Kohanimenõukogu

Istungi protokoll
Tallinn

13. oktoober 2000 nr 10

Algus kell 10.00 ; lõpp kell 12.00

Osavõtjad: vt 12 osalejat registreerimislehel; puudusid: T. Loodus, M. Markus, V. Ranniku; K. Mõisja

Läbirääkimised päevakorra asjus.
Otsustati kinnitada järgmine päevakord:

  1. KNN seisukoha kujundamine: Viru-, Viruvärava-, Musumägi?
  2. Raudteepeatuse nime muutmine: Vikipalu Lahinguväljaks ?
  3. Ajalooliste külanimede ennistamise taotluste läbivaatamine:
  4. Pühendusnimede ennistamise ja määramise probleemid
  5. Vallanimede valiku soovitused haldusreformi käigus
  6. Töögruppide lõplik formeerimine
  7. Edasisest tegevusest: mida ja kuidas?

1.

Arutelus võimalike nimevaliku alternatiivide üle jäi eriarvamusele Ants Kraut, kes soovitab põhinimeks Musumäge ja rööpnimeks Viruväravamäge.

Peeter Päll: Otstarbekas oleks nime määramisel järgida ühtset süsteemi: Harjumägi, Virumägi. Seepärast ei ole soovitav ka Viruväravamägi.

Elvi Sepp: Kohanimenõukogu esimees Tarmo Loodus on eelnevalt avaldanud arvamust, et Musumägi on müüvam, romantiline ja legendiline ning seetõttu võiks eelistada seda nime.

Otsustati:
Toetada Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoni seisukohta määrata põhinimeks Virumägi ja rööpnimeks Musumägi (kiri Tallinna linnapeale lisatud).

2.

Elvi Sepp: Esitatud rongipeatuskoha nime ennistamise taotlus on kohanimeseaduse kohaselt käsitletav kui ajaloolise eestipärase kohanime (Lahinguvälja) taastamine, mida kohanimeseadus formaalselt vaadatuna võimaldab.

Otsustati:

  1. Vikipalu rongipeatuse nime asendamine Lahinguvälja nimega ei ole küll otseselt vastuolus kohanimeseadusega, kuid toponüümilisest aspektist vaadatuna ei ole see siiski soovitav.
  2. Küsimust tuleb vaadata-hinnata rohkem üldisest ja praktilisest seisukohast lähtudes: kas muudatuse tegemine on rongiliikluse korralduse seisukohast vaadatuna otstarbekas, kas sellega kaasnevad kulud tasuvad ennast jmt. (kiri Teede- ja Sideministrile lisatud).

3.

Elvi Sepp: Ajalooliste külade ennistamise taotluse on esitanud ainult kaks omavalitsusüksust: Jõgeva vald ja Loksa vald. Koos külade lisandumisega muutuvad ka asulate lahkmejooned. Lisaks sellele soovitakse Loksa vallas parandada praegust ametlikku külanime "Turbuneeme" ja muuta see "Turbaneemeks".

Jõgeva vallas taotletakse kahe küla - Lõpe ja Väljaotsa ennistamist. Nende puhul nimedega probleeme ei ole, kuna tegemist on ajalooliste külade taas-ametlikustamisega.

Loksa vallas on päevakorras kolme küla ennistamine: Kalme, Loksa ja Nõmmeveski. Kõik nimetatud on ajaloolised külad, mille taas kasutusse võtmine on igati põhjendatud.

Keerulisem on lugu taotletava parandusega: muuta Turbuneeme küla Turbaneemeks. Veljo Ranniku avaldas arvamust, et sealse sadama kaudu võis toimuda kunagi turba väljavedu ning ehk on see kõnealuse küla nime etümoloogia aluseks, aga tõestust sellel hüpoteesil pole.

Peeter Päll: Eesti Keele Instituudi kartoteegis on alates 1920.aastast mitu sedelit ning kõigil neil on Turbuneeme küla, mitte Turbaneeme, ka 1923.a. ametlikus nimekirjas on Turbuneeme küla.

Valdek Pall: Kui Turbaneeme nime etümoloogia pole täpselt teada, siis praeguse nime muutmiseks pole alust ega põhjust. Antud juhul ei tuleks toetada Turbuneeme küla nime muutmist.

Elvi Sepp: Kogumikes "Eesti NSV külanõukogude ja asumite rahvastik" (Tallinn 1972) ning "Eesti NSV territooriumi administratiivne jaotus ja maa-asulad" (Tallinn 1978) on Turbuneeme küla, aga mitte Turbaneeme.

Otsustati:
Kohanimenõukogu ei pea põhjendatuks Turbuneeme küla muutmist Turbaneeme külaks ning ei toeta valla poolt esitatud taotluse rahuldamist.

