JaDM1982#]
– üks gbaja keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ngb´andi keel et
Liik: lg10; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkO2; Keelekood: nbw, ngb (3)
ngb´andi, -d et etnonüüm; ngabandi keel et van [Ariste1969:28];
mongbandi keel et van [Ariste1969#]; Ngbandi en [Ethn:2009];
Mongwandi en [Ethn:2009#]; Ngwandi en [Ethn:2009#];
ngbandi fi [Anhava1998]; нгбанди ru [JaDM1982]
♦ Ethn järgi lõuna- (nbw) ja põhjangbandi (ngb) keel
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
nz´akara keel et
Liik: lg1; Maa: CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: nzk (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 50 000
nz´akara, -d et etnonüüm; sakara murre et van [Ariste1969:27];
noakkara murre et van [Ariste1969#]; Nzakara en [Ethn:2009];
Ansakara en [Ethn:2009#]; N’sakara en [Ethn:2009#];
Sakara en [Ethn:2009#]; нзакара ru [JaDM1982];
нсаккара ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Oubangui keeled [ub´angi] et+fr
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NkO2
Ubangi-Sprachen de [Motz2007]; Eastern languages en;
Ubangi languages en [Ethn:2009]; groupe oubangien fr [NET_Laval]
Lingid: Wikipedia
p´õhja_ngb´andi keel et
Liik: lg0; Maa: CD; Adm: EQ;
Keelkond: NkO2; Keelekood: ngb (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 250 000
Northern Ngbandi en [Ethn:2009]; Baza en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´ango keel et [Ariste1969:28; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: CF;
Keelkond: NkO2; Keelekood: sg (sag);
Kõnelejaid: 350 000
s´ango, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
ngbandi-sango keel et van [ENE_EE:1985,1];
buraka keel et van [Ariste1969#];
yângâ tî sängö sg [NET_Wiki]; sangho sg van kirjaviisis;
Sango en [ISO639-2:1998]; sango fi [Anhava1998];
sango fr [ISO639-2:1998]; sangu valoda lv [NET_Vestnesis];
са́нго ru [JaDM1982];
Sangge yu / 桑戈语 zh [NET_Wiki]
– Kesk-Aafrika Vabariigi riigikeeli (prantsuse keele kõrval)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
s´ere keel et [Ariste1969:27]
Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR;
Keelkond: NkO2; Keelekood: swf (3);
Kõnelejaid: 2 500
s´ere, -d et etnonüüm; šere keel et van [Ariste1969#];
basiri keel et van [Ariste1969#]; basili keel et van [Ariste1969#];
Sere en [Ethn:2009]; Shere en [Ethn:2009#];
диалект сере ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´ere keeled et
Liik: lg2; Maa: xF : CD, SS;
Keelkond: NkO2
sere-mundu rühm et van [Ariste1969:27];
sere-mundu keeled et van [ENE:1968,1]; Sere languages en [NET_Wiki]
♦ Mündü keel kuulub prg teise harusse
Lingid: Wikipedia
z´ande keel et [ENE_EE:1985,1; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xF : CD, CF, SS;
Keelkond: NkO2; Keelekood: zne (3);
Kõnelejaid: 1 100 000
z´ande, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; azande keel et van [Ariste1969#];
manjanja keel et van [Ariste1969#];
omadjaka keel et van [Ariste1969#];
babungera keel et van [Ariste1969#];
makaraka keel et van [Ariste1969#]; diga keel et van [Ariste1969#];
sande keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969:27];
azande, -d et etnonüüm van [MRahv1966:231];
njamnjami keel et van rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969#];
Pazande zne [NET_Wiki]; Zande en [Ethn:2009]; zande fi [Anhava1998];
zandē lv [NET_Vestnesis]; за́нде ru [JaDM1982]
♦ Njamnjami on teg nimbari keele (Adamaoua rühmas) rööpnimesid
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
z´ande keeled et
Liik: lg2; Maa: xF : CD, CF, SS;
Keelkond: NkO2; Keelekood: znd
Zande languages en [ISO639-2:2006];
langues zandé fr [ISO639-2:2006]
♦ ISO 1998. a standardis veel zande keel
Lingid: Wikipedia