Sahara keelkond
:
† b´erti keel et [Ariste1969:25]
Liik: lg1; Maa: SD;
Keelkond: NsS; Keelekood: byt (3)
b´erti, -d et etnonüüm; Berti en [Ethn:2009]; язык берти ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
d´aza keel et [Ariste1969:25]
Liik: lg1; Maa: xF : NE, TD;
Keelkond: NsS; Keelekood: dzg (3);
Kõnelejaid: 381 000
d´azaga keel et [Ariste1969#]; d´aza, -d et etnonüüm;
al-Qur‘ān / القرعان ar [NET_Wiki];
Dazaga en [Ethn:2009]; Dazza en [Ethn:2009#]; Goran en [NET_Wiki#];
Daza en etnonüüm [Ethn:2009]; daza fi [Anhava1998]; даза ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´anuri keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:25; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: xF : CM, NE, NG, TD;
Keelkond: NsS; Keelekood: kr (kau);
Kiri: Arab, Latn; Kõnelejaid: 4 000 000
b´ornu keel et rööpnim [Ariste1969#]; k´anuri, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
kā́nurī kr; bó̱rnu kr rööpnim; Kanuri en [ISO639-2:1998];
kanuri fi [Anhava1998]; kanouri fr [ISO639-2:1998];
kanuru valoda lv [NET_Vestnesis]; кану́ри ru [JaDM1982]
♦ Ethn järgi jaguneb kolmeks keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k`esk_k´anuri keel et
Liik: lg0; Maa: xF : CM, NE, NG, TD;
Keelkond: NsS; Keelekood: knr (3);
Kõnelejaid: 3 200 000
Central Kanuri en [Ethn:2009]; Beriberi en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ovari murre et
Liik: lgx; Maa: xF : NE, NG, TD; Adm: BO;
Keelkond: NsS; Keelekood: knr (3)
m´ovar, -id et etnonüüm; mabari keel et van [Ariste1969:25];
mobari keel et van [Ariste1969#]; Movar en [Ethn:2009];
Mowar en [Ethn:2009#]; Mobber en [Ethn:2009#];
Mavar en [Ethn:2009#]; Mabar en
S´ahara keelkond et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg4, X; Maa: xF;
Keelkond: NsS
kanuri-teda keeled et van [Ariste1969:25];
niiluse-tšaadi keeled et van osaliselt [Ariste1969#];
saharanische Sprachen de [Motz2007]; Saharan languages en [Ethn:2009];
saharalaiset kielet fi [Anhava1998]; саха́рские языки́ ru [LES1990]
Lingid: Wikipedia
z´aghava keel et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xF : SD, TD;
Keelkond: NsS; Keelekood: zag (3);
Kõnelejaid: 187 000
z´agava keel et [Ariste1969:25]; z´aghava, -d et etnonüüm;
zavaga keel et vig [Ariste1972:94]; Beria zag [NET_Wiki];
Zaghawa en [Ethn:2009]; zaghawa fi,fr [Anhava1998; NET_Laval];
загауа ru [JaDM1982]; загава ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´edaga keel et
Liik: lg1; Maa: xF : NE, TD;
Keelkond: NsS; Keelekood: tuq (3);
Kõnelejaid: 43 000
t´eda keel et [Ariste1969:25]; t´eda, -d et etnonüüm;
tubu keel et van [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1];
tibu keel et van [Ariste1969#]; Tedaga en [Ethn:2009];
Tibbu en rööpnim; Teda en etnonüüm [Ethn:2009]; teda fi [Anhava1998];
теда ru [JaDM1982]; тода ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t´ubu, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xF : NE, TD;
Keelkond: NsS; Keelekood: dzg, tuq (3)
Toubou en,fr [NET_Wiki]; тубу ru [LES1990#]
– Tšaadis elav hõim, kõneleb dazaga ja tedaga keelt
Lingid: Wikipedia
t`uer-g´ala murre et
Liik: lgx; Maa: xF : SD, TD;
Keelkond: NsS; Keelekood: zag (3)
t`uer-g´ala, -d et etnonüüm; bidejati keel et van [Ariste1969:25];
baele keel et van [Ariste1969#]; Tuer-Gala en [Ethn:2009];
Tuba en [Ethn:2009#]; Baele en [Ethn:2009#];
Bideyat en [Ethn:2009#]; bideyat fr [NET_Laval];
диалект бидейят ru [JaDM1982]; диалект бидейат ru [LES1990]