naga keeled
:
´angami keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: njm (3);
Kõnelejaid: 125 000
´angami, -d et etnonüüm; angani keel et van [Ariste1967:71];
Angami Naga en [Ethn:2009]; Gnamei en [Ethn:2009#];
Tsanglo en [Ethn:2009#]; язык ангами ru [LES1990]
– angami-potšuri keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´angami-p´otšuri keeled et
Liik: lg2; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN
Angami-Pochuri languages en [NET_Wiki];
восточные нага языки ru [LES1990:320]
– üks naga keelerühmi
Lingid: Wikipedia
`ao keel et [Ariste1967:71]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: njo (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 232 000
`ao, -d et etnonüüm; Ao Naga en [Ethn:2009]; Cholimi en [Ethn:2009#];
Hatigoria en [Ethn:2009#]; Paimi en [Ethn:2009#];
Mongsen Ao en [NET_Wiki]; язык ао ru [LES1990]
– ao keelerühma keeli
♦ Murded: Mongseni, Chungli ja Changki, neist Chungli on levinuim
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
`ao keeled et
Liik: lg2; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN
Ao languages en [NET_Wiki]; северные нага языки ru [LES1990:320]
– üks naga keelte rühmi, liigitatakse eraldi haruks
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
bor-m´uthuni murre et
Liik: lgx; Maa: IN; Adm: AR;
Keelkond: StBN; Keelekood: nnp (3)
mutonia keel et van [Ariste1967:71]; Bor Muthun en [Ethn:2009];
Bor Mutonia en [Ethn:2009#]
– vantšo keele murre
inp`ui keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN, NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nkf (3);
Kõnelejaid: 10 000
inp`ui, -d et etnonüüm; kabui keel et van [Ariste1967:71];
kapvi keel et van [Ariste1967#]; Inpui Naga en [Ethn:2009];
Kabui en [Ethn:2009#]; Kapwi en [Ethn:2009#];
язык кабуи ru [LES1990]
– zeme keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
kh´eža keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nkh (3);
Kõnelejaid: 23 000
kh´eža, -d et etnonüüm; kežama keel et van [Ariste1967:71];
Khezha Naga en [Ethn:2009]; Khezhama en [Ethn:2009#];
Kezami en [Ethn:2009#]; Kheza en [NET_Wiki]
– angami-potšuri keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´imsingi murre et
Liik: lgx; Maa: IN; Adm: AR;
Keelkond: StBN; Keelekood: nst (3)
k´imsing, -id et etnonüüm; šange keel et van [Ariste1967:71];
Kimsing en [Ethn:2009]; Shangge en [Ethn:2009#];
Sechu en [Ethn:2009#]
– tase keele murre
k´oirengi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN; Keelekood: nkd (3);
Kõnelejaid: 3 000
k´oireng, -id et etnonüüm; kvoirengi keel et van [Ariste1967:72];
liijangi keel et van [Ariste1967#]; Koireng en [Ethn:2009];
Kwoireng en [Ethn:2009#]; Liyang en [Ethn:2009#];
Quoireng en [Ethn:2009#]; язык куойренг ru [LES1990]
– zeme keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´onjaki keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nbe (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 244 000
k´onjak, -id et etnonüüm; Konyak Naga en [Ethn:2009];
Kanyak en [Ethn:2009#]; языки коньяк ru [LES1990]
– konjaki keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´onjaki keeled et
Liik: lg2; Maa: IN; Adm: AR, NL;
Keelkond: StBN
Konyak languages en [NET_Wiki];
Northern Naga languages en rööpnim [NET_Wiki#];
северо-восточные нага языки ru [LES1990:320];
языки коньяк ru [LES1990#];
Kongyake yuzhi / 孔亚克语支 zh [NET_Wiki]
– üks naga keelte rühmi, mille tuntumad keeled konjaki ja nokte; KNABis ka
phomi, tase, tšangi, vantšo
Lingid: Wikipedia
liangm`ai keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: njn (3);
Kõnelejaid: 41 100
liangm`ai, -d et etnonüüm; katša-naaga keel et van [Ariste1967:71];
Liangmai Naga en [Ethn:2009]; Kacha en [Ethn:2009#];
Lyengmai en [Ethn:2009#]
– zeme keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´otha keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: njh (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 148 000
l´otha, -d et etnonüüm; lhota keel et van [Ariste1967:71];
Lotha Naga en [Ethn:2009]; Lhota en [Ethn:2009#];
Miklai en [Ethn:2009#]; Chizima en [Ethn:2009#];
язык лхота ru [LES1990]
– ao keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_r`engma keel et
Liik: lg0; Maa: IN; Adm: AS, NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nre (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 21 000
Southern Rengma Naga en [Ethn:2009]; Mozhumi en [Ethn:2009#];
Nzonyu en [Ethn:2009#]; Injang en [Ethn:2009#]
– angami-potšuri keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m`ao keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN; Keelekood: nbi (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 81 000
m`ao-n´aaga keel et rööpnim [Ariste1967#]; m`ao, -d et etnonüüm;
sopvoma keel et van [Ariste1967:71]; Mao Naga en [Ethn:2009];
Sopvoma en [Ethn:2009#]; Emela en [Ethn:2009#];
Southern Angami en [Ethn:2009#]; язык сопвома ru [LES1990]
– angami-potšuri keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´arami keel et [Ariste1967:71]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN; Keelekood: nma (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 25 000
m´aram, -id et etnonüüm; Maram Naga en [Ethn:2009];
язык марам ru [LES1990]
– zeme keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´aringi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN; Keelekood: nng (3);
Kõnelejaid: 22 300
m´aring, -id et etnonüüm; Maring Naga en [Ethn:2013];
язык маринг ru [LES1990:320]
– tangkhuli keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
n´aga keeled et [ENE_EE:1985,1]
Liik: lg2, X; Maa: xA : IN, MM;
Keelkond: StBN
naaga alarühm et van [Ariste1967:71];
naaga keel et van [ENE:1968,1]; Naga-Sprachen de [Motz2007];
Naga / နာဂ my [my1976s];
языки́ на́га ru [JaDM1982]
– pms Indias Nagalandis ja lähialadel kõneldavad keeled
♦ Naga keeled on pigem geograafiline mõiste, tänapäeval jaotatakse neid
väiksematesse rühmadesse (angami-potšuri, ao, konjaki, zeme, tangkhuli jt)
Lingid: Wikipedia
n´okte keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AR, AS, NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: njb (3);
Kõnelejaid: 35 000
n´okte, -d et etnonüüm; mohongia keel et van [Ariste1967:71];
namsangia keel et van lisa [Ariste1967:71];
Nocte Naga en [Ethn:2009]; Borduria en [Ethn:2009#];
Mohongia en [Ethn:2009#]; Namsangia en [Ethn:2009#];
язык намсанг ru [LES1990:320]
– konjaki keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ph´omi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nph (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 115 000
ph´omi, -d et etnonüüm; tamlu keel et van [Ariste1967:71];
tšingmengi keel et van [Ariste1967#];
assiringia keel et van lisa [Ariste1967:71];
Phom Naga en [Ethn:2009]; Tamlu Naga en [Ethn:2009#];
Assiringia en [Ethn:2009#]
– konjaki keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
p´otšuri keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: npo (3);
Kõnelejaid: 16 700
p´otšuri, -d et etnonüüm; Pochuri Naga en [Ethn:2013];
Eastern Rengma en [Ethn#]; Meluri en [Ethn#]
– angami-potšuri keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja_r`engma keel et
Liik: lg0; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nnl (3);
Kõnelejaid: 13 000
Northern Rengma Naga en [Ethn:2009]; Nthenyi en [Ethn:2009#];
Ntenyi en [NET_Wiki]
– angami-potšuri keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
r`engma keel et [Ariste1967:71]
Liik: lg10; Maa: IN; Adm: AS, NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nnl, nre (3)
r`engma, -d et etnonüüm; Rengma en [Ethn:2009];
язык ренгма ru [LES1990]
– angami-potšuri keelerühma keeli
♦ Ethn järgi lõuna- (nre) ja põhjarengma (nnl) keel
s`angtami keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nsa (3);
Kõnelejaid: 83 700
s`angtam, -id et etnonüüm; Sangtam Naga en [Ethn:2009];
Isachanure en [Ethn:2009#]; Lophomi en [Ethn:2009#]
– ao keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
s´ema keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nsm (3);
Kõnelejaid: 104 000
s´ema, -d et etnonüüm; Sema en [NET_Wiki]; Sumi Naga en [Ethn];
Simi en [Ethn#]; язык сема ru [LES1990:320]
– angami-potšuri keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
s`omra keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 01;
Keelkond: StBN; Keelekood: ntx (3);
Kõnelejaid: 4 000
s`omra, -d et etnonüüm; Somra en [NET_Wiki];
Tangkhul Naga en [Ethn:2013]; Burmese Tangkhul en [NET_Wiki#]
– tangkhuli keelerühma keeli
♦ Birma ja India tangkhuli keel on lähedased, kuid siiski vastastikku
raskesti mõistetavad
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
z´eme keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, MN, NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nzm (3);
Kõnelejaid: 72 800
z´eme, -d et etnonüüm; sema keel et van [Ariste1967:71];
Zeme Naga en [Ethn:2009]; Jeme en [Ethn:2009#];
Kacha en [Ethn:2009#]; Kutcha en [Ethn:2009#];
Sangrima en [Ethn:2009#]; язык сема ru [LES1990]
– zeme keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
z´eme keeled et
Liik: lg2; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN
Zeme languages en [NET_Wiki]; западные нага языки ru [LES1990:320]
– naga keelte rühmi
Lingid: Wikipedia
t`angkhuli keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN; Keelekood: nmf (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 142 000
t`angkhul, -id et etnonüüm; Tangkhul Naga en [Ethn:2013];
Indian Tangkhul en [NET_Wiki]; Champhung en [Ethn#];
Luhuppa en [Ethn#]; язык тангкхуль ru [LES1990:320]
– tangkhuli keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`angkhuli keeled et
Liik: lg2; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN
Tangkhul languages en [NET_Wiki]; Luhupa languages en [NET_Wiki#];
языки лухупа ru [LES1990:320]
– naga keelte rühmi
Lingid: Wikipedia
t´ase keel et
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: AR;
Keelkond: StBN; Keelekood: nst (3);
Kõnelejaid: 100 400
t´ase, -d et etnonüüm; Tase Naga en [Ethn:2009];
Cham Chang en [Ethn:2009#]; Tangsa en [Ethn:2009#]
– konjaki keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Tengsa murre et+en
Liik: lgx; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: njo (3)
temgsa keel et van [Ariste1967:71]; Tengsa en [NET_Wiki]
♦ Tengsa on kohanimi; murret nimetab Wikipedia, mitte Ethn
th`angali keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBN; Keelekood: nki (3);
Kõnelejaid: 23 600
th`angal, -id et etnonüüm; khoirao keel et van [Ariste1967:71];
mijangkhangi keel et van lisa [Ariste1967:72];
Thangal Naga en [Ethn:2009]; Khoirao en [Ethn:2009#];
Miyang-Khang en [Ethn:2009#]; язык кхойрао ru [LES1990]
– zeme keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
th´ukumi murre et
Liik: lgx; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nsa (3)
th´ukumi keel et [Ariste1967:71]; th´ukumi, -d et etnonüüm;
Thukumi en [Ethn:2009]; Central Sangtam en [Ethn:2009#]
tš´angi keel et [Ariste1967:71]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: NL;
Keelkond: StBN; Keelekood: nbc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 60 900
tš`ang, tš´angid et etnonüüm; modžungi keel et van [Ariste1967#];
Chang Naga en [Ethn:2009]; Mochumi en [Ethn:2009#];
Mojung en [Ethn:2009#]; язык мошанг ru [LES1990:320]
– konjaki keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
v´antšo keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AR;
Keelkond: StBN; Keelekood: nnp (3);
Kiri: Deva, Latn; Kõnelejaid: 48 000
v´antšo, -d et etnonüüm; banpara keel et van [Ariste1967:71];
Wancho Naga en [Ethn:2009]; Banpara Naga en [Ethn:2009#];
Joboka en [Ethn:2009#]; язык банпара ru [LES1990:320]
– konjaki keelerühma keeli
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List