birma keeled
:
´arakani keel et [Ariste1967:72]
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 16;
Keelkond: StBLB; Keelekood: rki (3);
Kõnelejaid: 765 000
´arakan, -id et etnonüüm; naghi keel et van [Ariste1967#];
Arakanisch de [Motz2007]; Rakhine en [Ethn:2009];
Arakanese en [NET_Wiki]; Mogh en [Ethn:2009#];
Rakhain en [Ethn:2009#]; arakan fi [Anhava1998];
pũe Ròekhòe pho / ပုၤရၢၣ်ခၢၣ်ဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Yakaing batha / ရခိုင်ဘာသာ my [NET_Wiki];
араканский диалект ru [LES1990]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
atš´angi keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLB; Keelekood: acn (3);
Kõnelejaid: 62 700
atš`ang, atš´angid et etnonüüm;
Ngac’ang [IPA:ŋa˨˩tʂhaŋ˨˩] acn [NET_Wiki];
Achang en [Ethn:2009]; Mönghsa en [Ethn#]; Ngatsang en [Ethn#];
Ngochang en rööpnim [NET_Wiki];
Áasáang / ᦁᦱᧈᦌᦱᧂᧈ khb [khb2012s:14];
Nòngsaang / ᦓᦷᧂᧉᦌᦱᧂ khb [khb2012s:200];
язык ачан (нгачанг) ru [LES1990:275];
Achang yu / 阿昌语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´irma keel et [Ariste1967:72; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: MM;
Keelkond: StBLB; Keelekood: my (mya);
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 30 000 000
b´irmalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
Myanmasa / မြန်မစာ my;
Bamaza / ဗမာစာ my kõnek [my1976s];
Barmī bhāṣhā / বর্মী ভাষা bn [NET_Wiki];
Barmaigai / འབར་མའི་སྐད bo [NET_Wiki];
barmština cs [cs2006n]; Birmanisch de [Motz2007];
Burmesisch de [Motz2007#];
virmanikí glóssa / βιρμανική γλώσσα el [NET_Wiki];
Burmese en [ISO639-2:1998]; Bamar en etnonüüm(MM);
birmano es [NET_Wiki]; burma fi [Anhava1998];
birman fr [ISO639-2:1998];
Barmī / बर्मी hi [NET_Wiki];
Maab hmn [Bradley1999:114]; burmai nyelv hu [NET_Wiki];
búrmíska is [NET_Wiki]; birmano it [NET_Wiki];
anh-pamaah ium [Bradley1999:137];
Birumago / ビルマ語 ja [NET_Wiki];
gam Máan / ᦅᧄᦙᦱᧃᧈ khb [khb2012s:266];
Pŏma-ŏ / 버마어 ko [NET_Wiki];
pũe Payãw pho / ပုၤပယီၤဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Man hkaw˘ lhu [Bradley1999:28]; Lot mieit ngot lis [Bradley1999:86];
birmiečių kalba lt [NET_Wiki]; birmiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
Khamè / ခမာ mnw omaduss [mnw1955s:85];
Pèmè / ဗမာ mnw omaduss rööpnim [mnw1955s:328];
bahasa Burma ms [NET_Wiki]; Birmees nl [nl2002n];
burmesisk no [Leira2006]; Katan pdu omaduss [pdu1999s];
język birmański pl [NET_Wiki]; birmanês pt [NET_Wiki];
бирма́нский язы́к ru [JaDM1982]; бирманцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Mān / မၢၼ်ႈ shn [shn1995s:241];
barmčina sk [NET_Wiki]; burmesiska sv [NET_Wiki];
Parumiya mŏl̮i / பருமிய மொழி ta [NET_Wiki];
phasa Phama / ภาษาพม่า th [NET_Wiki];
Birmanca tr [NET_Wiki]; tiếng Miến Điện vi [NET_Wiki];
Miandian yu / 缅甸语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| WGRS
b´irma keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA : CN, MM;
Keelkond: StBLB
Burmish languages en [Ethn]; Burmic languages en [Ethn#];
бирманская подгруппа ru [LES1990:275];
Mian yuzhi / 缅语支 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
d`aingne, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: MM; Adm: 16;
Keelkond: StBLB; Keelekood: rki (3)
Daingnet en(MM) [NET_Wiki];
Daingnet / ဒဲင်းနက် my [NET_Wiki];
Daingnè / ဒိုင်းနယ် my [my1976s]
– etniline rühm Arakani osariigis
♦ Pole kindel, et arakanide etniline rühm
d´anu, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StBLB; Keelekood: my (mya)
Danu / ဒနု my [NET_Wiki];
Danu / ဓနု my [my1976s]; Danu en [NET_Wiki];
Danoo en [shn1995s]; диалект дану ru [LES1990];
Tanu / တၼူႉ shn [shn1995s:120];
Mān Htanu / မၢၼ်ႈထၼူႉ shn [shn1995s]
– birmalased Šani osariigis
Lingid: Wikipedia
´intha keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StBLB; Keelekood: int (3);
Kõnelejaid: 90 000
Intha en [Ethn:2009]; диалект инта ru [LES1990];
Mān Nawng / မၢၼ်ႈၼွင် shn [shn1995s];
Mān Hāiyā / မၢၼ်ႈႁႆၢးယႃး shn [shn1995s];
Mān Āngle / မၢၼ်ႈဢၢင်းလေး shn [shn1995s]
– birma keele erikujusid Šani osariigis Inle järve ääres
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
j`oo murre et
Liik: lgx; Maa: MM; Adm: 03;
Keelkond: StBLB; Keelekood: my (mya)
j`oo, -d et etnonüüm; Yaw / ယော my [my1976s];
Yaw en [Ethn:2009]; диалект йо ru [LES1990];
Yaw / ယေႃး shn [shn1995s:271]
l´aši keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 11;
Keelkond: StBLB; Keelekood: lsi (3);
Kõnelejaid: 31 800
Lashi en [NET_Wiki]; Chashan en [Ethn#]; Lachikwaw en [Ethn#];
La Chit en(MM) [NET_Wiki#];
Lashi / လရှီ my [NET_Wiki];
Lagyeik / လချိတ် my [NET_Wiki#];
язык лэци (лаши) ru [LES1990:275];
Leqi yu / 勒期语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
lhaov`oo keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 11;
Keelkond: StBLB; Keelekood: mhx (3);
Kõnelejaid: 103 000
lhaov`oo, -d et etnonüüm; Lhao Vo en [Ethn]; Maru en [Ethn#];
Laungwaw en [Ethn#]; Langsu en [Ethn#];
Langsu yu / 浪速语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´ela keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLB; Keelekood: bxd (3);
Kõnelejaid: 400
p´ela, -d et etnonüüm; Pela en [Ethn]; Bola en [NET_Wiki];
Bola yu / 波拉语 zh [NET_Wiki]
♦ On arvatud ka phöni keele murdeks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ph´öni keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 11;
Keelkond: StBLB; Keelekood: hpo (3);
Kõnelejaid: 200
ph´öni, -id et etnonüüm; Hpon en [Ethn]; Megyaw en [Ethn#];
Phön en [Ethn#]; язык пхон (пхун) ru [LES1990:275];
Peng yu / 蓬语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† pj`uu keel et
Liik: lg1; Maa: xA : MM, TH;
Keelkond: StBLB; Keelekood: pyx (3)
Pyu en [ISO639-3]; Tircul en rööpnim [NET_Wiki#]; pju fi [Anhava1998];
Pyu / ပျူ my [my1976s]; язык пью ru [LES1990:227]
– Birmas ja Tais u V-XII saj kõneldud keel, birma keele eelkäijaid
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† pj`uu kiri et
Liik: scr; Maa: xA : MM, TH;
Keelkond: StBLB; Keelekood: pyx (3);
Kiri: (Zzzz)
Pyu en; Peguan script en [Coulmas1999:391]
Lingid: Unicode'i kavand
t´aundžo keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 05, 17;
Keelkond: StBLB; Keelekood: tco (3);
Kõnelejaid: 40 000
t´aundžo, -d et etnonüüm; Taungyo en [Ethn]; Tavoyan en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ts´aiva keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, MM;
Keelkond: StBLB; Keelekood: atb (3);
Kõnelejaid: 110 000
ts´aiva, -d et etnonüüm; tšaiva keel et van [Ariste1967#];
atsi keel et van [Ariste1967#]; Zaiwa laigva atb [NET_Wiki];
Zaiwa en [Ethn:2009]; Tsaiwa en [Ethn#]; Aci en [Ethn#];
Atsi en [Ethn#]; Azi / အဇီး my [NET_Wiki];
язык цзайва ru [LES1990:275]; язык аци ru [LES1990#];
Zaiwa yu / 载瓦语 zh [NET_Wiki]
♦ Ariste nimetab tšaivat ja atsit katšini keele sünonüümidena, ent tegu on
teise rahvaga, mis pole ka lähedalt katšinitega seotud
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia