EKI KNAB, 16.11.2020
Kohanimeloendis on 158 objekti kohanimed Lätis ja Venemaa Pihkva oblastis kõneldud Eesti keelesaartelt, väljavõttena Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasist (KNAB). Veebikaardiliidese on OpenStreetMapi alusele programmeerinud Indrek Hein.
Kohanimeloendid
Kraasna (38)
| Leivu (61)
| Lutsi (59)
Sh viited nimevariantidelt. Kaardiliides võimaldab vaadelda objektide asukohta kaardil.
Kaardid
Kraasna
| Leivu
| Lutsi
Veebikaardid KNABi nimedega.
Koondregister
Keelesaarte eestikeelsete kohanimede register
Siinsed kohanimeloendid koondavad kokku seni kättesaadavad materjalid eesti keelesaarte kohanimede kohta, hõlmates eeskätt asustusnimesid. Kohanimesid leidub nii krestomaatilistes keelesaarte ainestiku ülevaadetes (Kallas 1894 ja 1903, Grünthal 1912, Voolaine 1927, Niilus 1935) kui ka Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis. Üks eesmärke on ka kindlaks teha kohad ise, mida nende nimedega on tähistatud; loendites on ent ka leidmata asukohaga kohanimesid.
Eesti keelesaarte murrakute rääkijaid tänapäeval pole. Kraasna murrakut kõneldi praeguse jaotuse kohaselt Venemaa Pihkva oblastis peamiselt Krasnogorodski (eestipäraselt Kraasna) rajoonis. Leivu murrakut kõneldi Põhja-Lätis Alūksne ja Gulbene vahelisel alal. Leivude nimetus (varem kutsuti ka Koiva maarahvaks) pärineb nende endanimetusest. Lutsi murrakut kõneldi Kagu-Lätis Ludza (eestipäraselt Lutsi) linna ümbruses.
Siinsetes kohanimeloendites on põhimärksõnaks tõstetud eestikeelne nimi; KNABis on enamasti põhimärksõnaks läti või vene nimi, eestikeelne on esitatud mööndava variandina.
Kui võimalik, on nimi esitatud välte- ja palatalisatsioonimärkidega. Akuut (´) märgib I ja II väldet, graavis (`) III väldet, vältemärk paikneb alati rõhusilbi täishääliku eel, nt J´aani‿k´ülä, M`äe‿k´ülä (‿ märgib sõnaosade piire). Palatalisatsiooni ehk peenendust märgib üla-j (ʲ) kaashääliku järel, nt Palʲži. Et selline kirjutusviis sõltub mingil määral allika lähtekirjapildi tõlgendusest, siis on nime järel looksulgudes {} ja lillakas kirjas sageli esitatud lähtekirjapilt.
Nimi. Põhimärksõnad on poolpaksus punases kirjas. # märgib objekte, mis on ajaloolised.
Keel ja muud märgendid (nime järel kursiivis). Kasutatakse nii eesti omakeelseid nimetusi ja lühendeid* kui ka ISO 639 keeletähiseid, sh:
Lisasümbolid märgivad staatust, stiili jms (sümboli järel suurtähtedega standardmärgend KNABi veebiversioonis):
∃ – EE TRANSKR (eesti transkriptsioon)
‼ – EKSL (ekslik nimekasutus; valesti paigutatud või seostatud nimi)
⋈ – HRV (harv nimi)
ƒ – KOH HÄÄLDUS (nime kohalik hääldus)
¿ – KÜS (küsitav, kas nimi märgib sama objekti)
∓ – MÖÖNDAV (mööndav nimekuju, alternatiivne nimi)
∷ – OLET (oletuslik, allikates fikseerimata nimekuju)
≡ – RÖÖPN (rööpnimi)
≈ – SEG (segane, nimi pole allikast selgesti loetav)
‡ – VAN (vananenud nimi)
ℌ – VAN K-VIISIS (vanas kirjaviisis)
☜ – VIG (vigane nimekuju, nt trükiveaga kuju)
Allikas (nurksulgudes). KNABis kasutatav allikalühend (vt nimekirja) ja vajaduse korral leheküljenumber (kooloni järel). Ajuti allikalühendi järel kasutatud tingsümbolid: # (nimekuju on allikas teisene, mitte esimene ehk põhinimi), ~ (kirjapilti KNABis on veidi kohendatud, eeskätt algustähe ja sidekriipsu osas), ^ (kirjapilt on saadud allikas esineva kirjapildi teisendamisel, st ei ole sama mis algkirjapilt allikas).
Koha liik. KNABi koodide asemel kasutatakse sõnalisi väljendeid (küla, linn, talu jne).
Haldusüksus(ed), mille alal koht asub. Haldusüksuste nimed on teisendatud Eestis kasutusel olevateks nimekujudeks (KNABis on nn rahvusvaheline versioon).
Geograafilised koordinaadid. Koordinaate on määratud mitmesuguste topokaartide põhjal.
Muud nimevariandid, kommentaarid nende kohta, asukohakirjeldused ja märkused. Keelte järjestus kirjes on eesti, läti või vene ja edasi vastavalt ISO keeletähisele. Märkused on suuresti n-ö töömärkmed, mis mh kajastavad küsitavusi lähteandmetes, annavad taustainfot vm.
Võrdlused teiste kohtadega on tähistatud lühenditega A (alaobjektide nimed), Ü (ülaobjektide nimed) ja Vrd (võrdle).