liigitamata keeled, kirjad ja rahvad
:
´adžami kiri et
Liik: scrx; Maa: xA, xF;
Keelkond: xxx;
Kiri: Arab
‘ajamī / عجمي ar [NET_Wiki] (’võõras, tumm’);
Ajami en [NET_Wiki]
– araabia kirja kohandus mittearaabia keelele (nt pärsia, tänapäeval
rohkem Aafrika v Aasia muudele keeltele)
Lingid: Wikipedia
† `aest, ´aestid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xE;
Keelkond: xxx
Aestiī la etnonüüm [la2002s]
– Läänemere-äärne rahvas, keda on mainitud Tacituse "Germanias", tav
seostatakse vanade preislastega
Lingid: Wikipedia
ar`aabi˛a kiri et
Liik: scr; Maa: xA, xF;
Keelkond: xxx;
Kiri: Arab
p`ärsi˛a-ar`aabi˛a kiri et rööpnim;
abjadīyah ‘arabīyah / ابجدية عربية ar [NET_Wiki];
arabisches Alphabet de [NET_Wiki]; Arabic en [ISO15924];
Perso-Arabic script en rööpnim [NET_Wiki];
arabialainen kirjaimisto fi [NET_Wiki]; arabe fr [ISO15924];
ара́бское письмо́ ru [BRES2003]
– konsonantkiri (paremalt vasakule), mida kasutavad araabia keele kõrval
paljud muud keeled (puštu, pärsia, urdu jt) islamimaades
♦ Pärsia-araabia kirjast räägitakse, kui mõeldakse araabia tähestikku
koos kõigi kohandustega teiste keelte jaoks (vt ka adžami kiri)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| Wikipedia
† asian`iidsed keeled et [Ariste1967:80]
Liik: lgq; Maa: xA;
Keelkond: xxx
– Väike- ja Ees-Aasias kunagi räägitud liigitamata keelte (sumeri, eelami
jt) üldnimetus
´aškenazi, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA, xE;
Keelkond: xxx; Keelekood: yi (yid), en (eng), he (heb)
Ashkenazi Jews en etnonüüm [NET_Wiki];
Ashkenazzim / אַשְׁכְּנַזִּים he etnonüüm [NET_Wiki];
Aschkenasim de etnonüüm [NET_Wiki];
aškenasijuutalaiset fi etnonüüm [NET_Wiki]; ашкеназы ru etnonüüm [NET_Wiki]
– Saksamaalt jm Kesk-Euroopast pärit juutide üldnimetus
♦ Algselt rääkisid jidiši keelt, tänapäeval inglise, heebrea jm keeli
Lingid: Wikipedia
`austri keeled et
Liik: lgq; Maa: xW;
Keelkond: xxx
Austric languages en [LOW2009:649]; аустри́ческие языки́ ru [LES1990]
– hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab Austroaasia ja Austroneesia
keeled
Lingid: Wikipedia
† bastet`aan, bastet´aanid et etnonüüm [MIAL2001:80]
Liik: etn; Maa: ES;
Keelkond: xxx; Keelekood: xib (3)
Bastetani la etnonüüm [NET_Wiki]
– ibeeri rahvas Pürenee poolsaarel enne roomlaste tulekut
Lingid: Wikipedia
† b`astul, -id et etnonüüm [MIAL2001:80]
Liik: etn; Maa: ES;
Keelkond: xxx; Keelekood: xib (3)
Bastuli la etnonüüm [NET_Wiki]
– ibeeri rahvas Pürenee poolsaarel enne roomlaste tulekut, kõneles kas
ibeeri või tartessi keelt
Lingid: Wikipedia
b´irma kiri et [Ariste1967:72]
Liik: scr; Maa: MM;
Keelkond: xxx;
Kiri: Mymr
Myanmar en [ISO15924]; Burmese en rööpnim [ISO15924#];
birman fr [ISO15924];
Myanma akkaya / မြန်မာအက္ခရာ my [NET_Wiki];
бирманское письмо ru [LES1990:180];
Mianwen / 缅文 zh [NET_Wiki]
– täht-silpkiri, mida kasutatakse birma, kareni, moni, šani jt keelte
kirjapanekuks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
Braille kiri [br`ai] et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Brai
Braille en [ISO15924]; braille fr [ISO15924];
Brailio raštas lt [NET_Wiki]; aklųjų raštas lt [NET_Wiki];
шрифт Брайля ru [NET_Wiki]
– reljeefkiri pimedatele, mille loojaks on Louis Braille (1809-1852)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† Byblose kiri et+el
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: xxx;
Kiri: (Zzzz)
Byblos script en [Coulmas1999:57-58]; Byblos syllabary en [NET_Wiki]
– dešifreerimata, arvatavasti silpkiri, mille näiteid on leitud Byblose
linna kandist; dateeritud u XVIII-XV saj eKr
Lingid: Wikipedia
caoshu / 草书 zh [NET_Wiki]
Liik: scrx; Maa: xA;
Keelkond: xxx;
Kiri: Hani
Grass script en tõlge [NET_Wiki]; цаошу ru
– hiina kirja kursiivne kuju
Lingid: Wikipedia
† ´ete˛o_kr´eeta keel et [Ariste1967:80]
Liik: lg1; Maa: GR;
Keelkond: xxx; Keelekood: ecr (3);
Kiri: Lina
Eteocretan en [ISO639-3]; muinaiskreeta fi [Anhava1998];
древнекритский язык ru [Loukotka1950:73]
♦ IV-III saj eKr. Ei osata teiste keeltega seostada
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´ete˛o_k`üprose keel et [Ariste1967:80]
Liik: lg1; Maa: CY;
Keelkond: xxx; Keelekood: ecy (3);
Kiri: Cprt
Eteocypriot en [ISO639-3]; muinaiskypros fi [Anhava1998]
– kuni IV saj-ni eKr Küprosel kasutusel olnud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
eur`ooplane, -lased et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE;
Keelkond: xxx
v`alge, -d et etnonüüm; Gaˬlaˬpyuˇ ahk etnonüüm [Bradley1999:70];
Europeans en etnonüüm; Whites en etnonüüm; Huab-lab hmn [Bradley1999:123];
Janh-baeqc ium etnonüüm [Bradley1999:146];
Ka˘la˘hpu lhu etnonüüm [Bradley1999:37] (’valged indialased’);
европе́йцы ru
– mitmetes maades kasutatav üldistav nimetus "valgete inimeste" kohta
† g´utilane, -lased et etnonüüm [MIAL2001:26]
Liik: etn; Maa: xA : IQ, IR;
Keelkond: xxx
Gutians en etnonüüm [NET_Wiki]
– tundmatu päritoluga rahvas, kes vallutas Akadi riigi 2150 eKr
Lingid: Wikipedia
h´ani kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: xxx; Keelekood: ja (jpn), ko (kor), zh (zho);
Kiri: Hani
h´iina-j`aapani-kor`ea logogr´aafiline kiri et rööpnim;
Kanji / 漢字 ja [NET_Wiki];
Hanja / 한자 ko [NET_Wiki];
Hanzi / 汉字 zh [NET_Wiki]; Han en [ISO15924];
idéogrammes han fr [ISO15924]; sinogrammes fr rööpnim [ISO15924#];
dō Hǒa / ᦎᦷᦠᦸᧉ khb [khb2012s:150];
кита́йское письмо́ ru [BRES2003]; Hán tự vi [NET_Wiki]
– hiina ja jaapani, osalt korea keele kirjutamiseks kasutatav
logograafiline kiri
♦ Nimetused "Hanzi", "Kanji" ja "Hanja" on kasutusel vastavalt Hiinas,
Jaapanis ja Koreas
Lingid: Omniglot
| Omniglot (jaapani)
| ScriptSource
| Wikipedia
| Wikipedia
† h´ati keel et [Ariste1967:80; ENE:1971,3:10]
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: xxx; Keelekood: xht (3)
h`att, h´atid et etnonüüm; protohetiidi keel et van [ENE:1971,3:10];
Hattian en [ISO639-3]; Hattic en [NET_Wiki];
Proto-Hittite en ebas [NET_Wiki]; hatti fi [Anhava1998];
ха́ттский язы́к ru [JaDM1982]; протохеттский язык ru [LES1990]
– Väike-Aasia keskosas Hattušas (prg Boğazköys) kõneldud asianiidne
keel, mis hääbus II at eKr keskpaigaks (oli hiljem hettide kultuskeeleks)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ib´eeri keel et
Liik: lg1; Maa: xE : ES, PT;
Keelkond: xxx; Keelekood: xib (3)
ib`eer, ib´eerid et etnonüüm [ENE:1971,3:113]; Iberian en [ISO639-3];
ibeeri fi [Anhava1998]; Hibēres la etnonüüm [la2002s];
Hibērī la etnonüüm [la2002s#]; ибе́рский язы́к ru [LES1990];
ибе́ры ru etnonüüm [BRES2003]
– Pürenee poolsaarel I at 2. poolest eKr kuni I at 1. pooleni pKr
kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
indi´aani keeled et
Liik: lgq; Maa: xN, xS;
Keelkond: xxx
´amer_´indi keeled et harv; indi`aanlane, -lased et etnonüüm;
Indianer de etnonüüm [NET_Wiki]; Indian languages en;
Amerind languages en [LOW2009:649];
lenguas indígenas de América es [NET_Wiki];
lenguas amerindias es [NET_Wiki]; amerindio es etnonüüm [NET_Wiki];
indio americano es etnonüüm [NET_Wiki]; intiaanit fi etnonüüm [NET_Wiki];
Amérindiens fr etnonüüm [NET_Wiki];
Indiens d’Amérique fr etnonüüm [NET_Wiki];
indiánok hu etnonüüm [NET_Wiki]; indėnai lt etnonüüm [NET_Wiki];
indiāņi lv etnonüüm [NET_Wiki];
mācēhualtlācatl nah etnonüüm [NET_Wiki];
Indianen nl etnonüüm [NET_Wiki]; Bitsį’ yishtłizhii nv [NET_Wiki];
Indianie pl etnonüüm [NET_Wiki]; povos ameríndios pt etnonüüm [NET_Wiki];
índios pt etnonüüm [NET_Wiki^]; инде́йские языки́ ru [JaDM1982];
америндские языки ru [LES1990#]; индейцы ru etnonüüm [NET_Wiki];
indianer sv etnonüüm [NET_Wiki]
♦ Amerindi keelte nimetust kasutatakse hüpoteetilise suurhõimkonna puhul,
mis ühendab kõiki Ameerika põlisrahvaste keeli peale naa-dene ja
eskimo-aleuudi
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
† `Induse keel et
Liik: lg1; Maa: xA : AF, IN, PK;
Keelkond: xxx; Keelekood: xiv (3);
Kiri: Inds
moh´endžo-d´aro keel et van [Ariste1967:80]; Indus en [NET_Wiki#];
Indus Valley Language en [ISO639-3]; Mohenjo-Daro en [ISO639-3#];
Harappan en rööpnim [NET_Wiki]; indus-kieli fi [Anhava1998]
– dešifreerimata keel Induse kirjas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† `Induse kiri et
Liik: scr; Maa: xA : AF, IN, PK;
Keelkond: xxx; Keelekood: xiv (3);
Kiri: Inds
Har`appa kiri et rööpnim; Indus en [ISO15924];
Harappan en rööpnim [ISO15924#]; indus fr [ISO15924];
протоиндийское письмо ru [Loukotka1950:69]
– Induse orus leitud lühikesed kirjakatked, mille taga olev keel on seni
kindlaks tegemata
Lingid: Harappa
| ScriptSource
| Unicode'i kavand
| Wikipedia
j´ugur, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: CN; Adm: 62;
Keelkond: xxx; Keelekood: ybe, yuy (3)
Yugur en [Ethn:2009]; юйгу ru etnonüüm [NarodyM1988];
Yugu / 裕固 zh [NET_Wiki]
– rahvas Hiinas, mis räägib sarõuiguuri keelt (turgi osa) ja širajuguri
keelt (mongoli osa), osa veel hiina ja tiibeti keelt [JaMiTju1997:345-346]
Lingid: Wikipedia
kaishu / 楷书 zh [NET_Wiki]
Liik: scrx; Maa: xA;
Keelkond: xxx;
Kiri: Hani
