Ida-Niiluse keeled
:
b´ari keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:32; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : SS, UG;
Keelkond: NsE3; Keelekood: bfa (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 480 000
b´ari, -d et etnonüüm; džilio keel et van [Ariste1969#];
Bari en [Ethn:2009]; бари ru [JaDM1982]; бари ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´Ida-N`iiluse keeled et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg2, X; Maa: xF;
Keelkond: NsE3
Niiluse-hami keeled et rööpnim; idarühm et van [Ariste1969:32];
Eastern Nilotic languages en; Nilo-Hamitic languages en rööpnim;
восточные нилотские языки ru [LES1990]
Lingid: Wikipedia
karamodž´ongi keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NsE3; Keelekood: kdj (3);
Kõnelejaid: 370 000
karamodž`ong, karamodž´ongid et etnonüüm;
karamadžo keel et van [Ariste1969:32];
kakisera keel et van [Ariste1969#];
karamodžo keel et van [ENE:1968,1]; ŋakarimojoŋ kdj;
Karamojong en [Ethn:2009]; karamojong fi [Anhava1998];
язык карамоджонг ru [JaDM1982]; каримоджонг ru [LES1990#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
m`aas`ai keel et [ESKT:28.01.2010]
Liik: lg1; Maa: xF : KE, TZ;
Keelkond: NsE3; Keelekood: mas;
Kõnelejaid: 883 000
mas`ai keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:32; ENE_EE:1985,1];
m`aas`ai, -d et etnonüüm [ESKT:2010]; mas`ai, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
ɔl Maa mas [NET_Wiki]; Maasai en [Ethn:2009];
Masai en [ISO639-2:1998]; maasai fi [Anhava1998];
massaï fr [ISO639-2:1998]; masaju valoda lv [NET_Vestnesis];
маасаи ru [JaDM1982]; маса́и ru [NarodyM1988; LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
nj`angbara murre et
Liik: lgx; Maa: xF : SS, UG;
Keelkond: NsE3; Keelekood: bfa (3)
nj`angbara, -d et etnonüüm; njangbara keel et van [Ariste1969:32];
njangja keel et van [Ariste1969#]; Nyangbara en [Ethn:2009];
Nyangwara en [Ethn:2009#]; Nyambara en [Ethn:2009#];
диалект ньянгбара ru [JaDM1982]
´otuho keel et
Liik: lg1; Maa: SS;
Keelkond: NsE3; Keelekood: lot (3);
Kõnelejaid: 135 000
l´otuko keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:32]; ´otuho, -d et etnonüüm;
latuko keel et van [Ariste1969#]; Otuho en [Ethn:2009];
Lotuko en rööpnim [Ethn:2009#]; лотуко ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´amburu keel et
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NsE3; Keelekood: saq (3);
Kõnelejaid: 174 000
s´amburu, -d et etnonüüm; Samburu en [Ethn]; Burkeneji en [Ethn#];
Nkutuk en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´eso keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:32; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : KE, UG;
Keelkond: NsE3; Keelekood: teo (3);
Kõnelejaid: 1 300 000
t´eso, -d et etnonüüm; Teso en [Ethn:2009]; Ateso en [NET_Wiki];
те́со ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´oposa keel et
Liik: lg1; Maa: SS;
Keelkond: NsE3; Keelekood: toq (3);
Kõnelejaid: 100 000
t´oposa, -d et etnonüüm; topoto keel et van [Ariste1969:32];
Toposa en [Ethn:2009]; Topotha en [Ethn:2009#];
Akara en [Ethn:2009#]; Kumi en [Ethn:2009#]; топоса ru [JaDM1982];
топота ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
tš´amuse murre et
Liik: lgx; Maa: KE;
Keelkond: NsE3; Keelekood: saq (3)
Chamus en [Ethn]; Ilcamus en [Ethn#]; Njemps en [NET_Wiki#]
Lingid: Wikipedia
t´urkana keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:32; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: KE;
Keelkond: NsE3; Keelekood: tuv (3);
Kõnelejaid: 365 000
t´urkana, -d et etnonüüm; Ng’aturk(w)ana tuv [NET_Wiki];
Turkana en [Ethn:2009]; Ngaturkana en rööpnim; turkana fi [Anhava1998];
туркана ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia