Istungi protokoll
08.juuni.2004 nr 1/17
Siseministeerium
Tallinn, Pikk 61
Algus kell 10.00; lõpp kell 12.50.
Juhatas: Tiit Sepp
Protokollis: Tiia Tähtsalu Siseministeeriumist
Osavõtjad: vt. registreerimislehel.
Päevakord:
Otsustati: päevakord kinnitada.
1. Kohanimeregistri andmehõivest ja töökorraldusest
Tiit Sepp: Seoses uue kohanimeseaduse jõustumisega 01.07.2004. a peaksid jõustuma ka seaduse uued rakendusaktid. Kuna kooskõlastamised on veninud, siis on kõikide rakendusaktide selleks ajaks vastuvõtmisega probleeme. Täna on arutusel kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõu ning selleks oleme kohale palunud ka Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Elvi Sepp: Kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõu on läbi vaadatud ja heaks kiidetud kohanimenõukogu liikmete poolt. Selle on kooskõlastanud Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Keskkonnaministeerium ei ole seda kooskõlastanud. Põhjuseks erinev arusaamine eelnõu
sõnastusest peamiselt kahes küsimuses:
1) kohanimeregistri andmehõive ehk registrisse kantavad andmed kohanimede ja nimeobjektide
kohta;
2) erinevate andmekogude ristkasutus ja nimeobjektide visualiseerimine.
Kalle Arula: Arutasime Justiitsministeeriumiga kinnistute ja katastriüksuste registreerimist kohanimena. Samuti andmekogude ristkasutust.
Elvi Sepp: Kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõu sätestab, et registrit peetakse nimeobjektipõhise ühetasandilise digitaalse andmekoguna, mille nimeobjektide asukohta saab visualiseerida kaardil. Keskkonnaministeerium pakub, et nimeobjektide tunnuspunkti asukohta. Kohanimenõukogu liikmed peavad vajalikuks näidata kaardil siiski nimeobjekte, mitte piirduda nende tunnuspunktidega.
Kalle Arula: Kas kohanimeregister peab nimeobjekte või kohanimesid ja seoseid nendega?
Elvi Sepp: Kohanimeseaduse § 18 sätestab, et kohanimeregistrisse kantakse ametlikud kohanimed ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavad andmed. Võib kanda ka mitteametlikke kohanimesid ja neid iseloomustavaid andmeid.
Kalle Arula: Kui suur peaks olema andmete hulk registris? Kui registris on palju andmeid, siis ta dubleerib teisi registreid. Kui kõikide objektide kujusid pidada, siis liiga palju andmeid. Meie arvame, et registris peaks olema ainult kohanimi ja asukoht.
Uudo Timm: Registri kasutaja seisukohalt on oluline, kus nimeobjekt asub. Et teada, kus nimeobjekt asub on vaja näha tervet kontuuri. Registri ülesanne ei ole luua uut kaarti, vaid näidata tuletist kellegi loodud kaardist. Näiteks Pärnu jõgi on väga pikk - kui näidatakse ainult suuet koos nimega, siis me ei saa aru, kust jõgi tegelikult peale hakkab ja mitut maakonda läbib. Kus on tema harujõed?
Elvi Sepp: Kehtivas kohanimeregistri pidamise põhimääruses on loetletud, millised andmed kantakse registrisse. Need on:
Lisaks veel sellised näitajad nagu: nimeobjekti staatus teistes andmekogudes jmt.
Uudo Timm: Kohanimeregister ei hoia (halda) objekte, vaid hoiab teatud infot nimeobjektide kohta, mille abil tekib kaardiga ühendus.
Kalle Arula: Kõik ei saa sellest aru. Maakatastriseadus sätestab, et katastrikaardile kantakse õigusaktiga kinnitatud riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiir, alevi, katastripiirkonna ja katastriüksuse piir. Kui katastri aluskaart vahetub ja kasutusele võetaval kaardil olev halduspiir ei lange kokku kasutusel olnud kaardil olevaga, on lubatud katastripidajal muuta kaarti.
Kiira Mõisja: Küsimus on selles, et mitte pidada dubleerivaid andmeid. Te tahate teiste registrite andmeid üle kanda. Tuleb täpsustada, mida tähendab tegelikult visualiseerimine.
Elvi Sepp: Kordan, et kohanimeregistri ülesanne ei ole nimeobjekte hallata ja kaarti pidada. Me ei hakka kaarte koostama ega nimeobjekte haldama. Tahaksime nüüd kokku leppida eelnõu sõnastuses.
Kalle Arula: Nimeobjektide tunnuspunktide abi saab neid siduda teiste andmekogudega.
Uudo Timm: Kui on olemas teised andmekogud, siis jah. Aga on ajaloolised nimed ja palju selliseid nimesid, mida ei ole teistes registrites, mis siis nendega saab? Ajalooliste nimede kohta ei ole registrit.
Peeter Päll: Pakuks täienduseks, et võimalusel viidatakse teistele andmekogudele. Kui ei ole neid kusagilt leida, siis peaks ikka mingi võimaluse andma, kuidas neid kohanimeregistri kaudu saab kaardil näidata.
Kalle Arula: Määrata ulatus.
Elvi Sepp: Kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõu on praeguse ideoloogia kohaselt valmis ja kooskõlastamisel ning me ei saa hakata siin praegu arutama uut kontseptsiooni ega võtta kasutusele uusi mõisteid.
Kui me avame kohanimeregistri, siis mida me tahame seal näha? Enamasti mitte ainult kohanimesid, vaid ka nimeobjekte, mille juurde nimed kuuluvad.
Lui Hubel: Põhimõtteliselt on vaja näha nimeobjekti kaardil, mitte surnud punkti.
Jaak Maandi: On vaja leida sõnastus, millest me kõik ühtemoodi aru saame. Me ei taha teha uut registrit.
Katrin Alliksaar: Oleme sellest ka enne rääkinud, et kas näeme ainult punkti või rohkemat. Leiti, et on vaja näha, kus nimeobjekt asub.
Priit Vene: Kui kohanimeregistri avamisel oleks ekraanil ainult arvudega exceli tabel, siis see kindlasti ei rahulda kedagi, tahaks rohkem infot. Register peaks looma võimaluse igakülgse info saamiseks.
Lui Hubel: Nimeobjekti näitamine on oluline. Näiteks Kadaka tee - kui ma visualiseerin selle ainult nime asukoha järgi, siis ma ei saa aru, kus on Kadaka tee algus ja kus on lõpp. Pärnu jõel on näidatud ainult suue, aga kus on jõe algus ja lõpp, kus kulgevad tema harud, jääb teadmata. Igal juhul peab saama objekti näha.
Vahur Eenmaa: Mõeldes andmekogude seadusele, siis mitte dubleerida andmeid. Milline peaks olema register ja kust need andmed tulevad? Kui andmed on juba olemas, siis peaksid need tulema teistest registritest. Tuleks muuta määruse sõnastust selliselt.
UudoTimm: Registris peab olema nimeobjekti kood.
Kalle Arula: Kui maakataster muudab piiri, siis miks kohanimeregistris peab veel 2 inimest olema, kes teevad sama tööd ja viivad objekte kooskõlla?
Uudo Timm: Keegi ei tee topelt tööd.
Lui Hubel: Kas Pärnu jõgi on eraldi objekt?
Kalle Arula: Praegu ei ole.
Uudo Timm: Aga pange see siis oma registrisse. Milleks pidada kohanimeregistris seda, mis kohe pannakse teie registrisse.
Elvi Sepp: Vaatame uuesti põhimääruse eelnõu § 4 lõige 2 sõnastust. Seal on sätestatud, et nimeobjektide asukoht visualiseeritakse kaardil. Ei ole öeldud, millisel kaardil? See võimaldab paindlikku korraldust.
Kalle Arula: Eri kaartidel on erinev mõõtkava ja eri kuju.
Uudo Timm: Näiteks, Keskkonnaregistri veekogude nimistus on Pärnu jõgi. Kohanimeregistris olev nimi "Pärnu jõgi" kuvatakse keskkonnaregistri kaardile.
Kalle Arula: Tekivad konfliktid.
Uudo Timm: Kui on olemas teine register, siis on hästi, aga mis saab siis, kui nimeobjektid ei ole teises registris?
Elvi Sepp: Milline on seisukoht? Kui me avame registri, kas me peame nägema nimeobjekti kaardil? Kord on nimeobjekt põhikaardil, kord maakatastri kaardil, jõgede või järvede kaardil.
Kalle Arula: Kas register peab nimeobjekte, millel halduspiire muudetakse? Kas see kajastub ka registris?
Kiira Mõisja: Siin on andmete õigsuse probleem. Kui ei sätestata kohanimeregistri pidamise põhimääruses, et andmeid on vaja muuta, siis hiljem ei huvita kedagi, kas andmed on uuendatud või ei ole.
Kalle Arula: Kui keskkonnaregistris kõik andmed olemas, siis milleks kohanimeregistris peaks objekte visualiseerima?
Lui Hubel: Kui inimene avab kohanimeregistri, siis peaks ta kohe kaardilt nägema, kus teda huvitav nimeobjekt asub.
Kalle Arula: Meie kohustus on pidada täpsete halduspiiridega kaarte.
Elvi Sepp: Võtan kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõu esitamise tähtaja maha ja ootame Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid sõnastuse osas.
Tiit Sepp: Kui uue kohanimeseaduse eelnõu kooskõlastati, miks Te siis ei teinud omapoolseid ettepanekuid?
Kalle Arula: Aga seaduses ei ole vaja midagi muuta. Kohanimeregister on ainuke koht, kuhu kohanimed kirja pannakse ja säilitatakse.
Ilmar Tomusk: Me ei saa üksteisest aru. Tavakasutajana ütlen, et ei ole hirmu, et kohanimeregister looks teiste registrite asemel uue registri. Kohanimeloendeid on küll mitmeid teisigi olemas, aga tahaks näha nime ja ka nimeobjekti asukohta kaardil.
Kalle Arula: Registripidaja peab põhimäärusest aru saama. Aga mina kui spetsialist ei saa aru. Meie eesmärk on põhimäärus sõnastada nii, et kõik aru saaksid. Kas visualiseeritavad kaardid on registri osa või kutsutakse need kusagilt väljast või koostate ise kaardid? Registris on koordinaadid mitmuses.
Vahur Eenmaa: Kohanimeregistri pidamise põhimääruse § 4 sätestab, et nimeobjekti asukoht visualiseeritakse kaardil. Aga kes seda teeb?
Elvi Sepp: Nimeobjekti asukoht saadakse teistest registritest kui need olemas. Täiendame siis määruse eelnõu § 4 lõiget 2 lausega umbes nii: nimeobjektide asukohad saadakse teistest registritest.
Kalle Arula: Reaalselt tähendab see teise registri külgepanekut. Aga kui üks register kaob ära, mis siis edasi saab?
Ilmar Tomusk: Kui registrit ei ole, mida siis teha? Registripidaja ei otsi mingit registrit.
Elvi Sepp: Küll saame panna kohanimeregistri pidamise põhimäärusesse sisse kohustuse vaadata teist registrit ( või ainult riiklikku registrit). Põhimääruse § 5 lõige 4 punkt 3 näeb ette, et andmete esitajalt nõutakse teiste riigi andmekogude andmeid vastavalt registri ja teiste andmekogude vahel sõlmitud lepingus sätestatule.
Kalle Arula: On ju palju objekte, mille kohta ei ole nimesid. Näiteks enamus loodusnimesid, tänavanimede register tuleb varsti jne.
Elvi Sepp: Kas oleme kokku leppinud, et kaarti tuleb näidata kohanimeregistri kaudu (näidata kohanimeobjekti asukoht kaardil)?
Uudo Timm: Milline kaart, see pole oluline. Need mida ei ole kusagil registris, neil piiritleda või määrata kohanime ulatus kaardil.
Ilmar Tomusk: Pakun sõnastust, et asjaomase registri puudumisel piiritleb registripidaja nimeobjekti asukoha kaardil.
Otsustati:
1) Asjaomase registri puudumisel piiritleb registripidaja nimeobjekti asukoha kaardil (KNR
põhimääruse eelnõu §4 lõige 2).
Vahur Eenmaa: Määruse § 4 lõige 2 II pool tuleks üldse ära jätta. Registrit peetakse nimeobjektipõhise ühetasandilise andmekoguna ja punkt. Lause teist poolt pole tarvis.
Elvi Sepp: Ei, mitte mingil juhul ei saa seda ära jätta.
Kalle Arula: Kohanimeseaduse § 6: Kohanime määramise korraldus. Lõige 2 sätestab, et kohanime määramise õigusakt peab sisaldama kohanime, nimeobjekti liiki ja nimeobjekti asukoha kirjeldust või kaarti. Seega keegi määrab asukoha ära aga lisaks sellele antakse volitatud töötlejale ka midagi määrata. Kes siis mida määrab?
Ametlikud kohanimed on määratud õigusaktiga ja kaart on ka olemas, aga mitteametlikud kohanimed?
Peeter Päll: On nimesid, mida omavalitsus ei saa panna, vaid kohanimenõukogu paneb, siis nimeobjekt pannakse kaardile registripidaja poolt (näiteks Suur Munamägi).
Vahur Eenmaa: Jätta kohanimeregistri pidamise põhimääruse § 5 lõige 4 punktist 3 välja sõna andmevahetus. Jätta lihtsalt sõna "leping", muidu tuleb Justiitsministeeriumiga õiguslik probleem.
Elvi Sepp: Andmete ristkasutus. Kuna Keskkonnaministeerium vaidlustas selle punkti (§ 5 lõige 4 punkt 3), siis pakkusime täpsema sõnastuse selle kohta, kuidas maaüksuste andmed kajastuvad kohanimeregistris ja saatsime selle uuesti kooskõlastamiseks.
Mõeldud on seda, et kui on olemas teised andmekogud kohanimeregistri objektide kohta (jõed, järved, haldusüksused, kinnistud, jne), et siis oleks otstarbekas tagada erinevate registrite andmevahetust ja ristkasutust ning kohanimeregistris panna kirja ka selle nimeobjekti tunnuskood.
Vahur Eenmaa: Keskkonnaministeeriumisse see muudatus küll ei ole jõudnud.
Elvi Sepp: Eelnõu on Teile saadetud elektrooniliselt. Pakun välja, et teen need täiendused kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõus ja saadan homme KNN liikmetele ja Keskkonnaministeeriumile uue sõnastuse.
Kalle Arula: Neljapäeval vaatan sõnastuse läbi ja lepime kokku.
Otsustati:
2) Kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõus muudetakse kahte sätet, mille uue sõnastuse
saadab laiali Elvi Sepp
2. Registri praegune seis ja avaliku teenuse tutvustus
Lui Hubel tutvustas kohanimeregistri momendi seisu. Registris on 17 000 nime, 5100 tänavanime, 2000 järve, 1500 saart, enamus linnasid. Registris on baaskaardi kohanimistu peaaegu täies ulatuses sees. Programm otsib tähekombinatsiooni järgi. Näidatakse nime ametlikkust, keelsust, objekti liiki, maakonda, omavalitsust, samuti dokumendi numbrit, mille alusel nimi on registrisse kantud. Sellel aastal on kavas panna registrisse järvede nimed, meresaared, tänavate nimed.
3. Teenimedest + juhendmaterjali "Tänavanimede nõuannet" tutvustus
Elvi Sepp: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on käivitanud kohalike teede registri koostamise. Aluseks on võetud Teeseadus ja Kohanimeseadus. Kuna seadustest arusaamine on erinev ja teedele on vaja nimed panna, siis oli vaja koostada juhendmaterjal. Peeter Päll on koostanud uue juhendmaterjali, mis pannakse kohanimenõukogu kodulehele ja mida kasutatakse keelenõuande kogumiku koostamisel.
Peeter Päll: Juhendmaterjal koosneb 2 osast:
Lui Hubel: Kuna juhendmaterjal on liiga pikk, siis lõppu tuleks panna 10 käsku, kuidas teedele nimesid panna.
Tiit Sepp: Tutvustasin seda materjali ka Eesti Koduuurimise Seltsis.
