kami-sui keeled
:
`aitšami keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StTS; Keelekood: aih (3);
Kõnelejaid: 2 700
`aitšam, -id et etnonüüm; Ai-Cham en [Ethn:2009];
Atsam en [Ethn:2009#]; Jiamuhua en [Ethn:2009#];
ai-tšam fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
k´ami-s`ui keeled et
Liik: lg2, X; Maa: CN;
Keelkond: StTS
Kam-Sui languages en [Ethn:2009]; kamsuikielet fi [Anhava1998];
дун-шуйские языки ru [LES1990:502];
ngữ chi Đồng-Thủy vi [NET_Wiki];
Dong-Shui yuzhi / 侗水语支 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
l`õuna_t´ungi keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43, 45, 52;
Keelkond: StTS; Keelekood: kmc (3);
Kõnelejaid: 1 000 000
kam kmc; Southern Dong en [Ethn:2009];
Nan Dong yu / 南侗語 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m´aki keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StTS; Keelekood: mkg (3);
Kõnelejaid: 10 000
m`akk, m´akid et etnonüüm; Mak en [Ethn:2009]; Ching en [Ethn:2009#];
Mojiahua en [Ethn:2009#]; tšing fi [Anhava1998];
язык мак ru [LES1990:502]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
m`aonani keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StTS; Keelekood: mmd (3);
Kõnelejaid: 30 000
m`aonan, -id et etnonüüm; Anan mmd [NET_Wiki]; Maonan en [Ethn:2009];
Ai Nan en [Ethn:2009#]; maonan fi [Anhava1998];
маонань ru etnonüüm [NarodyM1988];
Maonan yu / 毛南语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´ulami keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StTS; Keelekood: mlm (3);
Kõnelejaid: 86 000
m´ulam, -id et etnonüüm; Mulam en [Ethn:2009]; Mulao en [Ethn:2009#];
Abo en [Ethn:2009#]; Kyam en [Ethn:2009#]; mulao fi [Anhava1998];
мулао ru etnonüüm [NarodyM1988];
Mulao yu / 仫佬语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja_t´ungi keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43, 45, 52;
Keelkond: StTS; Keelekood: doc (3);
Kõnelejaid: 463 000
Northern Dong en [Ethn:2009];
Bei Dong yu / 北侗語 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
s`ui keel et [Laur2000]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 46, 53;
Keelkond: StTS; Keelekood: swi (3);
Kõnelejaid: 200 000
s`ui, -d et etnonüüm; Sui en [Ethn:2009]; Shui en [Ethn:2009#];
Suipo en [Ethn:2009#]; sui fi [Anhava1998];
язык шуй ru [LES1990:502];
Shui yu / 水语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
th´eni keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StTS; Keelekood: tct (3);
Kõnelejaid: 15 000
th´eni, -d et etnonüüm; T’en en [Ethn:2009]; Then en [Ethn:2009#];
Yanghuang en [Ethn:2009#]; Rau en [Ethn:2009#]; ten fi [Anhava1998];
язык тхен ru [LES1990:502];
Yangguang yu / 佯僙語 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
t´ungi keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 43, 45, 52;
Keelkond: StTS; Keelekood: doc, kmc (3)
d´ongi keel et [Laur2000]; t`ung, t´ungid et etnonüüm;
tuni keel et van [Ariste1967:69; ENE:1968,1];
kami keel et lisa [Laur2000]; leec Gaeml doc,kmc [NET_Wiki:zh];
Tung en [Katzner1995]; Kam-Sui-Mak en rööpnim; Mak en rööpnim osaliselt;
Tung-Chia en van [Ethn:2009#]; kam fi [Anhava1998];
dong fi [Anhava1998#];
Dûng / ᦎᦳᧂᧈ khb [khb2012s:155];
язык дун ru [LES1990:502]; дун ru etnonüüm [NarodyM1988];
Tong / ต้ง th [NET_Wiki];
Dong yu / 侗语 zh [NET_Wiki]
♦ Ethn järgi lõuna- (kmc) ja põhjatungi (doc) keel. Kam (Gaeml) on
endanimetus, dong hiina nimetus
Lingid: Wikipedia