kuki-tšini keeled
:
´anali keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBC; Keelekood: anm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 13 900
´anal, -id et etnonüüm; Anal en [Ethn:2009]; Namfau en [Ethn:2009#]
♦ Anal ja Namfau on külad, kus seda keelt kõneldakse
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´anu-kh´ongso keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 14;
Keelkond: StBC; Keelekood: anl (3);
Kõnelejaid: 4 000
´anu-kh´ongso, ´anud-kh´ongsod et etnonüüm;
Anu-Hkongso Chin en [Ethn:2013]; Anu en rööpnim [Ethn:2009; -2011];
anu fi [Anhava1998]; Anu / အနူး my [NET_Wiki]
♦ Koosneb kahest rühmast: anud ja khongsod; ei ole muude tšini keeltega
lähedalt seotud (Ethn järgi pigem mruu keelega)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ašo keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BD, MM;
Keelkond: StBC; Keelekood: csh (3);
Kõnelejaid: 12 300
´ašo, -d et etnonüüm; khangi keel et van [Ariste1967:72];
šoo keel et van [Ariste1967#]; Asho Chin en [Ethn:2009];
Khyang en [Ethn:2009#]; Sho en [Ethn:2009#];
Asho / အရှို my [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´oomi keel et
Liik: lg1; Maa: BD;
Keelkond: StBC; Keelekood: bgr (3);
Kõnelejaid: 21 500
b`oom, b´oomid et etnonüüm;
Bam bhāṣhā / বম ভাষা bn [NET_Wiki];
Bawm Chin en [Ethn:2013]; Banjogi en [NET_Wiki#]; Bom en [Ethn#]
♦ Nime hääldus on ilmselt [bɔm], sest ka bengalikeelset nime
hääldatakse teg o-ga
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Falami tš´ini keel et+en
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: 14;
Keelkond: StBC; Keelekood: flm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 125 000
hallami keel et [Ariste1967:72]; Laiţawng flm [NET_Wiki];
Falam Chin en [Ethn:2009]; Halam Chin en rööpnim(IN) [Ethn:2009];
falam-tsin fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
H´akha tš´ini keel et+en
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: 14;
Keelkond: StBC; Keelekood: cnh (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 446 000
l`ai keel et rööpnim [Ariste1967:72]; Laiholh cnh [NET_Wiki];
Halkha holh cnh rööpnim [NET_Wiki]; Haka Chin en [Ethn:2009];
Baungshe en [Ethn:2009#]; Lai en [Ethn:2009#]
– levinuimaid tšini keeli, käibib Birma Tšini osariigis üldise
suhtluskeelena
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
hm´ari keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, MN, MZ;
Keelkond: StBC; Keelekood: hmr (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 50 000
hm´ari, -d et etnonüüm; mhari keel et van [Ariste1967#];
Hmar en [Ethn:2009]; Mhar en [Ethn:2009#];
Mhār / म्हार hi küsitav [NET_Wiki]
♦ Sarnase endanimetusega on ka mara keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
hr`angkholi keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM;
Keelkond: StBC; Keelekood: hra (3);
Kõnelejaid: 26 800
hr`angkhol, -id et etnonüüm; Hrangkhol en [Ethn:2009];
Rangkhol en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´umi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : BD, MM;
Keelkond: StBC; Keelekood: cnk (3);
Kõnelejaid: 62 000
kh´umi, -d et etnonüüm; khami keel et van [Ariste1967:72];
kumi keel et van [Ariste1967#]; Khumi Chin en [Ethn:2009];
Khami en [Ethn:2009#]; Khweymi en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´omi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBC; Keelekood: kmm (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 500
k´omi, -d et etnonüüm; koomi keel et van [Ariste1967:72];
Kom en [Ethn:2009]; Kom Rem en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´uki-tš´ini keeled et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg2, X; Maa: xA : IN, MM;
Keelkond: StBC
kuki-tšini alarühm et [Ariste1967:72];
Kuki-Chin-Sprachen de [Motz2007]; Kukish languages en [NET_Wiki];
Kuki-Chin languages en rööpnim; группа куки-чин ru [JaDM1982]
♦ Neid rahvaid tuntakse Assamis kukidena, Birmas tšinidena; tegemist on
sünonüümidega
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
l`ai keeled et
Liik: lg2; Maa: xA : MM, IN;
Keelkond: StBC
Lai languages en [NET_Wiki]; Pawi en [NET_Wiki#];
Pavāī / पवाई hi [NET_Wiki]
– kuki-tšini keelte keskne rühmitis, mh Hakha ja Falami tšini keel
♦ "Lai" on paljude tšini rahvaste endanimetus. Kitsas mõistes tähistatakse
selle nimetusega Mizorami Lai piirkonnas elavat rahvarühma
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