regular script en [NET_Wiki];
kaisho / 楷書 ja [NET_Wiki]; кайшу ru;
zhengkai / 正楷 zh [NET_Wiki#]
– hiina kirja standardkuju
♦ Tekkinud u III saj; tänapäeva tavalisim trükikuju
Lingid: Wikipedia
† k´alüb, -id et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: TR;
Keelkond: xxx
Chalybes / Χάλυβες grc etnonüüm [NET_Wiki];
Chalyboi / Χάλυβοι grc etnonüüm [NET_Wiki#];
Chaldoi / Χάλδοι grc etnonüüm [NET_Wiki#];
Chalybēs la etnonüüm [la2002s]
– Musta mere lõunarannikul elanud hõim, kuulsad rauasulatajad
Lingid: Wikipedia
† k´amuni keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: xxx; Keelekood: xcc (3)
k´amun, -id et etnonüüm; Camunic en [ISO639-3];
Camunni la etnonüüm [NET_Wiki]
– Loode-Itaalias Valcamonicas I at II pooleni eKr kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
K´anada p´õlis_´elan´ike ´ühtlustatud s`ilp_k´iri et
Liik: scr; Maa: CA;
Keelkond: xxx;
Kiri: Cans
Unified Canadian Aboriginal Syllabics en [ISO15924];
syllabaire autochtone canadien unifié fr [ISO15924]
– Kanada indiaanikeeltes ja inuktituti keeles kasutatavate silpkirjade
koondnimetus
Lingid: Omniglot
| Omniglot (inuktitut)
| Omniglot (karrieri)
| Omniglot (krii)
| Omniglot (mustjala)
| Omniglot (naskapi)
| Omniglot (odžibvei)
| ScriptSource
| Wikipedia
† kass´iidi keel et
Liik: lg1; Maa: IQ;
Keelkond: xxx
kass`iit, kass´iidid et etnonüüm [ENE:1971,3:453]; Kassite en [NET_Wiki];
Cassite en [NET_Wiki]; kassilaiset fi etnonüüm mitm [Anhava1998];
касси́тский язы́к ru [LES1990]; касси́ты ru etnonüüm [BRES2003]
– tundmatu päritoluga hõimu keel II at eKr
Lingid: Wikipedia
† k´aška keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: xxx; Keelekood: zsk (3)
k´aška, -d et etnonüüm; gasga, -d et etnonüüm harv [W2007a_hist:22];
kaški, -d et etnonüüm harv [MIAL2001:34]; Kaskean en [ISO639-3];
Kask en etnonüüm; Kaskians en etnonüüm [NET_Wiki];
Kaška en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki#]; Gasgas en etnonüüm rööpnim
– Kirde-Anatoolias II at eKr kõneldud keel; nimetatud hetiidi tekstides
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
keelelise sisuta et
Liik: lgq; Maa: xW;
Keelkond: xxx; Keelekood: zxx
ei ole rakendatav et rööpnim; No linguistic content en;
Not applicable en rööpnim [ISO639-2:2008#];
pas de contenu linguistique fr;
non applicable fr rööpnim [ISO639-2:2008#]
♦ Kasutatakse keelelise info puudumise näitamiseks
K`esk-Am´eerika indi´aani keeled et
Liik: lgq; Maa: xN, xS;
Keelkond: xxx; Keelekood: cai
Central American Indian languages en [ISO639-2:2009];
langues amérindiennes de l’Amérique centrale fr [ISO639-2:2009]
kirjata dokumendi kood et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Zxxx
Code for unwritten documents en [ISO15924];
codet pour les documents non écrits fr [ISO15924]
kodeerimata keeled et
Liik: lgq; Maa: xW;
Keelkond: xxx; Keelekood: mis
üksik_keeled et van; Uncoded languages en [ISO639-2:2007];
Miscellaneous languages en van [ISO639-2:1998];
langues non codées fr [ISO639-2:2007];
langues diverses fr van [ISO639-2:1998]
kodeerimata kirja kood et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Zzzz
Code for uncoded script en [ISO15924];
codet pour écriture non codée fr [ISO15924]
† Kr´eeta hieroglüüfid et
Liik: scr; Maa: GR;
Keelkond: xxx; Keelekood: ecr (3);
Kiri: (Zzzz)
Cretan hieroglyphs en [NET_Wiki];
(критское) монументальное письмо ru [Loukotka1950:71]
– Kreeta saarelt leitud kirjakatked, I kuni III at eKr
Lingid: Wikipedia
† Kr´eeta kirjad et
Liik: scr; Maa: GR;
Keelkond: xxx;
Kiri: (Zzzz)
Minoan writing en [Coulmas1999:338]; Cretan script en [NET_Wiki];
критское письмо ru [Loukotka1950:61]
– Kreeta vanimate kirjade üldnimetus
♦ Vt Kreeta hieroglüüfid, lineaarkiri A ja B
Lingid: Wikipedia
kre`ool- ja p´idžin_k´eeled et
Liik: lgq; Maa: xW;
Keelkond: xxx; Keelekood: crp
Creoles and pidgins en [ISO639-2:2009];
pidgin- ja kreolikielet fi [Anhava1998];
créoles et pidgins fr [ISO639-2:2009];
крео́льские языки́ ru [LES1990]; пи́джины ru [LES1990]
k´uufi kiri et
Liik: scrx; Maa: xA, xF;
Keelkond: xxx;
Kiri: Arab
kūfī / كوفي ar [NET_WikiCoulmas1999:277];
die kufische Schrift de [NET_Wiki]; Kufic en [NET_Wiki];
kufi fr [NET_Wiki]; coufique fr [NET_Wiki#];
куфическое письмо ru [Loukotka1950:108]
– araabia kirja vanim kalligraafiline vorm
♦ Nimetatud Al-Kūfah’ (Kufa) linna järgi Iraagis
Lingid: Wikipedia
† K`üprose silpkiri et
Liik: scr; Maa: CY;
Keelkond: xxx; Keelekood: ecy (3);
Kiri: Cprt
Cypriot en [ISO15924]; syllabaire cypriote fr [ISO15924];
