miao-jao keeled
:
`aa-hm`ao keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52, 53;
Keelkond: StM; Keelekood: hmd (3);
Kiri: Latn, Plrd; Kõnelejaid: 200 000
`aa-hm`ao, -d et etnonüüm; Ad Hmaob hmd;
Northeastern Dian Hmong en [Ethn:2009]; A-hmaos en [ISO639-3];
Da Hua Miao en rööpnim [ISO639-3#];
Large Flowery Miao en rööpnim [NET_Wiki];
Northeast Yunnan Miao en rööpnim [NET_Wiki#];
Da Hua Miao / 大花苗 zh [NET_Wiki] (’suured lillelised miaod’);
Weining Miao / 威宁苗 zh [NET_Wiki];
Dian Dongbeici fangyan / 滇东北次方言 zh rööpnim [NET_Wiki] (’Kirde-Yunnani murrakud’)
– üks läänehmongi keeli; kirjakeel Weiningi maakonna keelepruugi järgi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
bi`aomoni keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StM; Keelekood: bmt (3);
Kõnelejaid: 20 000
bi`aomon, -id et etnonüüm; Biao Mon en [Ethn:2009];
Biao Mien en [Ethn:2009#]; Changping en [Ethn:2009#];
Min Yao en [Ethn:2009#]; biao-mien fi [Anhava1998];
диалект бьяумин ru [LES1990:319]; Phiêu Man vi [NET_Wiki];
Biaoman tuyu / 标曼土语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Chuanqiandiani mi`ao keeled [tšhuantshjentj´eni] et+zh
Liik: lg2; Maa: xA : CN, LA, TH, VN;
Keelkond: StM; Keelekood: hmn;
Kõnelejaid: 2 600 000
l´ääne_mi`ao keeled et rööpnim; l´ääne_hm´ongi keeled et rööpnim;
Chuanqiandian Miao en [NET_Wiki]; Western Hmiao en [NET_Wiki#];
West Hmongic en [NET_Wiki]; западная группа ru [LES1990:319];
хмонг ru [LES1990#];
Chuanqiandian Miao / 川黔滇苗 zh [NET_Wiki:en]
– hmongi e miao keelte suurim rühmitis (üks kolmest põhiharust), mis
jaguneb Ethn-s veel mitmeks keeleks
♦ Seda keelt räägivad valged, rohelised, lillelised jm hmongid. Sageli
samastatakse hmongi keelega laias mõttes. Vt ka hmuu (mustmiao) ja šongi
(punamiao) keel
dz`aomini keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 44;
Keelkond: StM; Keelekood: bpn (3);
Kõnelejaid: 60 000
dz`aomin, -d et etnonüüm; Dzao Min en [Ethn:2009];
Yao Min en rööpnim [Ethn:2009]; диалект дзаумин ru [LES1990:319];
Tảo Mẫn vi [NET_Wiki];
Zaomin fangyan / 藻敏方言 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
hm´ongi keel et [ESKT:1998]
Liik: lg10; Maa: xA : CN, LA, VN, TH;
Keelkond: StM; Keelekood: hmn;
Kiri: Hmng, Latn, Plrd; Kõnelejaid: 6 000 000
mi`ao keel et rööpnim [Ariste1967:69; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998#];
hm`ong, hm´ongid et etnonüüm [ESKT:1998]; mi`ao, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
miaotse keel et van [Ariste1967#];
lus Hmoob hmn [NET_Frö; NET_Wiki]; lug Moob hmn [NET_Wiki#];
lol Hmongb hmn [NET_Wiki#]; Hmong en [ISO639-2:1998];
Mong en [Bradley1999:9]; Maew en(LA,TH) [Bradley1999:9];
Miao en(CN) etnonüüm; Myaung en(MM) [Bradley1999:9];
Meo en(VN,TH,LA) rööpnim; miao fi [Anhava1998];
hmong fi,fr [Anhava1998#; ISO639-2:1998];
Màew / ᦙᦶᧁᧉ khb [khb2012s:264];
Hkeh meoˆ lhu [Bradley1999:37]; Miao zi lis [Bradley1999:94];
hmongu valoda lv [NET_Vestnesis]; диалект хмонг ru [LES1990:319];
мяо ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Mong / ภาษาม้ง th [NET_Wiki];
tiếng H’Mông vi [NET_Wiki]; tiếng Miêu vi [NET_Wiki];
Miao yu / 苗语 zh [NET_Wiki];
Miaozu / 苗族 zh etnonüüm [NET_Wiki]
♦ Nimetused "hmong" ja "miao" on sünonüümid, esimene on rohkem levinud
ingliskeelses maailmas tänu Laosest emigreerunud hmongidele, teine on
valdavalt Hiina termin.
Jaguneb Ethn-s väga mitmeks keeleks. Hiinas ametlik vähemusrahvus (miao),
koosneb mitmeid keeli kõnelevatest rahvastest, mida võib jagada kolme
rühma (nimetused eri autoritel erinevad): Chuanqiandiani miao e hmongi
(läänemiao), šongi (idamiao e põhjahmongi) ja hmuu (keskmiao e
idahmongi). Vt ka eraldi aa-hmao (hmd), pahengi (pha) jm. Eristatakse ka
rahvarühmi, nt rohelised ja valged hmongid
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
hm`uu keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StM; Keelekood: hea, hmq, hms;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 100 000
k`esk_mi`ao keeled et rööpnim; ´ida_hm´ongi keeled et rööpnim;
m`ust_mi`ao keel et rööpnim; hm`uu, -d et etnonüüm;
m`ust mi`ao, m´ustad mi`aod et etnonüüm rööpnim;
hveb Hmub [IPA:xʰə˧ m̥ʰu˧] hea,hmq,hms [NET_Wiki];
hveb Qeef Dongb hea,hmq,hms rööpnim [NET_Wiki:zh#]; Hmu en [NET_Wiki];
Qiandong Miao en rööpnim [NET_Wiki#];
Eastern Guizhou Miao en rööpnim [NET_Wiki#];
Central Miao en rööpnim [NET_Wiki#]; East Hmongic en rööpnim [NET_Wiki#];
Black Miao en rööpnim [NET_Wiki]; юго-восточная группа ru [LES1990:319];
хму ru [LES1990#];
Miaoyu Qiandong fangyan / 苗语黔东方言 zh [NET_Wiki] (’miao keele Qiandongi murded’)
– üks hmongi e miao keelte kolmest põhiharust
♦ Ethn jagab põhja- (hea), ida- (hmq) ja lõunahmuu (hms) keeleks
Lingid: Wikipedia
´ida_hm`uu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StM; Keelekood: hmq (3);
Kõnelejaid: 350 000
Eastern Qiandong Miao en [Ethn:2013]; Eastern Hmu en rööpnim [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
´ida_š´ongi keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StM; Keelekood: muq (3);
Kõnelejaid: 80 000
Eastern Xiangxi Miao en [Ethn:2013];
Eastern Ghao-Xong en rööpnim [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
`ium´ieni keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, TH, VN;
Keelkond: StM; Keelekood: ium (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 800 000
`ium`ien, `ium´ienid et etnonüüm; Iuh Mienh ium [Bradley1999:146];
Iu Mien en [Ethn:2009]; Highland Yao en rööpnim [Ethn:2009];
iu-mien fi [Anhava1998]; диалект мьен ru [LES1990:319];
phasa Io Mian / ภาษาอิวเมี่ยน th [NET_Wiki];
Dìu Miền vi [NET_Wiki];
You Mian tuyu / 优勉土语 zh [NET_Wiki]
♦ Peamisi jao (mieni) keeli; iu tähendab ’keelt’, mien on
rahvanimetus
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
j`ao keel et [Ariste1967:69; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: xA : CN, LA;
Keelkond: StM; Keelekood: bmt, bpn, bwx, ium, mji (3)
m´ieni keel et rööpnim; Mienh ium [Bradley1999:146]; Mien en;
Yaung en(MM) [Bradley1999:9]; Yao en rööpnim; mien fi [Anhava1998];
Cu hmn [Bradley1999:122];
Yàw / ᦍᧁᧉ khb [khb2012s:140];
Hkeh yaoˆ lhu [Bradley1999:37]; Yar ja lis [Bradley1999:94];
язык яо ru [LES1990:319]; яо ru etnonüüm [NarodyM1988];
Dao vi [NET_Wiki]; Yao yu / 瑶语 zh [NET_Wiki];
Mian yu / 勉语 zh [NET_Wiki];
Yaozu / 瑶族 zh etnonüüm [NET_Wiki]
♦ Hiinas arvatakse selle nimetuse alla mitu keelt, sh eri keelerühmadest;
neist KNABis on biaomoni (bmt), dzaomini (bpn), iumieni (ium), kimmuni
(mji), punu (bwx jt, on keeleliselt lähemal hmongidele)
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
Jiongnai p´unu keel [tsjungn`ai] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StM; Keelekood: pnu (3);
Kõnelejaid: 1 000
Jiongnai Bunu en [Ethn:2009]; Hualan Yao en [Ethn:2009#];
Kiong Nai en [Ethn:2009#]; язык кьонгнай ru [LES1990:319];
Huỳnh Nại vi [NET_Wiki];
Jiongnai yu / 炯奈語 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k`immuni keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, VN;
Keelkond: StM; Keelekood: mji (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 375 000
k`immun, -id et etnonüüm; Kim Mun en [Ethn:2009];
Lowland Yao en rööpnim [Ethn:2009]; Lanten en rööpnim [NET_Wiki];
mun fi [Anhava1998]; диалект киммун ru [LES1990:319];
Kim Miền vi [NET_Wiki];
Jinmen tuyu / 金门土语 zh [NET_Wiki];
Pingdi Yao Hua / 平地瑶话 zh [NET_Wiki]
– üks jao keeli, lähedane iumienile
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_hm`uu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StM; Keelekood: hms (3);
Kõnelejaid: 500 000
Southern Qiandong Miao en [Ethn:2013]; Southern Hmu en rööpnim [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
l´ääne_š´ongi keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StM; Keelekood: mmr (3);
Kõnelejaid: 820 000
Western Xiangxi Miao en [Ethn:2013];
Western Ghao-Xong en rööpnim [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
mi`ao kiri et
Liik: scr; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StM; Keelekood: hmd, lpo, ywq (3);
Kiri: Plrd
Pollardi kiri et+en rööpnim; Miao en [ISO15924];
Pollard en rööpnim [ISO15924#]; miao fr [ISO15924];
письмо хуа-мяо ru [Loukotka1950:231];
Baigeli Miao wen / 柏格理苗文 zh [NET_Wiki];
Shimenkan Miao wen / 石门坎苗文 zh [NET_Wiki]
– 1905. a Samuel Pollardi leiutatud tähtkiri miao keelte jaoks, mida
kasutavad Yunnani miaod
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
mi`ao-j`ao keeled et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg3, X; Maa: xA : CN, LA, TH, VN;
Keelkond: StM; Keelekood: hmx (5)
mi`ao-j`ao rühm et [Ariste1967:69]; Miao-Yao-Sprachen de [Motz2007];
Hmong-Mien languages en [Ethn:2009]; Miao-Yao languages en rööpnim;
miao-jao-kielet fi [Anhava1998];
famille hmong-mien fr [NET_Laval];
языки́ мя́о-я́о ru [JaDM1982];
hệ ngôn ngữ H’Mông-Miền vi [NET_Wiki];
Miaoyao yuxi / 苗瑶语系 zh [NET_Wiki]
♦ Arvati varem Hiina-Tiibeti keelte hulka, kuid nüüd loetakse enamasti
omaette keelkonnaks
Lingid: Wikipedia
pah´engi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, VN; Adm: 52;
Keelkond: StM; Keelekood: pha (3);
Kõnelejaid: 32 400
pah`eng, pah´engid et etnonüüm; phengi keel et van küsitav [Ariste1967:59];
Pa-Hng en [Ethn:2009]; Baheng en [Ethn:2009#];
Paheng en [Ethn:2009#]; Meo Lai en [Ethn:2009#];
Pa-Hung en rööpnim [NET_Wiki#]; pa-heng fi [Anhava1998];
язык па-хнг ru [LES1990:319];
Baheng yu / 巴哼语 zh [NET_Wiki]
– üks hmongi keeli
♦ Jääb kolmest põhirühmast veidi eraldi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
phah`au-hm´ongi kiri et
Liik: scr; Maa: xA : CN, LA, TH, VN;
Keelkond: StM; Keelekood: hmn;
Kiri: Hmng
Phajhauj Hmoob [IPA:pʰâ hâu ʰmɔ́ŋ] hmn [NET_Wiki];
Pahawh Hmong en [ISO15924]; pahawh hmong fr [ISO15924]
– täht-silpkiri hmongi keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
pun`ao keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StM; Keelekood: bwx (3);
Kõnelejaid: 258 000
Bu-Nao Bunu en [Ethn:2009]
– keskne punu keelevorm
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´unu keel et [Laur2000]
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 43, 45;
Keelkond: StM; Keelekood: buh, bwn, bwx, pnu (3)
p´unu, -d et etnonüüm; Bunu en [Ethn:2009]; Punu en [Ethn:2009#];
punu fi [Anhava1998]; Bố Nỗ vi [NET_Wiki];
Bunu yu / 布努语 zh [NET_Wiki]
♦ Arvatakse ametlikult jaode hulka, kuigi keel on rohkem hmongi rühmas.
Ethn eristab nelja keelt: punao (bwx, suurim), Jiongnai (pnu), Wunai
(bwn) ja Younuo (buh) punu
Lingid: Wikipedia
p´õhja_hm`uu keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StM; Keelekood: hea (3);
Kõnelejaid: 1 250 000
Northern Qiandong Miao en [Ethn:2013]; Northern Hmu en rööpnim [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
r´oheline hm`ong, r´ohelised hm´ongid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: CN;
Keelkond: StM; Keelekood: hmn
Moob Ntsuab hmn etnonüüm [Bradley1999:99];
Hmoob Leej hmn etnonüüm halvustav [Bradley1999:101];
Green Mong en etnonüüm [Bradley1999:99]
– läänehmongi e -miao keeli kõnelev rahvas
♦ Taid kutsuvad neid "sinisteks meodeks"
š`ee keel et [Ariste1967:69]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 44;
Keelkond: StM; Keelekood: shx (3);
Kõnelejaid: 910
š`ee, -d et etnonüüm; She en [Ethn:2009]; Huo Nte en [Ethn:2009#];
še fi [Anhava1998]; шэ ru etnonüüm [NarodyM1988];
She yu / 畲语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
š´ongi keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StM; Keelekood: mmr, muq (3);
Kõnelejaid: 900 000
´ida_mi`ao keeled et rööpnim; p´õhja_hm´ongi keeled et rööpnim;
p´una_mi`ao keel et rööpnim; š`ong, š´ongid et etnonüüm;
p´unane mi`ao, p´unased mi`aod et etnonüüm rööpnim;
dut Xongb [IPA:tu˥˧ɕõ˧˥] mmr,muq [NET_Wiki];
Qo Xiong en [NET_Wiki]; Xiangxi Miao en [Ethn:2013^];
Xong en rööpnim [NET_Wiki#]; Red Miao en rööpnim [NET_Wiki];
Western Hunan Miao en rööpnim [NET_Wiki#];
Eastern Miao en rööpnim [NET_Wiki#]; North Hmongic en rööpnim [NET_Wiki];
северо-восточная группв ru [LES1990:319];
западно-хунаньская группа ru [LES1990#];
Miaoyu Xiangxi fangyan / 苗语湘西方言 zh [NET_Wiki] (’miao keele Xiangxi murded’)
– üks hmongi e miao keelte kolmest põhiharust
♦ Ethn jagab kaheks keeleks: läänešongi (mmr) ja idašongi (muq).| Nime
täpsem hääldus oleks šjong
Lingid: Wikipedia
v`alge hm`ong, v`alged hm´ongid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: CN;
Keelkond: StM; Keelekood: hmn
Hmood Dawb hmn etnonüüm [Bradley1999:99];
White Mong en etnonüüm [Bradley1999:99];
Janh-baeqc-miuh ium etnonüüm [Bradley1999:146]
– läänehmongi e -miao keeli kõnelev rahvas
Wunai p´unu keel [un`ai] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StM; Keelekood: bwn (3);
Kõnelejaid: 18 400
Wunai Bunu en [Ethn:2009]; Hm Nai en [Ethn:2009#];
Ngnai en [Ethn:2009#]; язык м-най ru [LES1990:319];
Ngô Nại vi [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
Younuo p´unu keel [jun`uo] et+zh
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StM; Keelekood: buh (3);
Kõnelejaid: 9 700
Younuo Bunu en [Ethn:2009]; Yunuo en [Ethn:2009#];
язык юнуо ru [LES1990:319]; Ưu Nặc vi [NET_Wiki];
Younuo yu / 优诺语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List