lamk´angi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: MN;
Keelkond: StBC; Keelekood: lmk (3);
Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 10 000
lamk`ang, lamk´angid et etnonüüm; lamgangi keel et van [Ariste1967:72];
Lamkang en [Ethn:2009]; Lamkaang en [Ethn:2009#];
Hiroi-Lamgang en halvustav [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´ara keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MZ;
Keelkond: StBC; Keelekood: mrh (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 55 000
m´ara, -d et etnonüüm; m̥ara mrh IPA [NET_Wiki];
Mara Chin en [Ethn:2013]; Lakher en [NET_Wiki#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´izo keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MZ;
Keelkond: StBC; Keelekood: lus;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 540 000
luš`ei keel et rööpnim [Ariste1967:72; ESKT:1998]; m´izo, -d et etnonüüm;
luš`ei, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; Mizo Ţawng lus [NET_Wiki];
Mizo en [Ethn:2009]; Lushai en [ISO639-2:1998; ISO639-3];
Lushei en rööpnim [Katzner1995]; lushai fr [ISO639-2:1998];
Lushāī / लुशाई hi [NET_Wiki];
lušeju valoda lv [NET_Vestnesis];
Kalingaw / ကလင်ကော my [NET_Wiki];
Lushe / လူရှေ my [NET_Wiki#];
мизо ru etnonüüm [NarodyM1988]; лушеи ru etnonüüm [NarodyM1988#]
– India Mizorami osariigi ametikeel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
mr`oo keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 16;
Keelkond: StBC; Keelekood: cmr (3);
Kõnelejaid: 138 000
mr`oo, -d et etnonüüm; Mro Chin en [Ethn:2009];
Myo / မြို my [my1976s]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´aite keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: AS, MN, MZ;
Keelkond: StBC; Keelekood: pck (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 91 800
p´aite, -d et etnonüüm; Paite Chin en [Ethn:2009];
Haithe en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
r´alte keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: MZ;
Keelkond: StBC; Keelekood: ral (3);
Kõnelejaid: 25 700
r´alte, -d et etnonüüm; Ralte en [Ethn:2009];
Rālte / राल्ते hi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
senth´angi keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 14;
Keelkond: StBC; Keelekood: sez (3);
Kõnelejaid: 33 000
senth`ang, senth´angid et etnonüüm; Senthang Chin en [Ethn:2013];
Hsemtang en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`aisuni murre et
Liik: lgx; Maa: xA : IN, MM;
Keelkond: StBC; Keelekood: flm (3)
t`aisun, -id et etnonüüm; šunkla keel et van [Ariste1967:72];
tašooni keel et van [Ariste1967#]; Taisun en [Ethn:2009];
Tashon en [Ethn:2009#]; Shunkla en [Ethn:2009#]
th´ado keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, MN;
Keelkond: StBC; Keelekood: tcz (3);
Kõnelejaid: 231 200
th´ado, -d et etnonüüm; thada keel et van [Ariste1967:72];
Thado Chin en [Ethn:2009]; Kuki-Thado en [Ethn:2009#];
Thadou en [Ethn:2009#]; тхадо ru etnonüüm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Tiddimi tšini keel et+en
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: 14;
Keelkond: StBC; Keelekood: ctd (3);
Kõnelejaid: 344 000
Tedim Chin en [Ethn:2009]; Hai-Dim en(MM) [NET_Wiki#];
tiddim-tsin fi [Anhava1998];
Tidein / တီးတိန် my [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tš´ini keel et [Ariste1967:72; ESKT:1998]
Liik: lg10; Maa: xA : IN, MM;
Keelkond: StBC; Keelekood: cnh, ctd, flm (3)
tš´ini, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
tšiin, -id et etnonüüm van [MRahv1966:257]; Chin en;
Kuki en(IN) [NET_Wiki];
pũe Chaw pho / ပုၤခၠဝ္ဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Chin / ချင်း my [my1976s];
чин ru etnonüüm [NarodyM1988];
Chāng / ၶျၢင်း shn [shn1995s:70]
♦ Täpsemas jaotuses Falami (flm), Hakha (cnh) ja Tiddimi (ctd) tšini keel.
Lähedane manipuri keelele; laiemas mõttes arvatakse tšinide alla ka
kukid Assamis ja Manipuris, mizod Mizoramis jt. Vt ka lai keeled
Lingid: Wikipedia
tš´iru keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBC; Keelekood: cdf (3);
Kiri: Beng, Latn; Kõnelejaid: 7 000
tš´iru, -d et etnonüüm; Chiru en [Ethn:2009]; Chhori en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
vaiph`ei keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBC; Keelekood: vap (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 27 800
vaiph`ei, -d et etnonüüm; Vaiphei en [Ethn:2009];
Bhaipei en [Ethn:2009#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia