lõunasamojeedi keeled
:
† kam´assi keel et [Ariste1967:13]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: UrS2; Keelekood: xas (3)
kam`asʲs, kam´assid et etnonüüm; Kamas en [Ethn:2009];
Kamassian en rööpnim [Ethn:2009#]; kamassi fi [Anhava1998];
кама́синский язы́к ru [JaDM1982]
– Sajaanides kõneldud keel
♦ Kamassid hiljem turgistusid ja hakkasid kõnelema hakassi keele murret
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† karag´assi murre et
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: UrS2; Keelekood: ymt (3)
karagassi keel et [Ariste1967:13]; karagassi fi [Anhava1998];
маторско-тайгийско-карагасский язык ru osaliselt [JaDM1982]
♦ Hiljem turgistusid, vt karagassi keel
† k`oibali keel et [Ariste1967:13]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: UrS2; Keelekood: zkb (3)
k`oibal, -id et etnonüüm; Koibal en [ISO639-3];
koibaali fi [Anhava1998]; койбальский язык ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`õuna_samoj´eedi keeled et
Liik: lg2, X; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: UrS2
lõunarühm et [Ariste1967:13]; Southern Samoyedic languages en;
eteläsamojedilaiset kielet fi [Anhava1998]
† m´otori keel et [Ariste1967:13]
Liik: lg1; Maa: RU;
Keelkond: UrS2; Keelekood: mtm (3)
m´otor, -id et etnonüüm; Mator en [Ethn:2009]; matori fi [Anhava1998];
motori fi [Anhava1998#];
маторско-тайгийско-карагасский язык ru osaliselt [JaDM1982]
– Sajaanides kõneldud keel, hääbus XIX saj alguses
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Nar´õmi murre et+ruR
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: TOM;
Keelkond: UrS2; Keelekood: sel
Narym en [Ethn:2009]; Central Sel’kup en [Ethn:2009#];
нарымское наречие ru [JaNSR1966:397]
† soj´oodi keel et [Ariste1967:13]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: UrS2
soj`oot, soj´oodid et etnonüüm; sojootti fi [Anhava1998]
s`ölk´upi keel et [Ariste1967:13; ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KYA, TOM, TYU (YAN);
Keelkond: UrS2; Keelekood: sel;
Kõnelejaid: 1570
s`elk´upi keel et rööpnim [Ariste1967#];
s`ölk`up, s`ölk´upid et etnonüüm [ESKT:1998];
´ostjaki_samoj´eedi keel et van;
ostjaki-samojeedi keel et van [Ariste1967#];
söljqup / сӧльӄуп sel;
šöljqumyt êty / шӧльӄумыт әты sel [NET_Frö];
Selkupen de etnonüüm mitm [Motz2007];
Ostjak-Samojeden de etnonüüm mitm [Motz2007#];
Selkup en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Ostyak-Samoyed en rööpnim [Katzner1995#]; selkuppi fi [Anhava1998];
selkoupe fr [ISO639-2:1998]; szölkup nyelv hu [NET_Wiki];
selkupu valoda lv [NET_Vestnesis]; selkupisk no [NET_Wiki];
język selkupski pl [NET_Wiki]; сельку́пский язы́к ru [JaDM1982];
селькупы ru etnonüüm [NarodyM1988];
остяко-самоедский язык ru van [LES1990#];
selkupčina sk [NET_Wiki]; selkupiska sv [NET_Wiki];
Sairkupu yu / 塞尔库普语 zh [NET_Wiki]
♦ Tähestikud: 1931 ladina, 1937 kürilliline (1950.-80. aastatel
praktiliselt ei kasutatud, uued tähestikud põhja- ja lõunasölkuppidele
loodi 1980. aastate lõpus) [NET_Wiki:ru]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
† t´aigi keel et [Ariste1967:13]
Liik: lg1; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: UrS2; Keelekood: ymt (3)
t´aigi, -d et etnonüüm; Mator-Taygi-Karagas en [ISO639-3];
taigi fi [Anhava1998];
маторско-тайгийско-карагасский язык ru osaliselt [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
T´azi-Ba´ihha murre et+ruR
Liik: lgx; Maa: RU; Adm: KYA;
Keelkond: UrS2; Keelekood: sel
Taz en [Ethn:2009]; Tazov-Baishyan en [Ethn:2009#];
Northern Sel’kup en [Ethn:2009#];
тазовско-баишенское наречие ru [JaNSR1966:397]