LINGUAE avaleht | Päringuvorm | Keelte loend | Andmebaasi ülevaade | Uuendused
Päringuvorm on samasugune kui kohanimede andmebaasis. Kui päringutulemustel klõpsata linki "kirje" (1. tulbas), siis avaneb artikkel keelte loendis küsitud kirje kohast. Keelte loend sisaldab keelkondade kaupa linke täiskirjetele, kus on antud ka sõnade hääldus ja lisaselgitused. Andmebaasi ülevaade tutvustab sisu ja põhimõtteid ning peamisi allikaid. Uuendused annavad ülevaate andmebaasi täiendustest ja parandustest.
| NB! Alates 27. oktoobrist 2022 kolib Linguae järk-järgult üle Sõnaveebi (andmebaas) ja EKI teatmikku (selgitused ja süstemaatiline register). Kõik parandused ja täiendused tehakse uues andmebaasis. Vana andmebaas on senisel aadressil alles ja jääb kättesaadavaks kuni andmete täieliku ülekandmiseni. Soovitatav on infot vaadata esmajärjekorras teatmiku süstemaatilisest registrist (või Sõnaveebist, kui huvitavad muukeelsed vasted), seejärel vanast andmebaasist. |
Vaikimisi käivad nimetused keelte kohta, keelenimetuste artiklites antakse ka vastav rahvanimetus (etnonüüm), kui see on kohaldatav. Eestikeelsete keelenimetuste põhiallikad on entsüklopeediate keelekaardid, Paul Ariste "Maailma keeled" (2 trükki) ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitatud nimestik.
Etnonüümidel antakse tav ainsuse kuju, millele lisatakse koma järel mitmuse kuju (kui see erineb üksnes mitmuse lõpu poolest, võib lisada selle sidekriipsuga).
Liigikood:
Kiri:
Kasutatakse ISO 15924 koode, nt
Arab - araabia kiri
Cyrl - kürilliline kiri
Latn - ladina kiri
Keelekood (= KNABis kasutatav keelekood):
ISO 639-1 (kahetäheline) kood, selle puudumisel ISO 639-2/T (kolmetäheline terminoloogiline) kood ning selle puudumisel ISO 639-3 (kolmetäheline) kood (viimasel juhul lisatakse eristamiseks sulgudes 3), nt ar, xal, abq (3). Kahetähelistele koodidele on sulgudes lisatud ka vastav kolmetäheline kood (terminoloogiline variant, mitte nn bibliograafiline), et hõlbustada keelekoodide järgi otsinguid.
Keelkond
Kasutatakse oma koode, mille esimesed kaks tähte (suur ja väike) märgivad suurimat võimalikku liigitusüksust (hõimkonda, keelkonda vms), järgnevad tähed või numbrid aga täpsemaid alajaotusi. Viimaste valik ja järgnevus ei ole alati rangelt hierarhiline, sest koode on püütud hoida võimalikult lühikestena. Kui koodi viimane täht on X, siis tuleb seda mõista kui vastava jaotise muid keeli, nt AfS märgib semi keeli ja AfSX muid semi keeli (mis teistesse jaotistesse ei sobinud).
Kõnelejate arv:
Ümardatud hinnang, aluseks pms Ethnologue'i andmed. Et siinse andmebaasi andmed võivad kohati olla vananenud, tuleks neid üle kontrollida ka Ethnologue'i andmebaasist või Wikipediast (lingid on antud täiskirjete juures).
Riigid ja haldusüksused
Riikide ja haldusüksuste puhul kasutatakse samu ISO 3166 koode nagu KNABiski. Keelte paiknemise näitamisel on piirdutud tavaliselt vaid nö emariigi või kesksemate riikide tähistega. Kui keelt kõneldakse mitme riigi maa-alal, siis nende koodid järjestatakse tähestikuliselt, arvestamata kõnelejaskonna suurust igal maal eraldi.
Lisaks ISO koodidele kasutatakse ka järgmisi üldisemate maailma osade tähistusi: xA = Aasia, xE = Euroopa, xF = Aafrika, xN = Põhja-Ameerika, xO = Austraalia ja Okeaania, xS = Lõuna-Ameerika, xW = maailm. Neid tähistusi kasutatakse juhul, kui tegemist on mitme riigi alaga või ei ole asukoha täpsustus riigi tasandini otstarbekas.
© Eesti Keele Instituut, 2010–
Tagasiside: Peeter Päll
Kohanimeandmebaasi (KNAB) avaleht