Kohanimenõukogu

Istungi protokoll
Tallinn

17. detsember 2002 nr 2/14

Algus kell 14.00; lõpp kell 15.55

Juhatas: Tiit Sepp
Protokollis: Elvi Sepp

Osavõtjad: 10 osalejat registreerimislehel
Puudusid: Ott Kurs, Kiira Mõisja, Jaak Maandi, Ilmar Tomusk, Valdek Pall.

Läbirääkimiste käigus päevakorra asjus asendati Elvi Sepa ettepanekul viimane - tuleva aasta tegevusplaanide päevakorrapunkt kiireloomulisema - Maarja küla moodustamise küsimusega.

Otsustati kinnitada järgmine päevakord:

1. Kohanimenõukogu uue koosseisusu rakendamine (T. Sepp).
2. Ülevaade kohanimenõukogu senisest tegevusest (E. Sepp, P. Päll).
3. Uue kohanimeseaduse ja selle rakendusaktide eelnõudest (E. Sepp).
4. Maarja küla moodustamisest. (E. Sepp)

1.

Tiit Sepp: Käesoleva aasta detsembris kinnitas Vabariigi Valitsus (03. detsembri 2002 korraldus nr 800-k lisatud) kohanimenõukogu uue koosseisu. Uued liikmed on meil Ott Kurs, Jaak Maandi, Uudo Timm ja Sirje Tobreluts.

Järgnes kohanimenõukogu liikmete lühike tutvustusring.

Tiit Sepp: Täna tuleb meil valida Kohanimenõukogu aseesimees ja sekretär.

Teen ettepaneku valida Kohanimenõukogu aseesimeheks Peeter Päll, kes on neid kohustusi täitnud ka alates selle aasta märtsist.

Kuna nõukogu töötab siseministeeriumi juures, siis peaks sekretärina jätkama ilmselt selle ministeeriumi esindaja Elvi Sepp.

Otsustati: valida Kohanimenõukogu aseesimeheks Peeter Päll ja sekretäriks Elvi Sepp.

Töörühmade moodustamise teemalise arutelu tulemusena otsustati:

• töörühmi esialgu ei moodustata;
• materjale levitatakse e-posti teel kõigile ja kõik saavad ka arvamust avaldada;
• vajadusel tullakse töörühmade teema juurde tagasi.

2.

Elvi Sepp: Pilguheit tagasi aastate jooksul tehtule on, ühelt poolt, kohanimekomisjoni ja kohanimenõukogu eelmise koosseisu tegevuse kokkuvõtteks, ning teiselt poolt, annab Nõukogu uutele liikmetele teatud pildi kohanimealase tegevuse iseärasustest.

Kohanimealane tegevus Siseministeeriumis algas juba aastal 1994, mil Võrumaa kohanimede taastamise ja kaitse algatuskeskus saatis märgukirja Eesti Vabariigi Valitsusele (21. jaanuar 1994). Selle tulemusena moodustati Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjon (M. Laari valitsuse 2. nov. 1994 korraldusega) ning kinnitati komisjoni isikkoosseis (esimees - siseminister H.Arike, aseesimees- Siseministeeriumi asekantsler T.Sepp, sekretär - Kohaliku Omavalitsuse ja Regionaalarengu Ameti nõunik E.Sepp).

Komisjoni põhiülesandeks sai kohanimeseaduse eelnõu väljatöötamine, mille juures võeti eeskujuks 1938. a "Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus". Kehtiv kohanimeseadus jõustus 1. jaan. 1997 ning see sätestab Eesti kohanimede ametliku korraldamise ja kasutamise alused.

Järgnevalt (1997-1998) töötati välja ja võeti vastu kohanimeseaduse rakendusaktid:

• Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord;
• Pühendusnimede määramise kord;
• Riigi kohanimeregistri asutamine;
• Kohanimenõukogu moodustamine;
• Kohanimenõukogu põhimääruse kinnitamine.

Ametlikult kajastub kohanimekorraldusega tegelemine Siseministeeriumi põhimääruses alles alates 14. dets. 1999 järgmises sõnastuses:

• "Analüüsib, kavandab ja koordineerib Eesti kohanimede ametliku korraldamise ja kasutamise poliitikat oma pädevuse piires".

Kohanimenõukogu põhimääruse kohaselt on nõukogu ülesanded järgmised:
1) nõustab kohanime määravaid organeid ja ametiisikuid ning annab nende taotlusel oma arvamuse;
2) teeb kohanime määravatele organitele ja ametiisikutele siseministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramiseks;
3) jälgib ametlike kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb siseministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega;
4) teeb siseministri kaudu ettepanekuid kohanimede määramist ja kasutamist sätestavate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks;
5) esitab oma seisukoha Vabariigi Valitsuses otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta;
6) annab oma arvamuse mitteametlike kohanimede kandmiseks Eesti põhikaardile vastavalt kohanimeseaduse paragrahvi 22 lõikele 3 ning majandusvööndi ja territoriaalmere navigatsioonikaartidele;
7) annab oma arvamuse kohanimede valiku ja kasutamisega seonduvaid vaidlusi lahendavatele organitele vastavalt kohanimeseaduse paragrahvi 13 lõikele 1;
8) esitab siseministrile oma arvamuse vastavalt kohanimeseaduse paragrahvi 10 lõikele 3, paragrahvi 14 lõikele 3 ning paragrahvi 16 lõikele 4;
9) osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel;
10) korraldab kohanimede asjus eksperdihinnangute saamist ja teeb siseministrile ettepanekuid kohanimealase uurimistöö ja ekspertiisi tegemise lepingute sõlmimiseks;
11) korraldab kohanimeteemalist koolitus- ja konsultatsioonitegevust;
12) tutvustab Eesti kohanimekorralduse põhimõtteid ning levitab informatsiooni Eesti kohanimede kohta kodu- ja välismaal.

Muudest tegevustest on olulisemad järgmised:

• Meremadalate nimede muutmine/ ennistamine (aastail 1994-1996) - kokku 20 nime
• Endla Looduskaitseala vooluvete nimede korrastamine (1996)
• Tallinna sadamate ja sadamakohtade ümbernimetamine (1997)
• Merekaartide saarte, neemede, laidude nimede läbivaatamine (2001)
• Kohanimenõukogu seisukohad vallanimede muutmise ja ajalooliste külanimede ennistamise kohta.

Külanimede temaatikast räägib lähemalt Peeter Päll.

Peeter Päll: Suuremad ajalooliste külanimede ennistamised toimusid aastail 1997 ja 1998. Asulanimede töörühm vaatas läbi kõik omavalitsustelt laekunud materjalid, sh külanimede taotlused koos kavandatavate lahkmejoonte kaartidega ning esitas omapoolsed arvamused ja ettepanekud valdadele kooskõlastamiseks. Seejuures vaadati nii nimede vastavust kohanimeseaduse põhimõtetele kui ka nimede ajaloolist põhjendatust, samuti lahkmejoonte otstarbekust.

Sellealase tegevuse tulemuseks oli, et:

• 1997. a ennistati 1090 külanime ja küla, nime muudeti 70 külal, 28 küla koos nimedega kadusid;
• 1998. a reformi jätkudes ennistati ja nimistusse lisandus 97 külanime, 9 küla nimi muutus,1 küla kadus;
• 1999. a : ennistamisi polnud;
• 2000. a : ennistati 5 küla;
• 2001. a : ennistati 2 küla;
• 2002. a :ennistatakse vaid 1 küla.

Külanimede ennistamist tuleks jätkata, sest on rida valdu ja maakondi, kus seniajani on ennistatud väga vähe, ka hulga ilusaid ja väärtuslikke nimesid on kasutusest väljas. Näiteks suhteliselt tagasihoidlikud on olnud Viljandimaa, Valgamaa, Tartumaa ja Jõgevamaa vallad, aktiivseimad aga Saaremaa ja Hiiumaa vallad. Äärmiselt ebaühtlase asustuspildiga, st kus ühes maakonnas on nii rohkete ennistatud küladega vallad kui ka ennistamata küladega vallad, paistavad eelkõige silma Võrumaa, Põlvamaa ja Pärnumaa.

Elvi Sepp: Veel tuleks nimetada, et koostöös Peeter Pälliga on koostatud "Vallanimede valiku soovitused haldusterritoriaalse reformi käigus" (2001. a). On osaletud ÜRO kohanimekorralduse konverentsidel (1994., 1996., 1998., 2000., 2002. a) ettekannete ja aruannetega ning tutvustatud Eesti kohanimeseadust. Arvukatest Kohanimenõukogu nimel antud seisukohtadest kohanimede määrajatele ning muudest nö jooksvatest töödest ei hakka siinkohal rääkima.

Enamiku kohanimealaste matejalidega saab tutvuda kohanimenõukogu kodulehel.

Tiit Sepp: Kohanimeregistri asjadest palume rääkida Lui Hubelil.

Lui Hubel: Kohanimeregistri arendustööd on lõpukorral. Kuna registri andmed hakkavad olema kõigile avalikult kättesaadavad, siis tuleb selleks välja töötada veebiliides. Andmetest on praegu registrisse kantud haldusüksused, asustusüksused, järved-paisjärved jm loodusobjekte, kokku ca 10 tuhat nimeobjekti.

Jüri Jagomägi: Milline on seos Võru Instituudi kohanimeandmebaasiga?

Lui Hubel: Sellega meie register praegu seotud ei ole.

3.

Elvi Sepp: Uue kohanimeseaduse eelnõu koos seletuskirjaga on läbinud kõik vajalikud kooskõlastused ning on põhimõtteliselt valmis esitamiseks Vabariigi Valitsusele. Kõigil on võimalik sellega tutvuda Siseministeeriumi kodulehel www.sisemin.gov.ee; rubriik: Õigusloome. Eelnõud.

Kõrgemal tasemel on otsustatud, et seda eelnõu praegusele Valitsusele ei esitata, vaid saadetakse välja märtsis uuele Valitsusele.

Uue seaduseelnõu eesmärgiks on:

• viia kohanimeseaduse terminoloogia vastavusse hiljem vastuvõetud teiste seadustega, nagu Andmekogude seadus, Äriseadustik, Väärteomenetluse seadustik, Haldusmenetluse seadus;
• lisada seadusesse puuduvad volitusnormid, millega pannakse siseministrile kohustus kehtestada kohanimeregistri käivitamiseks vajalikud rakendusaktid;
• täiendada seadust uute regulatsioonidega, mis sätestavad üksikasjalikumalt kohanime määramise protseduuri, järelevalve teostamise ja nimevaidluste lahendamise korra;
• määratleda täiendavalt mõisted, millel on kohanimekorralduse seisukohalt oluline tähtsus;
• kõrvaldada seadusest juriidilised ebatäpsused ja vastuolud eri paragrahvide vahel, mis võimaldavad vastuolulisi tõlgendusi.

Samas ei ole eelnõus muudetud kohanimeseaduse põhimõttelist ideoloogiat kohanimedele esitatavate nõuete ja kohanimede valiku suhtes. Kohanimede keelsuse ja õigekirjutuse põhimõtteid, põhi- ja rööpnime määramist, samanimelisuse piiranguid ning kohanimevaliku nõudeid puudutavates regulatsioonides (eelnõu 3.peatükk) on tehtud eelkõige normitehnilisi ja keelelisi parandusi.

Eelnõus on oluliselt täiendatud kohanime määramise korraldust, mis senises seaduses piirdus vaid paari sättega.

Praktilisele kogemusele tuginedes on täpsustatud ja täiendatud aluseid, millest lähtudes ametlikku kohanime võib muuta või kehtetuks tunnistada.

Seaduse need sätted, mis reguleerivad kohanime kasutamist aadressis, on eelnõust välja jäetud, kuna see ei kuulu otseselt kohanimeseaduse reguleerimisalasse.

Peatükk "Riiklik kohanimeregister" sätestab kohanimeregistri toimimise üldalused: määratleb registri liigi, asutamise ja kasutusele võtmise eesmärgi ning määrab registri vastutavaks töötlejaks Siseministeeriumi. Samuti on selles peatükis sätestatud, millised on kohanimeregistrisse kantavad andmed ja kes on andmete esitajad ning millisel juhul on registri pidajal õigus keelduda andmete registrisse kandmisest. Eelnõu sisaldab seaduses puudunud volitusnorme siseministrile, kellele on pandud kohustus kehtestada kohanimeregistri rakendusaktid: andmete esitamise ja väljastamise korrad ja vormid, nimeobjektide liigitus ning volitatud töötleja poolt osutatavate teenuste eest tasumise kord. Samuti on sätestatud kohanimeregistri andmete ristkasutus ning põhimõte, et kohanimeregistri andmed on avalikud.

Need on olulisemad muudatused eelnõus võrreldes kehtiva kohanimeseadusega.

Praegu on valmis seaduse rakendusaktide kavandid, kuid seaduse Valitsusse mineku ajaks peame valmis saama juba eelnõud.

Kuna uue kohanimeseaduse eelnõu jääb mõneks kuuks seisma, siis saame keskenduda lähiajal seaduse rakendusaktide eelnõude väljatöötamisele. Olemasolevatest osa vajab põhjalikku ümbertöötamist (kohanimeregistri põhimäärus, kohanimenõukogu põhimäärus), osa on täiesti uued rakendusaktid (andmete registrisse esitamise kord ja vormid, andmete registrist väljastamise kord ja vormid jne). See töö jääb uude aastasse ning siis saadan eelnõude toorikud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ka kõigile KNN liikmetele

4.

Elvi Sepp: Põlva maakonna Vastse-Kuuste Vallavalitsus on pöördunud Kohanimenõukogu poole palvega selgitada praegusest Kiidjärve külast osa territooriumi eraldamise teel uue Maarja küla moodustamise võimalust.

Kiidjärve külas Haavassaare talus loob SA Maarja Küla elamis- ja arenemisvõimalusi puuetega noortele. Kavandatavasse külla ehitatakse lisaks endistele taluhoonetele viis uut pereelamu tüüpi maja ning seal hakkab elama 50-60 intellektipuudega noort koos oma juhendajatega. Veel ehitatakse sinna klubihoone, kaks töökojahoonet ja spordiväljak, külal on oma aia- ja põllumaa.

SA Maarja Küla hakkab hoolitsema noorte eest, kes tulevad Tartust Maarja koolist.

Sirje Tobreluts: Ma kaldun arvama, et kavandatav Maarja küla maa-ala asub praeguse Kiidjärve küla territooriumi keskel. Seega oleks uue küla moodustamine teise küla keskele ebamõistlik.

Jüri Jagomägi: Võib-olla tuleks siis kõne alla Maarja külaosa moodustamine.

Elvi Sepp: Kehtiv seadusandlus ei näe ette külaosade moodustamist; vallas saab luua üksnes osavaldu, linnas - asumeid. Vallasekretäri sõnutsi jääks uus Maarja küla siiski Kiidjärve küla äärealale, mitte keskele.

Uudo Timm: Maarja küla ametlikkku moodustamist ei tuleks toetada. Praeguste suurte külade territooriumil on praktiliselt igal väiksemal kohal oma ajalooline nimi.

Peeter Päll: Kohanimekorralduse põhimõtteks ei ole külade nimetamine mingite organisatsioonide, sihtasutuste vmt. järgi. Need võivad mõne aja möödudes kaduda ning siis jääb alles üksnes kunstlikult loodud nimi.

Jüri Jagomägi: Maarja küla nimetamist võiks kaaluda 10-20 aasta pärast, kui selgub, et see nimi on kohapeal praktilises kasutuses tõepoolest juurdunud.

Ants Kraut: Sihtasutuse nimeks võiks SA Maarja küla asemel olla SA Maarjaküla.

Otsustati:

1. Uue ametliku Maarja küla moodustamisega ei tuleks kiirustada. Küsimuse juurde võib tagasi tulla siis, kui elamupiirkond on täies ulatuses välja ehitatud ning uue asula lahkmejooned kavandatud. Siis selgub, kas Kiidjärve külast osa eraldamine omaette külaks on otstarbekas.
2. Kohanimenõukogu ei pea õigeks külade või mistahes muude kohtade nimetamist
   asutuste, organisatsioonide vmt. institutsioonide järgi ning seetõttu ei toeta ka sihtasutuse järgi külale nime "Maarja" määramist.
3. Puuetega noortega tegeleva sihtasutuse sobilik nimetus oleks SA Maarjaküla.

5.

Elvi Sepp: Teadmiseks niipalju, et ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotise tänavune seminar on kavas korraldada 28.-30. mail Kihnu saarel. Orienteeruv osavõtjate arv võiks olla 25-30 inimest. Olen pidanud baasi valdajaga ööbimise ja toitlustamise osas eelläbirääkimisi. Kindel broneering tuleb teha hiljemalt jaanuaris.

Tiit Sepp
Koosoleku juhataja

Elvi Sepp
Protokollija