EKI KNAB, 12.11.2020
Kohanimeloendis on 609 objekti kohanimed Gruusia Abhaasia Autonoomse Vabariigi alalt, väljavõttena Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasist (KNAB). Veebikaardiliidese on OpenStreetMapi alusele programmeerinud Indrek Hein.
Põhiloend
Sh viited eesti nimevariantidelt. Kaardiliides võimaldab vaadelda objektide asukohta kaardil.
Kaart
Abhaasia veebikaart KNABi nimedega.
Registrid:
gruusia (latiniseeritud)
| gruusia (gruusia kirjas)
| abhaasi (latiniseeritud)
| abhaasi (kirillitsas)
| vene
| muud
| allikad
Abhaasia kohanimeloend on koostatud eri allikate põhjal (vt nende loendit) ja selle algtõukeks oli soov saada ülevaade omaaegsetest eesti asundustest, samuti viia kokku erikeelsed nimevariandid. Andmeid on kogutud eri aegadel, viimati 2019.
Abhaasia on rahvusvaheliselt valdavalt tunnustatud kui Gruusia osa (Abhaasia Autonoomse Vabariigi nimetuse all), de facto kaotas Gruusia piirkonna üle kontrolli 1992.–1993. aasta sõjaga. Kuigi piirkond kuulutas 1992. a end iseseisvaks (Abhaasia Vabariigi nimetuse all), ei ole teda tunnustanud teised riigid (v.a Venemaa 2008 ja üksikud muud riigid).
Abhaasias on pärast iseseisvuse väljakuulutamist mitmeid kohanimesid muudetud, kuid et seda ei ole teinud rahvusvaheliselt tunnustatud riigivõim, siis Gruusia uusi nimesid ei tunnusta. Kohanimeandmebaasis on Abhaasia kohanimede fikseerimisel järgitud järgmisi põhimõtteid:
Piiri nende kahe rühma vahele pole alati lihtne tõmmata, arvestatud on ka sekundaarseid tunnuseid (mh abhaasi nimedes esinev vokaal [õ], gruusia nimedes esinev lõpp -i jne). Veebikaardil on näha nende rühmade ligikaudne levimus. Kuuluvus emba-kumba rühma ei tarvitse näidata nime keelelist algupära, üsna tõenäoliselt on abhaasi algupäraga nimesid 1988. a vene transkriptsioonis esitatud ka gruusia keele vahendusel.
Abhaasia on kireva ajalooga ja see puudutab ka kohanimistut. Pärast Abhaasia liidendamist Venemaaga 1864. a avaldasid eriti islamiusulised abhaasid vastupanu ja nad sunniti 1864–1878 lahkuma Osmani riiki (mõne hinnangu järgi ligi 40% rahvast). Tühiku täitmiseks kutsus Venemaa sinna koloniste mitmelt poolt, sh eestlasi, kes asusid tühjaks jäänud küladesse. Sellest ajast on pärit mitmed venekeelsed nimed, ent samuti eesti nimed Salme ja Sulevi. Muutus ligi pool asulanimedest. Abhaasia autonoomia rajamise järel 1920.–1930. aastatel üritati abhaasi nimesid taastada ja koguti sellekohaseid materjale. Sellele vastukaaluks tekkis 1930. aastate lõpupoole nimede gruusiastamine, eriti aastatel 1937–1953; enamik asulaid said gruusiapärased nimed. Mingil määral taastati abhaasi nimesid 1960.–1970. aastatel ja Abhaasi ANSV oli väheseid kohti NSV Liidus, kus siltidel valitses täielik mitmekeelsus, ametlikud nimed olid abhaasi, gruusia ja vene keeles. Eriti suure hoo sai abhaasi nimede taastamine pärast iseseisvuse väljakuulutamist, Salme on nüüd ametlikult Phsou ja Sulevi Phšouhva. Kohati on abhaasi nimedel palju variante ja n-ö ametlikku nime on raske tuvastada.
Põhimärksõnadena esitatud vene nimed või vene transkriptsiooni vahendatud abhaasi nimed on antud eesti transkriptsioonis (tähisega ∃) vastavalt vene-eesti tabelile. Muud vene variandid on esitatud üksnes kirillitsas. Gruusia nimed on esitatud kahel kujul: gruusia-eesti tabeli kohaselt (tähisega ∃) ning KNABi jaoks loodud täpses latinisatsioonis koos gruusia kirjas algkujuga. Niisamuti abhaasi nimed, mille algkuju on kirillitsas, on koos KNABi täpse latinisatsiooniga. Abhaasi-eesti tabel küll puudub, ent nimede eesti transkriptsioon (tähisega ∃) on loodud gruusia-eesti tabeli eeskujul.
Nimi. Põhimärksõnad on poolpaksus punases kirjas. # märgib objekte, mis on ajaloolised.
Keel ja muud märgendid (nime järel kursiivis). Kasutatakse nii eesti omakeelseid nimetusi ja lühendeid* kui ka ISO 639 keeletähiseid, sh:
Lisasümbolid märgivad staatust, stiili jms (sümboli järel suurtähtedega standardmärgend KNABi veebiversioonis):
∞ – AJ (ajalooline nimi)
∃ – EE TRANSKR (eesti transkriptsioon)
‼ – EKSL (ekslik nimekasutus; valesti paigutatud või seostatud nimi)
⋈ – HRV (harv nimi)
⎔ – H-ÜKSUSENA (haldusüksuse kohta kasutatav nimekuju)
⌘ – KOH (kohalik, rahvapärane nimi)
¿ – KÜS (küsitav, kas nimi märgib sama objekti)
ℝ – LATIN (latinisatsioon)
✹ – MITTEAM (mitteametlik nimi)
∓ – MÖÖNDAV (mööndav nimekuju, alternatiivne nimi)
∷ – OLET (oletuslik, allikates fikseerimata nimekuju)
∈ – OSAL (nimi tähistab objekti üksnes osaliselt)
≡ – RÖÖPN (rööpnimi)
Ⅎ – TEG (tegelikus kasutuses olev nimi)
‡ – VAN (vananenud nimi)
☜ – VIG (vigane nimekuju, nt trükiveaga kuju)
Allikas (nurksulgudes). KNABis kasutatav allikalühend (vt nimekirja) ja vajaduse korral leheküljenumber (kooloni järel). Ajuti allikalühendi järel kasutatud tingsümbolid: # (nimekuju on allikas teisene, mitte esimene ehk põhinimi), ~ (kirjapilti KNABis on veidi kohendatud, eeskätt algustähe ja sidekriipsu osas), ^ (kirjapilt on saadud allikas esineva kirjapildi teisendamisel, st ei ole sama mis algkirjapilt allikas).
Koha liik. Kasutatakse KNABi koode:
@1 – 1. järgu haldusüksuse keskus
a2 – 2. järgu haldusüksus (rajoon)
a21 – rajooni õigustega linn
h2 – järv
h4 – jõgi
o1 – mägi
o11 – mäestik
o22 – madalik
p10 – linn
p11 – alev
p2 – küla
p31 – paik
p32 – külaosa
p34 – külaase, hävinud küla
r21 – neem
r5 – piirkond
u0 – linnaosa
x41 – raudteejaam
Haldusüksus(ed), mille alal koht asub. 1. järgu haldusüksused Gruusias on autonoomsed vabariigid ja piirkonnad AB – Abhaasia, GU – Guria, IM – Imerethi, SZ – Samegrelo–Zemo Svanethi. 2. järgu haldusüksused Abhaasias jm on rajoonid ja rajooni õigustega linnad:
17 – Gali rajoon
20 – Gudauta rajoon
21 – Gulripši rajoon
39 – Mestia rajoon (Samegrelo-Zemo Svanethis)
42 – Otšamtšira rajoon
53 – Suhhumi rajoon
59 – Tsalendžihha rajoon (Samegrelo-Zemo Svanethis)
63 – Zugdidi rajoon (Samegrelo-Zemo Svanethis)
GAG – Gagra linn
SUI – Suhhumi linn
TQV – Tkvartšeli linn
Faktiliselt on Gagra linn nüüd Gagra rajoon ja Tkvartšeli linnast on saanud Tkvartšeli rajoon, millega on liidetud alasid Gali ja Otšamtšira rajoonist. Viimasel juhul on näidatud koha kuuluvus varasema haldusjaotuse järgi ja lisatud kood TQV sulgudes.
3. järgu haldusüksustena on kirjas omaaegsed külanõukogude keskused 1969. a haldusjaotuse teatmiku kohaselt. Külanõukogude piirid võrreldes praegustega pole oluliselt muutunud, kui kõrvale jätta nimemuutused ise.
Geograafilised koordinaadid. Koordinaate on määratud Nõukogude jm topokaartide, samuti veebikaartide (OpenStreetMap jt) põhjal. Haldusüksuste puhul asendab koordinaate halduskeskuse nimi (alla joonitud).
Muud nimevariandid, kommentaarid nende kohta, asukohakirjeldused ja märkused. Keelte järjestus kirjes on vene, abhaasi ja gruusia või (gruusiapäraste nimekujude korral) gruusia, abhaasi ja vene; muud vastavalt ISO keeletähisele. Nimevariantide esitus on mõeldud eeskätt informatsiooniks ega tähenda mingite poliitiliste asjaolude tunnustamist või mittetunnustamist. Märkused on suuresti n-ö töömärkmed, mis mh kajastavad küsitavusi lähteandmetes, annavad taustainfot vm.
Võrdlused teiste kohtadega on tähistatud lühenditega A (alaobjektide nimed), Ü (ülaobjektide nimed) ja Vrd (võrdle).
Asula etnilise koosseisu andmed on pärit eri allikatest ja juhuslikku laadi. Eesti asundusteks on märgitud kõik asulad, mida mainib August Nigol (Ni1918).