ки́прское письмо́ ru [LES1990]
– XI-IV saj eKr kasutatud silpkiri Küprosel, tekstid on enamasti kreeka
keele Arkaadia-Küprose murdes
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
kür´illiline kiri et
Liik: scr; Maa: xA, xE;
Keelkond: xxx;
Kiri: Cyrl
kir´illitsa et rööpnim; v´ene tähestik et rööpnim [Ariste1967:24];
kiril əlifbası az [NET_Wiki];
kiril alfavitı / кирил алфавиты ba [NET_Wiki];
kirylica / кірыліца be [NET_Wiki];
kirilitsa / кирилица bg [NET_Wiki];
kyrillische Schrift de [Motz2007];
kyrillisches Alphabet de [NET_Wiki]; Kyrilliza de [NET_Wiki#];
kyrillikó alfávito / κυριλλικό αλφάβητο el [NET_Wiki];
Cyrillic en [ISO15924]; alfabeto cirílico es [NET_Wiki];
kyrillinen kirjaimisto fi [NET_Wiki]; cyrillique fr [ISO15924];
cirill ábécé hu [NET_Wiki]; kirilica lv [NET_Wiki];
cyrylica pl [NET_Wiki]; alfabetul chirilic ro [NET_Wiki];
кири́ллица ru [BRES2003]; cyrilika sk [NET_Wiki];
ćirilica / ћирилица sr [NET_Wiki];
kyrilliska alfabetet sv [NET_Wiki];
alifboi kirillikī / алифбои кирилликӣ tg [NET_Wiki];
Kiril alfabesi tr [NET_Wiki];
kyrylytsia / кирилиця uk [NET_Wiki];
Xilier Zimu / 西里尔字母 zh [NET_Wiki]
– tähtkiri, milles kirjutatakse paljusid slaavi keeli, samuti endise
Nõukogude Liidu rahvaste keeli
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
l´adina frakt`uur_k´iri et
Liik: scr; Maa: xE;
Keelkond: xxx;
Kiri: Latf
g´ooti kiri et kõnek; Fraktur de [NET_Wiki];
Latin (Fraktur variant) en [ISO15924];
latin (variante brisée) fr [ISO15924];
готи́ческое письмо́ ru [BRES2003]; фрактура ru [Loukotka1950:185];
швабах ru [Loukotka1950#]
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
l´adina kiri et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Latn
lacinski alfavit / лацінскі алфавіт be [NET_Wiki];
latinitsa / латиница bg [NET_Wiki];
alfabet llatí ca [NET_Wiki]; latinka cs [NET_Wiki];
lateinisches Alphabet de [NET_Wiki];
latinikó alfávito / λατινικό αλφάβητο el [NET_Wiki];
Latin en [ISO15924]; Roman en rööpnim;
alfabeto latino es,pt [NET_Wiki]; Latindar alfabetoa eu [NET_Wiki];
latinalaiset aakkoset fi [NET_Wiki]; latin fr [ISO15924];
écriture latine fr [NET_Wiki]; alphabet romain fr [NET_Wiki];
Latynske alfabet fy [NET_Wiki]; aibítir Laidineach ga [NET_Wiki];
aibidil Ròmanach gd [NET_Wiki];
abbyrlhit Romanagh gv [NET_Wiki]; latinica hr,sl [NET_Wiki];
latin ábécé hu [NET_Wiki]; latneskt stafróf is [NET_Wiki];
rómverskt stafróf is [NET_Wiki]; alfabeto latino it [NET_Wiki];
latın älipbïi / латын әліпбиі kk [NET_Wiki];
abecedarium Latinum la [NET_Wiki];
lotynų abėcėlė lt [NET_Wiki];
latīņu alfabēts lv [NET_Wiki]; abjad Rumi ms [NET_Wiki];
Latinmachiyōtlahtōltecpantiliztli nah [NET_Wiki];
Latijns alfabet nl [ET_Wiki]; Det latinske alfabetet no [NET_Wiki];
alfabet łaciński pl [NET_Wiki]; łacinka pl [NET_Wiki#];
alfabet rzymski pl [NET_Wiki]; alfabetul latin ro [NET_Wiki];
лати́нское письмо́ ru [BRES2003]; латинский алфавит ru [NET_Wiki];
latinské písmo sk [NET_Wiki]; farta laatiinka so [NET_Wiki];
latinska alfabetet sv [NET_Wiki];
latynska abetka / латинська абетка uk [NET_Wiki];
bảng chữ cái Latinh vi [NET_Wiki];
Lading Zimu / 拉丁字母 zh [NET_Wiki]
– tähtkiri, milles kirjutatakse enamikku maailma keeltest
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† l´eleg, -id et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xA, xE : GR, TR;
Keelkond: xxx
Leleges la etnonüüm [la2002s]; лелеги ru etnonüüm [BRES2003:397]
– pärimuste järgi enne kreeklasi Balkanil ja Väike-Aasia läänerannikul
elanud rahvas
Lingid: Wikipedia
levant`iin, levant´iinid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: TR;
Keelkond: xxx
Fragkolevantínoi / Φραγκολεβαντίνοι el etnonüüm [NET_Wiki];
Levantines en etnonüüm [NET_Wiki]; Latin Christians en etnonüüm [NET_Wiki#];
Levantines fr etnonüüm [NET_Wiki]; levantini it etnonüüm [NET_Wiki];
левантинцы ru etnonüüm [NET_Wiki]; Levantenler tr etnonüüm [NET_Wiki];
Tatlısu Frenkleri tr etnonüüm [NET_Wiki]
– Osmani riigis elanud katoliiklaste üldnimetus
Lingid: Wikipedia
† line`aar_k´iri A et
Liik: scr; Maa: GR;
Keelkond: xxx; Keelekood: lab (3);
Kiri: Lina
Linear A en [ISO15924]; linéaire A fr [ISO15924];
линейное письмо А ru [LES1990:245]
– Kreeta saarel Knossose lähedal leitud savitahvlite kiri, dešifreerimata
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† line`aar_k´irja A keel et
Liik: lg1; Maa: GR;
Keelkond: xxx; Keelekood: lab (3);
Kiri: Lina
Linear A en [ISO639-3]
♦ Ülestähendusi on kõige rohkem leitud Kreetalt, 1700-1550 eKr.
Dešifreerimata
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
L`õuna-Am´eerika indi´aani keeled et
Liik: lgq; Maa: xS;
Keelkond: xxx; Keelekood: sai
South American Indian languages en [ISO639-2:2009];
langues sud-amérindiennes fr [ISO639-2:2009];
autres langues indiennes d’Amérique du Sud fr van [ISO639-2:1998]
matemaatiline tähistus et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Zmth
Mathematical notation en [ISO15924];
notation mathématique fr [ISO15924]
† m´ero˛e hieroglüüfkiri et [...11.2009-]
Liik: scr; Maa: SD;
Keelkond: xxx; Keelekood: xmr (3);
Kiri: Mero
Meroitic Hieroglyphs en [ISO15924:2009]; Meroitic en van [ISO15924];
hiéroglyphes méroïtiques fr [ISO15924:2009,2011];
méroïtique fr van [ISO15924];
мероитское письмо ru [Loukotka1950:54]
– tähtkiri, mida kirjutati tulpades alt üles ja paremalt vasakule
♦ IV saj eKr kuni V saj pKr. Kuni 2009 oli meroe kirjal üks kood, siis
anti hieroglüüfkirjale ja kursiivkirjale eraldi koodid
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† m´ero˛e keel et
Liik: lg1; Maa: SD;
Keelkond: xxx; Keelekood: xmr (3);
Kiri: Mero, Merc
m´ero˛elane, -lased et etnonüüm; Meroitic en [Ethn:2009];
meroe fi [Anhava1998]; мерои́тский язы́к ru [BRES2003]
– keel, mida räägiti Niiluse ülemjooksul ja prg Sudaanis Meroe linna
ümbruses; liigitamata
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† m´ero˛e kursiivkiri et
Liik: scr; Maa: SD;
Keelkond: xxx; Keelekood: xmr (3);
Kiri: Merc
Meroitic Cursive en [ISO15924:2009];
мероитское демотическое письмо ru [Loukotka1950:59]
– tähtkiri, mida kirjutati ridadena paremalt vasakule
Lingid: ScriptSource
† m´inose keel et [AntL1985]
Liik: lg1; Maa: GR;
Keelkond: xxx; Keelekood: omn (3)
m´inoslane, -lased et etnonüüm; Minoan en [ISO639-3];
минойский язык ru oletatav
– Kreetal enne kreeklasi kõneldud keel (II at eKr)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´izrahi, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA;
Keelkond: xxx; Keelekood: he (heb), ar (ara)
Mizraẖim / מִזְרַחִים he etnonüüm [NET_Wiki];
Mizrahi Jews en etnonüüm
– Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kaukaasia päritoluga juutide üldnimetus
♦ Üldiselt lähedased sefardidele
Lingid: Wikipedia
mitu keelt et
Liik: lgq; Maa: xW;
Keelkond: xxx; Keelekood: mul
Multiple languages en [ISO639-2:1998]; multilingue fr [ISO639-2:1998]
♦ Koodiga tähistatakse mitmekeelset dokumenti
Mooni kiri [m´uuni] et+en
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Moon
Moon en [ISO15924]; Moon code en rööpnim; Moon type en rööpnim;
écriture Moon fr [ISO15924]
– pimedatele mõeldud reljeefkiri, mis kasutab ladina tähestiku
lihtsustatud kujusid (Braille’ kirja analoog); nimetatud William Mooni
(1818–1894), pimeda inglase järgi, kes selle leiutas
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† m´orlak, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : BA, HR, ME;
Keelkond: xxx
Maurowalachen de etnonüüm [NET_Wiki];
Mavrovláchoi / Μαυροβλάχοι el etnonüüm [NET_Wiki];
Morlachs en etnonüüm [NET_Wiki]; Morlaci hr etnonüüm [NET_Wiki];
morlákok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Morlacchi it etnonüüm [NET_Wiki]
– kunagine karjusrahvas Dinaari mäestikus, hiljem Horvaatias
♦ On seostatud valahhidega ja peetud romaani rahvaks, ent see pole kindel
Lingid: Wikipedia
muḩaqqaq / محقق ar
Liik: scrx; Maa: xA, xF;
Keelkond: xxx;
Kiri: Arab
Muhaqqaq en [NET_Wiki]
– araabia kirja kalligraafilisi stiile
Lingid: Wikipedia
m´ägi_khm`eer, -khm´eerid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: KH;
Keelkond: xxx
Khmer Leu en [KH2005j]; Upper Khmer en [KH2005j#];
Khmer Loeu en [NET_Wiki];
Khmêr Leu / ខ្មែរលើ km [km1975s^]
– nimetus, mille alla võetakse kokku Kambodža mägialadel elavad väikerahvad
(džaraid, kavetid, krõngid, laved, tampuanid jt), vahel ka Tais elavad
põhjakhmeerid (kõik ei ole moni-khmeeri rahvad)
Lingid: Wikipedia
määratlemata keeled et
Liik: lgq; Maa: xW;
Keelkond: xxx; Keelekood: und
