muud Ida-Sudaani keeled
:
´aka keel et
Liik: lg1; Maa: SD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: soh (3);
Kõnelejaid: 300
´aka, -d et etnonüüm; silloki keel et van [Ariste1969:29];
Aka en [Ethn:2009]; Jebel Silak en [Ethn:2009#];
Sillok en [Ethn:2009#]; силлок ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´ama keel et
Liik: lg1; Maa: SD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: nyi (3);
Kõnelejaid: 70 000
njimangi keel et [Ariste1969:29]; ´ama, -d et etnonüüm;
Ama en [Ethn:2009]; Nyimang en [Ethn:2009#];
Inyimang en [Ethn:2009#]; Nyuwing en [Ethn:2009#];
ньиманг ru [JaDM1982]; ньима ru [JaDM1982#];
язык ньимант ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
d´ago keel et [ENE:1968,1]
Liik: lg10; Maa: SD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: daj, dau, djc (3)
dagu keel et [Ariste1969#]; d´ago, -d et etnonüüm;
tagu keel et van [Ariste1969:29]; dadžu keel et van [Ariste1969#];
fininga keel et van [Ariste1969#]; Dadschu-Sprachen de [Motz2007];
Daju en [Ethn:2009]; Dago en rööpnim [NET_WikiNET];
даджу ru [LES1990#]; дагу ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Ethn jagab mitmeks, sh Dārfūri (daj), Dar Daju (djc) ja Dar Sila (dau)
dago keel. 1968. a ENE järgi Kordofani rühmas
Lingid: Wikipedia
Dar Daju d´ago keel [d`aar d´ažu] et+fr
Liik: lg0; Maa: TD; Adm: GR;
Keelkond: NsEX; Keelekood: djc (3);
Kõnelejaid: 34 000
Saaronge djc [Ethn]; Dar Daju Daju en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Dārfūri d´ago keel [da(a)rf´uuri] et+ar
Liik: lg0; Maa: SD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: daj (3);
Kõnelejaid: 143 000
Dar Fur Daju en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Dar Sila d´ago keel [d`aar s´ila] et+fr
Liik: lg0; Maa: TD; Adm: OD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: dau (3);
Kõnelejaid: 63 000
Bokoruge dau [Ethn]; Dar Sila Daju en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
g´aami keel et
Liik: lg1; Maa: SD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: tbi (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 67 200
g`aam, g´aamid et etnonüüm; tabi keel et van [Ariste1969:29];
naga keel et van [Ariste1969#];
kamedži keel et van lisa küsitav [Ariste1969:29]; Gaam en [Ethn:2009];
Tabi en [Ethn:2009#]; Ingassana en [Ethn:2009#];
Muntabi en [Ethn:2009#]; Mamedja en [Ethn:2009#];
Kamanidi en [Ethn:2009#]; таби ru [JaDM1982];
ингассана ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´iki keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NsEX; Keelekood: ikx (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 000
`ikk, ´ikid et etnonüüm; Icetot ikx [Ethn:2009]; Ik en [Ethn:2009];
Ngulak en [Ethn:2009#]; Teuso en [Ethn:2009#]; ik fi [Anhava1998];
теусо ru [JaDM1982]; ик ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´arar´iti keel et [Ariste1969#]
Liik: lg1; Maa: TD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: mgb (3);
Kõnelejaid: 42 400
m´arar`it, m´arar´itid et etnonüüm; merariti keel et van [Ariste1969:28];
Mararit en [Ethn:2009]; Merarit en [Ethn:2009#];
Abiri en [Ethn:2009#]; Ebiri en [Ethn:2009#]; марарит ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´ara keel et
Liik: lg1; Maa: ER;
Keelkond: NsEX; Keelekood: nrb (3);
Kõnelejaid: 81 400
n´ara, -d et etnonüüm; nare keel et van [Ariste1969#];
barea keel et van [Ariste1969:29];
mogorebi keel et van [Ariste1969#]; marda keel et van [Ariste1969#];
kolkota keel et van [Ariste1969#]; Nara en [Ethn:2009];
Mogareb en [Ethn:2009#]; Santora en [Ethn:2009#];
Barea en halvustav [Ethn:2009#]; нера ru [LES1990]; барса ru [LES1990#];
бареа ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† nj´angi keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NsEX; Keelekood: nyp (3)
nj´angi, -d et etnonüüm; Nyang’i en [Ethn:2009];
Gyangiya en [Ethn:2009#]; Ngangea en [Ethn:2009#];
Niporen en [Ethn:2009#]; njangi fi [Anhava1998];
ньянгийя ru [JaDM1982]; ньянгейя ru [JaDM1982#];
нгангеа ru [LES1990]; ньянгия ru [LES1990#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s`oo keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: NsEX; Keelekood: teu (3);
Kõnelejaid: 5 000
t´epes, -ed et etnonüüm; Soo en [Ethn:2009]; Tepes en etnonüüm [Ethn:2009];
tepes fi [Anhava1998]; тепес ru [JaDM1982]; со ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´ama keel et [Ariste1969:28]
Liik: lg1; Maa: xF : SD, TD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: tma (3);
Kõnelejaid: 67 900
t´ama, -d et etnonüüm; Tama en [Ethn:2009]; Tamok en [Ethn:2009#];
тама ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tem´eini keel et [Ariste1969:29]
Liik: lg1; Maa: SD;
Keelkond: NsEX; Keelekood: teq (3);
Kõnelejaid: 13 000
tem`ein, tem´einid et etnonüüm; temaini keel et van [Ariste1969#];
ronge keel et van lisa [Ariste1969:30]; Temein en [Ethn:2009];
Ronge en [Ethn:2009#]; темеин ru [JaDM1982];
язык темейн ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia