lolo keeled
:
´akha keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, MM, TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ahk (3);
Kõnelejaid: 450 000
´akha, -d et etnonüüm; Aˬkaˬ ahk [Bradley1999:48];
Zaˬnyiˬ ahk ajal [Bradley1999:41]; Akha en;
Hani en(CN) [Bradley1999:9]; Aini en(CN) [Bradley1999:41];
Yani en(CN) [Bradley1999:41#]; Kaw en(LA,MM) [Bradley1999:9];
Ikaw en(TH) [Bradley1999:9]; Ekaw en(TH) [Bradley1999:41];
Igor en(TH) [Bradley1999:41#]; Hanhi en(VN) [Bradley1999:9];
Khuaj hmn [Bradley1999:122]; Phub-thawj hmn [Bradley1999:122#];
Janh-aav-kaah ium etnonüüm [Bradley1999:146];
Kǎa / ᦃᦱᧉ khb [khb2012s:36];
Góa / ᦅᦸᧈ khb [khb2012s:57];
Tawˬkaw lhu [Bradley1999:37]; At kat lis [Bradley1999:94];
акха ru etnonüüm [NarodyM1988];
Ikaw / ဢီႇၵေႃႈ shn [shn1995s:357];
Ā-hkā / ဢႃးၶႃး shn rööpnim [shn1995s:354];
phasa Akha / ภาษาอาข่า th [NET_Wiki];
phasa Akha / ภาษาอะข่า th [NET_Wiki];
Aka yu / 阿卡语 zh [NET_Wiki]
♦ Lähedane hani keelele (Hiinas arvataksegi ametlikult hanide hulka)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ak`öö keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: aeu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 400
ak`öö, -d et etnonüüm; Akeu en [Ethn];
Āakûe / ᦀᦱᦃᦹᧈ khb [khb2012s:1]
♦ Eeldatav hääldus [ak`öö] või [ak`õõ] (viimane tai-lõõ häälduse põhjal)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ani keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ypn (3);
Kõnelejaid: 10 000
´ani, -d et etnonüüm; Ani Phowa en [Ethn]
– üks phova keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´atša keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: aza (3);
Kõnelejaid: 53 000
´atša, -d et etnonüüm; Azha en [Ethn]; Ajiwa en [Ethn#];
Nimitso en [Ethn#]; Azha yu / 阿扎语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
b´isu keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: bzi (3);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: 1 200
b´isu, -d et etnonüüm; Bisu en [Ethn]; Misu en [Ethn#];
Mbisu en [NET_Wiki#]; язык бису ru [LES1990:275];
Bisu yu / 毕苏语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Buyuani ts´ino keel [pujü´ani] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: jiy (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 000
Buyuan Jinuo en [Ethn:2009];
Buyuan Jinuo yu / 补远基诺语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Dongshanba l´alo keel [tungšanp`aa] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yik (3);
Kõnelejaid: 30 000
Dongshanba Lalo en [Ethn];
Dongshanba Laluo yu / 东山坝腊罗语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´edela_n´isu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: nsv (3);
Kõnelejaid: 15 000
Southwestern Nisu en [Ethn];
Xinan Nisu yu / 西南尼苏语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
h´ani keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: hni (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 500 000
h´ani, -d et etnonüüm; Haqniqdoq hni [NET_Wiki];
Kaˬnyiˬ ahk [Bradley1999:41]; Hani en [Ethn:2009];
hani fi [Anhava1998];
Ǎainì / ᦀᦻᧉᦓᦲᧉ khb [khb2012s:4];
Káanì / ᦆᦱᧈᦓᦲᧉ khb [khb2012s:69];
хани ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Hani / ภาษาฮานี th [NET_Wiki];
tiếng Hà Nhì vi [NET_Wiki]; U Ní vi rööpnim [NET_Wiki:vi#];
Xá U Ní vi rööpnim [NET_Wiki:vi#];
Hani yu / 哈尼语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
hl´epho keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yhl (3);
Kõnelejaid: 36 000
hl´epho, -d et etnonüüm; Hlepho Phowa en [Ethn]
– üks phova keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_l´alu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yit (3);
Kõnelejaid: 38 000
Eastern Lalu en [Ethn];
Dong Lalu yu / 东腊鲁语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_n´isu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: nos (3);
Kiri: Yiii; Kõnelejaid: 75 000
lõunajii keel et van; Eastern Nisu en [Ethn:2009];
Southern Yi en van [Ethn];
Dong Nisu yu / 东尼苏语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
j`ii keel et [Ariste1967#; ENE:1968,1#; ENE_EE:1985,1#]
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 45, 51, 52, 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ii (iii), nsd, ycl, ysn, ywq, ywt (3);
Kiri: Yiii; Kõnelejaid: 6 000 000
l´olo keel et rööpnim [Ariste1967:71; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1];
j`ii, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; l´olo, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
itsu, -d et etnonüüm van [MRahv1966:233];
nuoxhxop / ꆇꉙ ii [NET_Frö]; I en; Yi en rööpnim;
Nyi en rööpnim; ji fi [Anhava1998]; itszu fr [NET_Laval];
Yì / ᦍᦲᧉ khb [khb2012s:138];
язык и ru [LES1990:275]; язык лоло ru [LES1990:275];
ицзу ru etnonüüm [NarodyM1988]; Lô Lô vi [NET_Wiki];
Yizu / 彝族 zh etnonüüm [NET_Wiki]
♦ Väga mitu keelt, millest suurim nuosu (ii). Hiinas jagatakse ametlikult
kuueks keeleks: lalo (läänejii), lolopo (keskjii), nasu (idajii), nisu
(lõunajii), nuosu (põhjajii) ja sani (kagujii) keel. Neist levinuim on
nuosu, mida sageli samastatakse jii keelega
Lingid: Wikipedia
j`ii kiri et
Liik: scr; Maa: CN;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ii (iii);
Kiri: Yiii
nuosu bburma / ꆈꌠꁱꂷ [IPA:nɔ˧su˧ bṵ˧ma˧] ii [NET_Wiki];
Yi en [ISO15924]; yi fr [ISO15924]; письмо и ru [NET_Wiki];
письмо лоло ru van [Loukotka1950:270];
Yi wen / 彝文 zh [NET_Wiki:zh];
Cuan wen / 爨文 zh [NET_Wiki];
Weishu / 違書 zh [NET_Wiki]
– silpkiri jii keel(t)e kirjutamiseks
♦ Vanemas variandis oli üle 8000 märgi, 1970. aastatel standarditi u
800 märgist koosnev silbistik
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
k`esk_l´alo keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ywt (3);
Kõnelejaid: 300 000
l´ääne_j`ii keel et van; Central Lalo en [ISO639-3:2011];
Xishanba Lalo en [Ethn:2009]; Western Yi en van [Ethn:2009];
Zhong Laluo yu / 中腊罗语 zh [NET_Wiki]
– üks jii keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
khl´ula keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ykl (3);
Kõnelejaid: 21 000
khl´ula, -d et etnonüüm; Khlula en [Ethn]; Namupha en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
khutsh´ongi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, VN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lkc (3);
Kõnelejaid: 46 900
khutsh`ong, khutsh´ongid et etnonüüm;
kʰu˧ tsʰɔ˧ lkc(VN) IPA [NET_Wiki];
Kucong en [Ethn:2009]; Cosung en [Ethn#]; Lahlu en [Ethn#];
Cò Xung vi [NET_Wiki:vi]; Khù Sung vi rööpnim [NET_Wiki:vi];
Kucong yu / 苦聪语 zh [NET_Wiki]
– lahu-šiile lähedane keel Hiinas ja Vietnamis
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´oongi keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: StBLL; Keelekood: cnc (3);
Kõnelejaid: 2 000
k`oong, k´oongid et etnonüüm; Côông en [Ethn:2013];
Khoong en rööpnim [Ethn#]; tiếng Cống vi [NET_Wiki:vi];
Xá Xeng vi halvustav [NET_Wiki:vi#];
Xắm Khống vi rööpnim [NET_Wiki:vi#];
Mông Nhé vi rööpnim [NET_Wiki:vi#];
người Cống vi etnonüüm [NET_Wiki:vi]
– üks lolo keeli Vietnamis, lähedane phunoi keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´abo keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ypb (3);
Kõnelejaid: 17 000
l´abo, -d et etnonüüm; Labo Phowa en [Ethn]
– üks phova keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ahu keel et [Ariste1967:72; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, MM, TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lhu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 580 000
l´ahu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; La˘huˍ lhu [Bradley1999:37];
Muiˬseuˬ ahk [Bradley1999:70];
Musur en(LA,TH) [Bradley1999:9]; Muhso en(MM) [Bradley1999:9];
Cosung en(VN) [Bradley1999:9]; Lahu en [Katzner1995];
lahu fi [Anhava1998]; Lub-hej hmn [Bradley1999:122];
Luab hmn [Bradley1999:122#];
Janh-lor-hec ium etnonüüm [Bradley1999:146];
Lat heq lis [Bradley1999:94];
Lahu / လာဟူ my [my1976s];
лаху ru etnonüüm [NarodyM1988];
Mu-hsö / မူးသိူဝ်း shn küsitav [shn1995s:251];
phasa Lahu / ภาษาลาฮู th [NET_Wiki];
La Hủ vi [NET_Wiki]; Lạp Hỗ vi [NET_Wiki#];
Khả Quy vi rööpnim [NET_Wiki#];
Lahu yu / 拉祜语 zh [NET_Wiki]
♦ Põhirühmad: kollased, mustad, punased ja valged lahud ning šehlehid.
Khutshongid (Cosung, kucong) on tegelikult eraldi rahvas (lkc), mis
Hiinas ja Vietnamis arvatakse lahude hulka (vt see)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´ahu-š`ii keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, MM, TH; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lhi (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 196 000
k´olla_l´ahu keel et rööpnim; l´ahu-š`ii, -d et etnonüüm;
k´ollane l´ahu, k´ollased l´ahud et etnonüüm;
La˘huˍshi lhi [Bradley1999:17];
lad hull shi lhi(CN) [NET_Wiki:zh]; Lahu Shi en [Ethn:2009];
Kur en [Ethn#]; Yellow Lahu en etnonüüm [Ethn#];
phasa Lahu Lueang / ภาษาลาฮูเหลือง th [NET_Wiki];
La Hủ Sư vi [NET_Wiki:vi];
Lahuxi yu / 拉祜西语 zh [NET_Wiki];
Huang Lahu / 黄拉祜 zh etnonüüm [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´alo keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yik, ywt (3)
l´ääne_j`ii keel et rööpnim; l´alo, -d et etnonüüm; Lalo en [NET_Wiki];
Western Yi en [NET_Wiki#];
Laluo yu / 腊罗语 zh [NET_Wiki^]
– üks jii keeli
♦ Ethn jagab kesk- (ywt) ja Dongshanba (yik) lalo keeleks; ilmselt kuulub
kokku lalu keelega
Lingid: Wikipedia
l´alu keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yit, ywl (3)
l´alu, -d et etnonüüm; Lalu en [NET_Wiki];
Lalu yu / 腊鲁语 zh [NET_Wiki^]
– üks jii keeli
♦ Ethn jagab ida- (yit) ja läänelalu (ywl) keeleks; ilmselt kuulub kokku
lalo keelega
l´ipo keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lpo (3);
Kiri: Plrd; Kõnelejaid: 420 000
l´ipo, -d et etnonüüm; Lipo en [Ethn]; Eastern Lisu en [Ethn#];
Lolongo en [Ethn#];
Lipo yu / 里泼语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l´isu keel et [Ariste1967:72; ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: xA : CN, MM;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lis (3);
Kiri: Latn, Lisu; Kõnelejaid: 723 000
l´isu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Li su lis [Bradley1999:94];
Liˬsawˬ ahk [Bradley1999:70]; Lishaw en(MM) [Bradley1999:9];
Lisaw en(TH) [Bradley1999:9]; Lisu en; lisu fi [Anhava1998];
Lij-xub hmn [Bradley1999:122];
Janh-lih-sorv ium etnonüüm [Bradley1999:146];
Lisoa / ᦟᦲᦌᦸ khb [khb2012s:294];
Musoe / ᦙᦴᦌᦵᦲ khb küsitav [khb2012s:259];
Liˍshaw˘ lhu [Bradley1999:37];
Lizu / လီစူး my [my1976s];
лису ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Lisu / ภาษาลีสู่ th [NET_Wiki];
Lisu yu / 傈僳语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
l´isu kiri et [Ariste1967:72]
Liik: scr; Maa: xA : CN, MM;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lis (3);
Kiri: Lisu
Fraseri kiri et+en rööpnim; Lisu en [ISO15924];
Fraser en rööpnim [ISO15924#]; lisu fr [ISO15924];
Lao Lisu wen / 老傈僳文 zh [NET_Wiki];
Funengren wen / 富能仁文 zh [NET_Wiki]
– tähtkiri, milles kirjutatakse lisu keelt
♦ Kirja looja on James Ostram Fraser u 1915. a
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
l´olo keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: StBLL
Loloish languages en [Ethn]; Ngwi languages en [NET_Wiki#];
Yi languages en [NET_Wiki#]; подгруппа лоло ru [LES1990:275];
Yi yuzhi / 彝語支 zh [NET_Wiki];
Luoluo yuzhi / 倮倮语支 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
l´olopo keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ycl (3);
Kiri: Yiii; Kõnelejaid: 380 000
keskjii keel et van; Lolopo en [Ethn:2009];
Central Yi en van [Ethn#]; лолопхо ru [LES1990:275];
Luoluopo yu / 倮倮泼语 zh [NET_Wiki]
– üks jii keeli
♦ Ethn eristab ka lõunalolopo (ysp) keelt
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_n´isu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: nsd (3);
Kõnelejaid: 210 000
Southern Nisu en [Ethn]; Yuan-Mo Yi en [Ethn#];
Nan Nisu yu / 南尼苏语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_l´alu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ywl (3);
Kõnelejaid: 38 000
Western Lalu en [Ethn];
Xi Lalu yu / 西腊鲁语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´itša keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yiq (3);
Kõnelejaid: 30 000
m´itša, -d et etnonüüm; Miqie en [Ethn]; Micha en [Ethn#];
диалект мича ru [LES1990:275];
Micha yu / 密岔语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m`ust l´ahu, m´ustad l´ahud et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : CN, LA, MM, TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lhu (3)
La˘huˍnaˆ lhu [Bradley1999:17];
lad hull nat lhu(CN) [NET_Wiki:zh];
Black Lahu en etnonüüm [Bradley1999:17];
Hei Lahu / 黑拉祜 zh etnonüüm [NET_Wiki]
n´asu keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ywq (3);
Kiri: Plrd; Kõnelejaid: 250 000
´ida_j`ii keel et rööpnim; n´asu, -d et etnonüüm;
na˧su˧pʰo ywq IPA [NET_Wiki]; Nasu en [Ethn];
Wuding-Luquan Yi en [ISO639-3]; Eastern Yi en [NET_Wiki#];
Wulu Yi yu / 武禄彝语 zh [NET_Wiki]
♦ Sellest on lahus Wusa nasu keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´isu keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: nos, nsd, nsv, yiv (3);
Kiri: Yiii
l`õuna_j`ii keel et rööpnim; n´isu, -d et etnonüüm;
ni˥su˧ nos IPA [NET_Wiki:zh];
ȵḛ˧su˥pʰo˧˩ nos IPA [NET_Wiki:zh];
Nisu en [NET_Wiki]; Southern Yi en [NET_Wiki#];
Nisu yu / 尼苏语 zh [NET_Wiki^]
– üks jii keeli
♦ Ethn jagab edela- (nsv), ida- (nos), lõuna- (nsd) ja põhjanisu (yiv)
keeleks
Lingid: Wikipedia
n´uosu keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 51;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ii (iii);
Kiri: Yiii; Kõnelejaid: 2 000 000
n´uosu, -d et etnonüüm; Sichuani j`ii keel [sõtšhu´ani] et+zh rööpnim;
Nuosuhxop / ꆈꌠ꒿ [IPA:nɔ˧su˧ hʊ˨˩] ii [NET_Wiki];
Nuoxhxop ii rööpnim [NET_Frö~]; Nuosu en [NET_Wiki; ISO639-2:2007#];
Sichuan Yi en; Northern Yi en [Ethn:2009#];
pohjois-ji fi [Anhava1998]; yi de Sichuan fr;
носу ru [LES1990:275]; Yi yu / 彝语 zh [NET_Wiki];
Nuosu yu / 诺苏语 zh [NET_Wiki];
Yiyu Beibu fangyan / 彝语北部方言 zh [NET_Wiki]
– kõige kesksem jii keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´usu keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: nuf (3);
Kõnelejaid: 12 000
n´usu, -d et etnonüüm; Nusu en [Ethn:2009];
Nusu yu / 怒苏语 zh [NET_Wiki]
♦ Kuulub ametlikult nuu rahvuse alla
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ph´olo keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yip (3);
Kõnelejaid: 30 000
ph´olo, -d et etnonüüm; Pholo en [Ethn]; Black Phula en [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ph´ova keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yhl, ypb, ypn (3);
Kõnelejaid: 63 000
ph´ova, -d et etnonüüm; Phowa en [NET_Wiki];
диалект пхова ru [LES1990:275]
♦ Ethn jagab kolmeks keeleks: ani (ypn), labo (ypb) ja hlepho (yhl)
Lingid: Wikipedia
ph´ula keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, VN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: phh (3);
Kõnelejaid: 14 000
ph´ula, -d et etnonüüm; Phula en [Ethn]; Fu Khla en [Ethn#];
Pula yu / 仆拉语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
phun`oi keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: StBLL; Keelekood: pho (3);
Kiri: Laoo; Kõnelejaid: 35 600
phun`oi, -d et etnonüüm; Phunoi en [Ethn];
Phounoy / ຜູ້ນ້ອຍ lo [NET_Wiki];
язык пхуной ru [LES1990:275];
Phunoi / ผู้น้อย th [NET_Wiki]
♦ Ethn hoiab sellest lahus Vietnamis kõneldava koongi keele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
p´unane l´ahu, p´unased l´ahud et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : CN, LA, MM, TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lhu (3)
La˘huˍnyi lhu [Bradley1999:17];
Red Lahu en etnonüüm [Bradley1999:17]
p´õhja_n´isu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yiv (3);
Kõnelejaid: 160 000
Northern Nisu en [Ethn]; E-Xin Yi en [Ethn#];
Bei Nisu yu / 北尼苏语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s´ani keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ysn (3);
Kõnelejaid: 100 000
k´agu_j`ii keel et rööpnim; s´ani, -d et etnonüüm;
sa˨˩ni˨˩ ysn IPA [NET_Wiki]; Sani en [Ethn];
Southeastern Yi en rööpnim [MET_Wiki]; диалект сани ru [LES1990:275];
Sani yu / 撒尼语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
š´ehleh, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : CN, LA, MM, TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lhu (3)
La˘huˍsheh˘leh¯ lhu [Bradley1999:17];
Shehleh en etnonüüm [Bradley1999:17]
zauz`ou keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: zal (3);
Kõnelejaid: 2 100
zauz`ou, -d et etnonüüm; Zauzou en [Ethn:2009]; Jaojo en [Ethn#];
Raorou en [Ethn#];
Rouruo yu / 柔若语 zh [NET_Wiki]
♦ Kuulub ametlikult nuu rahvuse alla
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ts´ino keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: jiu, jiy (3)
ts´ino, -d et etnonüüm; tɕyno jiu,jiy IPA [NET_Wiki];
kyno jiu,jiy IPA [NET_Wiki]; Jino en [NET_Wiki];
Jinuo en [Ethn:2009];
Zínòa / ᦋᦲᧈᦓᦸᧉ khb [khb2012s:121];
язык цзино ru [LES1990:275];
Jinuo yu / 基诺语 zh [NET_Wiki]
♦ Ethn järgi Buyuani (jiy) ja Youle (jiu) tsino keel
Lingid: Wikipedia
ug´ongi keel et
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: ugo (3);
Kõnelejaid: 80
ug`ong, ug´ongid et etnonüüm; Ugong en [Ethn]; Gong en [Bradley1999:12];
язык угонг ru [LES1990:275]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
v`alge l´ahu, v`alged l´ahud et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA : CN, LA, MM, TH;
Keelkond: StBLL; Keelekood: lhu (3)
La˘huˍhpu lhu [Bradley1999:17];
lad hull phu lhu(CN) [NET_Wiki:zh];
White Lahu en etnonüüm [Bradley1999:17];
Bai Lahu / 白拉祜 zh [NET_Wiki]
Wusa n´asu keel [`uus`aa] et+zh
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StBLL; Keelekood: yig (3);
Kiri: Yiii; Kõnelejaid: 500 000
Guizhou j`ii keel [kweitš`ou] et+zh van;
Wusa Nasu en [Ethn:2009]; Guizhou Yi en van [Ethn#];
Wusa Nasu yu / 乌撒纳苏语 zh [NET_Wiki]
– üks jii keeli
♦ Ei ole kindel, et Wusa on kohanimi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Youle ts´ino keel [jul`ee] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBLL; Keelekood: jiu (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 000
Youle Jinuo en [Ethn:2009];
Youle Jinuo yu / 攸乐基诺语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List