kareni keeled
:
bv`ee keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12;
Keelkond: StBK; Keelekood: bwe (3);
Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 15 700
bv`ee, -d et etnonüüm; Bwe Karen en [Ethn:2009]; Baghi en [Ethn#];
Bghai Karen en [Ethn#];
Bwè / ဘွဲ my [NET_Wiki];
язык бве ru [LES1990:213]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
g´eba keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 13, 17;
Keelkond: StBK; Keelekood: kvq (3);
Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 10 000
g´eba, -d et etnonüüm; Geba Karen en [Ethn:2009];
Eastern Bwe en [Ethn#]; Kayinbyu en [Ethn#];
White Karen en [Ethn#]; Kebar en(MM) [NET_Wiki];
Geba / ဂေဘား my [NET_Wiki];
язык геба ru [LES1990:213]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
g´eko keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 02, 04, 13, 17;
Keelkond: StBK; Keelekood: ghk (3);
Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 9 500
g´eko, -d et etnonüüm; Geko Karen en [Ethn:2009]; Gaikho en [Ethn#];
Kekhong en [Ethn#]; Gheko en(MM) [NET_Wiki];
Kèko / ကဲ့ခို my [NET_Wiki];
язык гекхо ru [LES1990:213];
phasa Kariang Kheko / ภาษากะเหรี่ยงเฆโก th [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_k´aja keel et
Liik: lg0; Maa: xA : MM, TH; Adm: 12;
Keelkond: StBK; Keelekood: eky (3);
Kiri: Kali, Mymr
Eastern Kayah en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_pv`oo keel et
Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 05, 13, 15;
Keelkond: StBK; Keelekood: kjp (3);
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 1 000 000
Pwo Eastern Karen en [Ethn:2009];
язык восточный пво ru [LES1990:213];
phasa Kariang Po Tawan Ok / ภาษากะเหรี่ยงโปตะวันออก th [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j´inbo keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StBK; Keelekood: kvu (3);
Kõnelejaid: 7 300
j´inbo, -d et etnonüüm; Yinbaw Karen en [Ethn:2009];
Yinbaw / ယင်းဘော် my [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j´intale keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12;
Keelkond: StBK; Keelekood: kvy (3);
Kõnelejaid: 10 000
j´intale, -d et etnonüüm; Yintale Karen en [Ethn:2009];
Taliak en [Ethn#]; Yangatalet en [Ethn#];
Yin Talai en(MM) [NET_Wiki];
Yindalè / ယင်းတလဲ my [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´aja keel et [ESKT:1998]
Liik: lg10; Maa: xA : MM, TH; Adm: 12, 13;
Keelkond: StBK; Keelekood: eky, kyu (3);
Kiri: Kali
p´una_k´areni keel et rööpnim; k´aja, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
p´unane k´aren, p´unased k´arenid et etnonüüm rööpnim;
Kàyālhì / ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ eky,kyu (’punakareni’);
Kàyālhì ngho / ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤍꤟꤥ kyu;
Kayah en; Karenni en rööpnim; Red Karen en van;
kaja fi [Anhava1998];
pũe Karènì pho / ပုၤကရ့ၣ်နံၣ်ဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Kaya / ကယား my [my1976s];
Kayinni / ကရင်နီ my van [my1976s#];
язык кая ru [LES1990:213]; кая ru etnonüüm [NarodyM1988];
Yāng Lèng / ယၢင်းလႅင် shn [shn1995s:264];
Yāng Sawk / ယၢင်းၸွၵ်း shn rööpnim [shn1995s:264];
Sawng Lèng / ၸွင်းလႅင် shn rööpnim [shn1995s:97];
phasa Kaya / ภาษากะยา th [NET_Wiki]
♦ Ethn järgi ida- (eky) ja läänekaja (kyu) keel. Mõned kaja rahvuslased
eelistavad karenni nimetust, pidades kaja nimetust Birma võimude katseks
kareneid lõhestada. ("Kaja" on kareni endanimetuse kohapealne hääldus,
vrd sgoo Ka Nyaw)
Lingid: Wikipedia
| KNABi tähetabel
k´aja-l`ii kiri et
Liik: scr; Maa: MM; Adm: 12;
Keelkond: StBK; Keelekood: eky, kyu (3);
Kiri: Kali
Kàyālhì àlì / ꤊꤢ꤬ꤛꤢ꤭ꤜꤟꤤ꤬ ꤢ꤬ꤜꤤ꤬ kyu;
Kayah Li en [ISO15924]; kayah li fr [ISO15924]
– tähtkiri, mis loodi 1962; kasutatakse pms kaja keele jaoks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
k´ajani keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12, 17;
Keelkond: StBK; Keelekood: pdu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 41 000
k´ajan, -id et etnonüüm; Kayǎn pdu omaduss [pdu1999s];
Kayan en [Ethn:2009]; Ka-Yun en(MM); Padaung en rööpnim [Ethn:2009];
Padaung / ပဒေါင် my [my1976s];
Kayan / ကယန်း my [NET_Wiki];
язык падаун ru [LES1990:213]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´ajo keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12;
Keelkond: StBK; Keelekood: kvl (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 16 600
br´eki keel et; k´ajo, -d et etnonüüm; Kayaw en;
Brek Karen en [Ethn:2009]; Laku en [Ethn#]; Pramano en [Ethn#];
Bre en [Bradley1999:151]; Keyo en [Bradley1999#];
Kayaw Brek en halvustav [Ethn#];
Bayè / ဘရဲ့ my [NET_Wiki];
Kayaw / ကယော my [NET_Wiki]
♦ "Brek" ja "Bwe" on ühe ja sama murderühma nimetuse variandid (Kaja ja
Kareni osariigi piiril)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k´areni keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA : MM, TH;
Keelkond: StBK; Keelekood: kar;
Kiri: Mymr
k´areni keel et [ENE_EE:1985,1; ESKT:1998];
k´aren, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
kareeni keel et van [Ariste1967:69; ENE:1968,1];
karenische Sprachen de [Motz2007]; Karen languages en [ISO639-2:2006];
Karenic languages en [LOW2009:969];
karenilaiset kielet fi [Anhava1998]; karène fr [NET_Laval];
langues karen fr [ISO639-2:2006]; Yaas hmn [Bradley1999:123];
Ka Nyaw / ကညီ ksw;
pũe Ka Nyaw pho / ပုၤကညီဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Yan˘ lhu [Bradley1999:37]; Yal gel lel lis [Bradley1999:95];
karenu valoda lv [NET_Vestnesis];
Kareang / ကရေၚ် mnw omaduss [mnw1955s:41];
Kayin / ကရင် my [my1976s];
grupa kareńska pl [NET_Wiki]; каре́нские языки́ ru [JaDM1982];
карены ru etnonüüm [NarodyM1988];
Yāng / ယၢင်း shn [shn1995s:264];
Sawng / ၸွင်း shn rööpnim [shn1995s:57];
karenčina sk [NET_Wiki];
phasa Kariang / ภาษากะเหรี่ยง th [NET_Wiki];
Kelun yuzhi / 克伦语支 zh [NET_Wiki]
♦ Karenitel on vähemalt kolm kirjakeelt: pvoo (idapvoo ja läänepvoo) ning
sgoo. Viimane on pisut arvukam
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
l´atha keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StBK; Keelekood: kvt (3);
Kõnelejaid: 9 600
l´atha, -d et etnonüüm; Lahta Karen en [Ethn:2009]; Khahta en [Ethn#];
Tarulakhi en [Ethn#]; Lahtā pdu [pdu1999s]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_k´aja keel et
Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 12, 13;
Keelkond: StBK; Keelekood: kyu (3);
Kiri: Kali, Mymr
Western Kayah en [Ethn:2009]; Kayah Li en rööpnim [Ethn:2009];
Karennyi en rööpnim [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_pv`oo keel et
Liik: lg0; Maa: MM; Adm: 07;
Keelkond: StBK; Keelekood: pwo (3);
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 210 000
Pwo Western Karen en [Ethn:2009];
язык западный пво ru [LES1990:213]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´anumano keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 12;
Keelkond: StBK; Keelekood: kxf (3);
Kõnelejaid: 10 000
m´anumano, -d et etnonüüm; Manumanaw Karen en [Ethn:2009];
Manö en [Ethn#]; Monu en [Ethn#]; Manu en [Bradley1999:151];
Manumanaw / မနုမနော my [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m`opva murre et
Liik: lgx; Maa: MM; Adm: 13;
Keelkond: StBK; Keelekood: kpp (3)
m`opva, -d et etnonüüm; Mopwa en [Ethn:2009]; Mopha en [Ethn#];
Mogpha en [Ethn#]; Monnepwa en [Ethn#]; mopha fi [Anhava1998]
♦ Ethn nimetab Mogphat paku keele ühe sünonüümina
p´aku keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 13;
Keelkond: StBK; Keelekood: kpp (3);
Kõnelejaid: 5 300
Paku Karen en [Ethn:2009];
Paku / ပကု my [my1976s];
Paku / ပကူး my [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
pa`oo keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 05, 17;
Keelkond: StBK; Keelekood: blk (3);
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 560 000
m`ust_k´areni keel et rööpnim; pa`oo, -d et etnonüüm;
m`ust k´aren, m´ustad k´arenid et etnonüüm rööpnim;
Pa’o Karen en [Ethn:2009]; Black Karen en [Ethn#];
Taungthu en [shn1995s; Bradley1999:151]; Taungsu en [shn1995s];
Pa-o / ပအိုး my [my1976s];
Pa-o / ပအိုဝ်း my [NET_Wiki];
Pa-ǒ pdu [pdu1999s]; язык пао ru [LES1990:213];
Tawng-hsu / တွင်ႇသူႇ shn [shn1995s:161];
Pa-o / ပဢူဝ်း shn [shn1995s:161];
Pa-o / ပဢူဝ်ႉ shn [shn1995s:161];
Yāng Lam / ယၢင်းလမ် shn [shn1995s];
phasa Kariang Pa-o / ภาษากะเหรี่ยงปะโอ th [NET_Wiki]
– kareni keel, mida kõneldakse Taunggyi ümbruses Šani osariigis
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Phrae pv`oo keel [phr`ää] et+th
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StBK; Keelekood: kjt (3);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: ?