4.

Elvi Sepp: Tallinna nimekomisjoni esimees, abilinnapea Priit Vilba on pöördunud siseministri ja ühtlasi kohanimenõukogu poole seisukoha saamiseks järgmistes küsimustes:

  1. Kas oleks õigustatud taastada Tallinnas endised (kasutusel aastail 1953-1995) tänavanimed P.Tšaikovski ja A.Herzeni?
  2. Kas oleks õigustatud muuta/kaotada Pelgurannas Randla ja Puhangu tänava nimed, et taastada nende tänavate endised pühendusnimed, mis olid pandud vene kultuuritegelaste järgi?

See pöördumine on ajendatud Slaavi Haridus- ja Heategevusühingute Liidu esimehe Nikolai Solovei kirjast, milles soovitakse erandi tegemist kohanimeseaduse kahe sätte suhtes (kirja koopia lisatud).

Veljo Ranniku teada ei seo neid kuulsaid Vene kultuuritegelasi Tallinnaga midagi. Aga P. Tšaikovski, kes reisis Sillamäe kaudu Haapsallu, külaskäigu auks on Haapsalus olemas temanimeline pink.

Ants Kraut: Venelaste auks pandud endisi tänavanimesid on ju palju rohkem. Sellega seoses kerkib küsimus, miks ühed nimed väärivad taastamist, aga teised mitte (näiteks K. Marx, V. Belinski jne)? Arvan, et ei ole õige hakata kedagi neist eraldi esile tõstma ning selliseid tänavanimesid ennistama.

Elvi Sepp: Juhin tähelepanu kohanimeseaduse sättele, mis annab kohanime muutmise alused. Selle kohaselt võib kohanime muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel või siis erandkorras ka siseministri nõusolekul. Ametliku kohanime muutmise aluseks võib näiteks olla ka ajaloolise eestipärase kohanime taastamine. Antud juhul viimasega tegemist ei ole, vaid on taotlus ennistada vene pühendusnimed.

Seadus näeb ette, et muul alusel kohanime (ka tänavanime) muutmise kohta langetab siseminister oma nõusoleva või keelduva otsuse, olles ära kuulanud kohanimenõukogu arvamuse.

Otsustati:

  1. P. Tšaikovski ja A. Herzeni nimeliste tänavanimede puhul ei ole tegemist seaduses ettenähtud (§10 lg 2) nimede muutmise juhtudega (nimede eksitav sarnasus, nimevariantide ühtlustamine, ajaloolise eestipärase kohanime taastamine jne).
  2. Kohanimenõukogu ei pea põhjendatuks P. Tšaikovski ja A. Herzeni nimeliste tänavanimede kui pühendusnimede taastamist Tallinnas, kuna nimetatud kultuuritegelastel puudub ajalooline seotus meie pealinnaga.
  3. Pelgulinnas asuvate ning tuulise ranna-alaga seotud tänavanimede rühma kuuluva tänavate nimede muutmine ja venepäraste pühendusnimede ennistamine ei ole õigustatud ega lubatav.

5.

Elvi Sepp: Vastavalt kohanimenõukogu 17. mai koosoleku otsusele on P. Pälli eestvedamisel koostatud vallanimede valiku soovitused. Saatsin need Kohanimenõukogu liikmetele e-posti teel laiali tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Vastuse sain üksnes KNN esimehelt minister T. Looduselt, kes arvas, et sobivad küll.

Otsustati:
Vallanimede valiku soovitused heaks kiita ja panna välja kohanimenõukogu koduleheküljele kõigile soovijaile tutvumiseks.

6.

Otsustati:
Töögruppide moodustamise arutelu edasi lükata; küsimus võtta järgmise koosoleku päevakorda.

7.

Ants Kraut: Algatatud küsimusena räägin Piibe maantee probleemist. Harju maakonna Jõelähtme, Anija ja Aegviidu valdade ning Järva maakonna Lehtse, Ambla ja Järva-Jaani valdade esindajatest on moodustatud ühisprojekti "Piibe maantee – suvetee 2000" töötoimkond. Selle projekti juht Jäneda muuseumi juhataja Georgi Särekanno on Tallinna Muinsuskaitseametisse saatnud pöördumise kohanimenõukogu poole eksperthinnangu saamiseks (kirja koopia lisatud).

Arutelu tulemusena otsustati:

  1. saata kohanimenõukogu nimel kiri Teede- ja Sideminister T.Jürgensonile palvega toetada ajaloolise Piibe maantee nime ennistamist ning kõnesolevat projekti;
  2. saata eelnimetatud kirja koopia ka Jäneda muuseumile.

Koosoleku juhataja Tiit Sepp

Protokollija Elvi Sepp