Undetermined en [ISO639-2:1998]; indéterminée fr [ISO639-2:1998]
määratlemata kirja kood et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Zyyy
Code for undetermined script en [ISO15924];
codet pour écriture indéterminée fr [ISO15924]
† m`üüsi˛a keel et
Liik: lg1; Maa: TR;
Keelkond: xxx; Keelekood: yms (3)
m`üüslane, -lased et etnonüüm [ENE:1973,5:295]; Mysian en [ISO639-3];
myysia fi [Anhava1998]; Mȳsī la etnonüüm [la2002s]
– Lääne-Anatoolias I saj-ni eKr kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n`ash et
Liik: scrx; Maa: xA, xF;
Keelkond: xxx;
Kiri: Arab
naskh / نسخ ar; Naskh en [NET_Wiki];
Mecca-Medina script en harv [Coulmas1999:351];
несхи ru [Loukotka1950:108]; Nesih tr [NET_Wiki]
– araabia kirja kalligraafilisi stiile
♦ Araabia kirja levinumaid stiile, mis esineb ka tavalise arvutikirjana
Lingid: Wikipedia
nastal`iik et
Liik: scrx; Maa: xA;
Keelkond: xxx; Keelekood: ks (kas), ur (urd);
Kiri: Arab
nasta‘līq / نستعليق ar [NET_Wiki];
Nastaleeq en [NET_Wiki]; насталик ru [Loukotka1950:126]
– araabia kirja stiil, mida kasutatakse eriti Pakistanis, vahel ka Iraanis
ja Afganistanis
Lingid: Wikipedia
nostr´aatilised keeled et
Liik: lgq; Maa: xA, xE;
Keelkond: xxx
Nostratic languages en [LOW2009:649];
нострати́ческие языки́ ru [JaDM1982]
– hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab Indoeuroopa, Altai, kartveli,
draviidi, Afroaasia, vahel ka muid keeli
Lingid: Wikipedia
n`ähtava k´õne kiri et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Visp
Visible Speech en [ISO15924]; parole visible fr [ISO15924]
– Alexander Melville Belli loodud kirjasüsteem kõneorganite asendi
näitamiseks (1867)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† ´oropomi keel et
Liik: lg1; Maa: UG;
Keelkond: xxx
´oropom, -id et etnonüüm; Oropom en [NET_Wiki]; Oworopom en rööpnim;
Oyoropom en rööpnim; oropom fi [Anhava1998]
– liigitamata (ja nüüdseks hääbunud) keel Ugandas; oropomid on üle
läinud iteso, karamodžongi jm keeltele. Ethn-s puudub
Lingid: Wikipedia
† ph´akpa kiri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: xxx; Keelekood: bo (bod), mn (mon), ug (uig);
Kiri: Phag
Hor Yig Sarba / ཧོར་ཡིག་གསར་པ bo [NET_Wiki];
dörvölžin üseg / дөрвөлжин үсэг mn [NET_Wiki] (’ruutkiri’);
Phags-pa en [ISO15924]; ’phags-pa fr [ISO15924];
квадратное письмо ru [LES1990:307]; пассепа ru [Loukotka1950:194];
Menggu Xinzi / 蒙古新字 zh [NET_Wiki] (’uus mongoli kiri’);
Basiba wen / 八思巴文 zh [NET_Wiki]
– XIII saj tiibeti munga Pagba Lozhoigyaicaini
(’phags-pa-blo-gros-rgyal-mtshan) loodud täht-silpkiri (vertikaalne,
tulpades ülevalt alla, vasakult paremale) tiibeti, uiguuri ja
mongoli keele jaoks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† p´ikti keel et
Liik: lg1; Maa: GB;
Keelkond: xxx; Keelekood: xpi (3)
p`ikt, p´iktid et etnonüüm [ENE:1974,6:120]; Pictish en [ISO639-3];
pikti fi [Anhava1998]; пи́ктский язы́к ru [JaDM1982]
– Šotimaal VII-X saj pKr kõneldud keel, vahel seostatud keldi keeltega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† pits`een, pits´eenid et etnonüüm [MIAL2001:72]
Liik: etn; Maa: IT;
Keelkond: xxx; Keelekood: nrp, spx (3)
Piceni en etnonüüm [NET_Wiki]
– Itaalias Aadria mere rannikul elanud hõim, mis kõneles kaht omavahel
seostamata keelt (põhjapitseeni, lõunapitseeni)
† Pr´oto-S`iin`ai kiri et
Liik: scr; Maa: EG;
Keelkond: xxx;
Kiri: (Zzzz)
Proto-Sinaitic script en [NET_Wiki];
протосинайское письмо ru [Loukotka1950:54]
– Siinai poolsaarelt leitud kirjakatked, mis on suuresti dešifreerimata
Lingid: Wikipedia
P´õhja-Am´eerika indi´aani keeled et
Liik: lgq; Maa: xN;
Keelkond: xxx; Keelekood: nai
North American Indian languages en [ISO639-2:2009];
langues nord-amérindiennes fr [ISO639-2:2009];
autres langues indiennes d’Amérique du Nord fr van [ISO639-2:1998]
† p´õhja_pits´eeni keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: xxx; Keelekood: nrp (3)
North Picene en [ISO639-3]; pohjoispikeeni fi [Anhava1998]
– Itaalias Aadria mere rannikul I at eKr kõneldud keel, mis erineb
lõunapitseeni keelest ega ole ehk isegi Indoeuroopa keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
p´äritud k´irja k`ood et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Zinh
Code for inherited script en [ISO15924];
codet pour écriture héritée fr [ISO15924]
♦ Kodeeringut tarvitatakse Unicode’is, viitamaks diakriitikutele jm
kombineeruvatele märkidele, mida võib kasutada mitme eri kirja puhul, st
võib pidada kuuluvaks eri kirjade koosseisu
† r´eedi keel et
Liik: lg1; Maa: xE : AT, CH, IT;
Keelkond: xxx; Keelekood: xrr (3)
r`eet, r´eedid et etnonüüm [ENE:1974,6:475]; Raetic en [ISO639-3];
reetti fi [Anhava1998]; rhétique fr [NET_Laval];
Raetī la etnonüüm [la2002s]; ре́ты ru etnonüüm [BRES2003]
– Põhja-Itaalias, Šveitsis ja Austrias I at eKr kõneldud keel, mida ei
osata teiste keeltega seostada
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† r´uuni_k´iri et
Liik: scr; Maa: xE;
Keelkond: xxx;
Kiri: Runr
Fuþorc ang [NET_Wiki]; runealfabet da [NET_Wiki];
Runen de [NET_Wiki]; Runic en [ISO15924]; Runes en [NET_Wiki];
riimukirjoitus fi [NET_Wiki]; rúnir fo,is [NET_Wiki];
runique fr [ISO15924]; rune fr [NET_Wiki];
alphabet runique fr [NET_Wiki]; rúnaírás hu [NET_Wiki];
runos lt [NET_Wiki]; rūnu raksts lv [NET_Wiki];
runer no [NET_Wiki]; runy pl [NET_Wiki]; ру́ны ru [BRES2003];
руни́ческое письмо́ ru [LES1990]; runor sv [NET_Wiki]
♦ Põhjamaades ja Briti saartel
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
† s`eer, s´eerid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xA;
Keelkond: xxx
Seres / Σῆρες grc etnonüüm [NET_Wiki];
Sēres la etnonüüm [la2002s]
– kreeklaste ja roomlaste nimetus Ida-Aasia elanike, eeskätt prg
hiinlaste ja uiguuride eelkäijate kohta; nimetust seostatakse siidiga
Lingid: Wikipedia
sef´ardi, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xA, xE;
Keelkond: xxx; Keelekood: he (heb), lad
S´efaradi j`uut, j´uudid et etnonüüm [NET_Wiki];
Sfaraddim / סְפָרַדִּים he etnonüüm [NET_Wiki];
Safārdiyyūn / سفارديون ar etnonüüm [NET_Wiki];
Sephardi Jews en etnonüüm [NET_Wiki]; Sefardíes es, etnonüüm [NET_Wiki];
sefardijuutalaiset fi etnonüüm [NET_Wiki]; сефарды ru etnonüüm [NET_Wiki]
– Pürenee poolsaarelt pärit juutide üldnimetus
♦ Algselt rääkisid ladiino keelt, tänapäeval heebrea ja asukohamaade
(prantsuse, inglise, hispaania jm) keeli
Lingid: Wikipedia
† sik´aani keel et
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: xxx; Keelekood: sxs (3)
sik`aan, sik´aanid et etnonüüm [ENE_EE:1995,8:527];
Sicanian en [ISO639-3]; sikaani fi [Anhava1998];
Sicānī la etnonüüm [la2002s]; сика́ны ru etnonüüm [BRES2003]
– Kesk-Sitsiilias Rooma-eelsel ajastul kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† sorot´apti keel et
Liik: lg1; Maa: xE : ES, PT;
Keelkond: xxx; Keelekood: sxo (3)
sorot`apt, sorot´aptid et etnonüüm; Sorothaptic en [ISO639-3]
– Pürenee poolsaarel keldieelsel pronksiajastul kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† Sud´aani keeled et [ENE:1968,1]
Liik: lgq; Maa: xF;
Keelkond: xxx
Soudanese languages en; суда́нские языки́ ru [LES1990]
– Varem kasutatud tinglik nimetus, mis hõlmas Afroaasia keelkonna Tšaadi
keeli (hausa jm), Nigeri-Kongo keelkonna guri, kvaa ja mande keeli jm
† s´umeri-´akadi k`iil_k´iri et
Liik: scr; Maa: xA;
Keelkond: xxx;
Kiri: Xsux
Sumero-Akkadian Cuneiform en [ISO15924];
cunéiforme suméro-akkadien fr [ISO15924]; кли́нопись ru [LES1990]
– algselt logograafiline kiri sumerlastel, mis hiljem arenes edasi
silpkirjaks (akadlastel, hettidel)
Lingid: ScriptSource
| Wikipedia
sümbolid et
Liik: scr; Maa: xW;
Keelkond: xxx;
Kiri: Zsym
Symbols en [ISO15924]; symboles fr [ISO15924]
† š´inka keel et [ENE:1974,6]
Liik: lg1; Maa: GT;
Keelkond: xxx; Keelekood: xin (3)
š´inka, -d et etnonüüm; Xinca en [Ethn:2009];
язык хинка ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
š´oti r`änduri_k`eel et
Liik: lg1; Maa: GB;
Keelkond: xxx; Keelekood: trl (3);
Kõnelejaid: 4 000
Traveller Scottish en [Ethn:2009]; Scottish Cant en [Ethn#];
Beurla-reagaird en [NET_Wiki]; Ceàrdannan gd etnonüüm [NET_Wiki]
– segakeel, milles on Elizabethi-aegse argoo ja mustlaskeele mõjutusi;
keele kõnelejad ei pea end aga mustlasteks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
† tart´essi keel et
Liik: lg1; Maa: xE : ES, PT;
Keelkond: xxx; Keelekood: txr (3)
tart`eslane, -lased et etnonüüm; Tartessian en [ISO639-3];
Southwestern Paleo-Hispanic en [ISO639-3#];
South Lusitanian en [ISO639-3#]; tartessi fi [Anhava1998]
– Edela-Hispaanias I at eKr kõneldud keel, nimetatud Tartessose linna
järgi
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
thuluth / ثلث ar
Liik: scrx; Maa: xA, xF;
Keelkond: xxx;
Kiri: Arab
Thuluth en [NET_Wiki]
– araabia kirja kalligraafilisi stiile
♦ Araabia sõnast thuluth ’kolmandik’
Lingid: Wikipedia
t´ofanma keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ);
Keelkond: xxx; Keelekood: tlg (3);
Kõnelejaid: 250
t´ofanma, -d et etnonüüm; Tofanma en [Ethn:2009];
tofamna fi [Anhava1998:sic!]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
† troglod`üüt, troglod´üüdid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xE;
Keelkond: xxx
Troglodytai / Τρωγλοδῦται grc etnonüüm [NET_Wiki];
Trōglodytae la etnonüüm [la2002s]; Trōgodytae la etnonüüm [la2002s#]
– mitme antiikaja loodusrahva koondnimetus
Lingid: Wikipedia
† türr`een, türr´eenid et etnonüüm [la2002s]
Liik: etn; Maa: xE;
Keelkond: xxx
Tyrrenioi / Τυρρήνιοι grc etnonüüm [NET_Wiki];
Tyrsenioi / Τυρσήνιοι grc etnonüüm [NET_Wiki];
Tyrsanioi / Τυρσάνιοι grc etnonüüm [NET_Wiki];
Tyrrhēnī la etnonüüm [la2002s]
– antiikaja viide mittekreeklastele, sageli tähistati sellega ka etruske
Lingid: Wikipedia
´urum, -id et etnonüüm
Liik: etn; Maa: xE : GR, UA;
Keelkond: xxx
Ouroúm / Ουρούμ el etnonüüm [NET_Wiki];
Urums en etnonüüm [NET_Wiki]; уру́мы ru etnonüüm [NET_Wiki]
– mitmetähenduslik nimetus, mille all varem tunti pms Osmani riigis ja
Krimmis elanud kreeklasi
♦ Tänapäeval tähistatakse selle nimetusega eeskätt Kreeka türgikeelseid
elanikke
Lingid: Wikipedia
`Uurali-Alt`ai keeled et
Liik: lgq; Maa: xA, xE;
Keelkond: xxx
Ural-Altaic languages en [LOW2009:649]
– hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab Uurali ja Altai keeled
Lingid: Wikipedia
† v`end, v´endid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: LV;
Keelkond: xxx
Vends en etnonüüm [NET_Wiki]; wendi la etnonüüm [NET_Wiki];
vendi lv etnonüüm [NET_Wiki]
– Lätis Võnnu (Cēsise) ümbruses XII-XVI saj elanud hõim, kelle täpsem
päritolu on teadmata
♦ Seostatakse nii veneetidega kui ka soome-ugri hõimudega
Lingid: Wikipedia
† v´ilist, -id et etnonüüm [Pb1997:1Ms10:14]
Liik: etn; Maa: IL;
Keelkond: xxx
Filistiyūn / فلستيون ar etnonüüm [NET_Wiki];
filistymliane / філістымлянэ be etnonüüm [NET_Wiki];
pelištejci cs etnonüüm [NET_Wiki]; Ffilistiaid cy etnonüüm [NET_Wiki];
Philister de etnonüüm [NET_Wiki];
Filistaíoi / Φιλισταίοι el etnonüüm [NET_Wiki];
Philistines en etnonüüm [NET_Wiki]; filisteos es etnonüüm [NET_Wiki];
filistealaiset fi etnonüüm [NET_Wiki]; Philistins fr etnonüüm [NET_Wiki];
Plishtim / פְלִשׁטִים he etnonüüm [PNL2000^];
Filistejci hr [NET_Wiki]; filiszteusok hu etnonüüm [NET_Wiki];
Filistei it etnonüüm [NET_Wiki]; Philistaei la [NET_Wiki];
Filistijnen nl etnonüüm [NET_Wiki]; Filistyni pl etnonüüm [NET_Wiki];
filisteus pt etnonüüm [NET_Wiki]; филистимляне ru etnonüüm [NET_Wiki];
filištínci sk [NET_Wiki]; filistéer sv etnonüüm [NET_Wiki];
Antik Filistinliler tr etnonüüm [NET_Wiki];
filistymliany / філістимляни uk etnonüüm [NET_Wiki];
Feilishiren / 非利士人 zh [NET_Wiki]
– rahvastikurühm Vahemere idaosa rannikualadel, eriti kagurannikul
(Vilistimaal)
♦ Hääbusid IV saj-ks pKr. Rahva järgi on nimetatud Palestiina
Lingid: Wikipedia
xingshu / 行书 zh [NET_Wiki]
Liik: scrx; Maa: xA;
Keelkond: xxx;
Kiri: Hani
semi-cursive script en [NET_Wiki];
gyōsho / 行書 ja [NET_Wiki];
haengsŏ / 행서 ko [NET_Wiki]; синшу ru;
hành thư vi [NET_Wiki]
– hiina kirja poolkursiivne stiil
♦ Standardkujule lähedane
Lingid: Wikipedia