Phrae Pwo Karen en [Ethn:2009];
phasa Kariang Po Tawan Ok Chiang Nuea / ภาษากะเหรี่ยงโปตะวันออกเฉีย th [NET_Wiki];
phasa Kariang Po Phrae / ภาษากะเหรี่ยงโปแพร่ th [NET_Wiki]
♦ Nime täiend viitab Phrae provintsile Tais
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
pv`oo keel et
Liik: lg10; Maa: xA : MM, TH;
Keelkond: StBK; Keelekood: kjp, pwo, pww (3);
Kiri: Mymr
pwaphlĩ̱ / ၦဖျံၩ့ pwo;
Phlou [IPA:phʰou̯] pwo [NET_Wiki]; Pwo Karen en;
Pho en [Bradley1999:151]; Phlong en [Bradley1999#];
pwo fi [Anhava1998];
Pwô / ပှိၢ် ksw [NET_SEAlang];
Kareang Nèdi / ကရေၚ်နာဍိ mnw omaduss [mnw1955s:258];
Shu / ရှူး my [NET_Wiki];
Po / ပိုး my [NET_Wiki];
Po Kayin / ပိုးကရင် my [my1976s];
язык пво ru [LES1990:213];
phasa Kariang Po / ภาษากะเหรี่ยงโป th [NET_Wiki]
♦ Ethn järgi ida- (kjp), lääne- (pwo) ja põhjapvoo (pww) keel; vt ka Phrae
(kjt) pvoo keel
Lingid: Wikipedia
p´õhja_pv`oo keel et
Liik: lg0; Maa: TH;
Keelkond: StBK; Keelekood: pww (3);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: 60 000
Pwo Northern Karen en [Ethn:2009];
phasa Kariang Po Nuea / ภาษากะเหรี่ยงโปเหนือ th [NET_Wiki];
phasa Phlong / ภาษาโพลง th [NET_Wiki]
– Loode-Tais Mae Sariengi ümbruses räägitav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
sg`oo keel et
Liik: lg1; Maa: xA : MM, TH; Adm: 05, 07, 13;
Keelkond: StBK; Keelekood: ksw (3);
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 1 600 000
v`alge_k´areni keel et rööpnim; sg`oo, -d et etnonüüm;
v`alge k´aren, v`alged k´arenid et etnonüüm rööpnim;
Sgãw / စှီၤ ksw [NET_SEAlang];
Ka Nyaw / ကညီ ksw rööpnim; S’gaw Karen en [Ethn:2009];
White Karen en [Ethn#]; Yang Khao en [Ethn#];
Paganyaw en etnonüüm [NET_Wiki#]; sgaw fi [Anhava1998];
Sagaw / စကော my [NET_Wiki];
язык сго ru [LES1990:213];
Yāng Hpök / ယၢင်းၽိူၵ်ႇ shn [shn1995s];
phasa Kariang Sako / ภาษากะเหรี่ยงสะกอ th [NET_Wiki]
♦ Valged karenid (rahvas) on pisut laiem mõiste (vt ka geba), vastandudes
koos mustade karenitega (paoodega) punastele karenitele (kajadele)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
zaj´eini keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StBK; Keelekood: kxk (3);
Kõnelejaid: 9 300
zaj`ein, zaj´einid et etnonüüm; Zayein Karen en [Ethn:2009];
Gaungtou en [Ethn#];
Zayein / ဇယိမ်း my [NET_Wiki:my]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
vev`oo keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 02;
Keelkond: StBK; Keelekood: wea (3);
Kõnelejaid: 23 900
vev`oo, -d et etnonüüm; Wewaw en [Ethn:2009];
phasa Kariang Wewao / ภาษากะเหรี่ยงเวเวา th [NET_Wiki]
– kareni keelesaar Taungoo ringkonnas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List