Elvi Sepp: Heaks eeskujuks on Kernu vald, kus teedel uued nimesildid. Ka Põlvamaal uued nimed. Millest lähtudes nimesid panna? Saatke kõik oma mõtted Peeter Pällile.
4. Kohanimeregistri pidamise 2004.a lähteülesanne + kohanimenõukogu lähiaja tegevuskavast
Elvi Sepp: Siseministeeriumil on Kaardikeskusele antud ülesanne teede, tänavate registrikanded ja dokumentide kontrollimine, vajadusel registrikannete algatamine, objekti asukoha koordinaatide määramine.
Teine suurem teema on järvede ja kaitsealade ametlikud kohanimeregistri kanded. Alustada tuleks ajaloolisest Võrumaast. Võru Instituut pakkus välja, et kanda registrisse 2 nime (vana nimi ja õige nimi). See nimi, millel kood ees on kinnitatud nimi.
Kohanimenõukogu peaks tegelema järvede nimedega. Praegu on ühe nimega järvi mitmes vallas. Kuidas seda tööd organiseerida? On vaja teha suur välitöö.
Uudo Timm: Sel aastal kavas muuta avalike veekogude määrusi. On vaja uut kaarti. Aga mis siis teha, kui järved ühe nimega aga nummerdatud nagu Sillamäel paisjärved?
Peeter Päll: Nimetame alumine, keskmine ja ülemine paisjärv.
Elvi Sepp: Analoogiline sadama nimedega (Vanasadam). Kohalikud kasutavad sõna Vanasadam aga registris nimi koos kohanimega (näiteks Virtsu Vanasadam).
Kui hakkame järvedele nimesid panema on vaja juhendmaterjali, kuidas lahendada tekkivad probleemid. Probleemid on rootsi- ja venekeelsete nimedega. Kuidas neid õieti kirjutada.
Uudo Timm: Aasta lõpuks peaks tulema suurem nimede muutus.
Elvi Sepp: Kellel on Mapinfo vaatamise võimalus? Ainult Lui Hubelil ja Kiira Mõisjal.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on koostatud määrus "Aadressandmete süsteemi kehtestamine", mis sätestab, et kõik kohanime aadressandmed tuleb viia käesoleva määrusega vastavusse 01.07.2004.a .
Samuti soovitakse kohanimeregistrist aadresskohtade nimistut.
5. Kohanimenõukogu koosseisu uuendusest + uue põhimääruse eelnõust
Elvi Sepp: Koos uue kohanimeseadusega tuleb nimetada ka uus kohanimenõukogu koosseis, mille esimees ja sekretär on Siseministeeriumist. Samuti tuleb teha uus kohanimenõukogu põhimäärus.
Uus kohanimeseadus sätestab, et kohanimenõukogu võib kohanimemäärajalt nõuda kohanime valiku kirjalikku põhjendust.
Kiira Mõisja: Kohanimenõukogu põhimääruses on, et korraldatakse kohanimeteemalist koolitust. Kes seda koolitust korraldab ja kes finantseerib, kas kohanimenõukogu või Siseministeerium?
Uudo Timm: See, kes koolituse tellib ka finantseerib ja kohanimenõukogu saadab oma esindaja koolitama.
Peeter Päll: Lisada põhimäärusesse, et kohanimenõukogu tutvustab kohanimega seotud põhimõtteid kodu- ja välismaal.
6. Ülevaade ÜRO kohanimeekspertide sessioonist, 20-29.04.2004, New York
Peeter Päll: Iga kahe aasta järel toimub ÜRO kohanimeekspertide istung. Sel aastal oli 190 osalejat 63 riigist. Eestit esindasid Elvi Sepp, Peetr Päll ja Malle Hunt. Istung kestis 12 päeva. Meie osalesime Balti jaotise all. Läti esindaja luges ette Balti jaotise raporti. Tutvustasime uut kohanimeseadust, mis on ainulaadne, sest teistes seadustes ei ole nii detailselt kirjas, kuidas kohanime panna ja millised nõuded esitatakse kohanimele.
Elvi Sepp: Sellel sügisel toimub Balti jaotise kokkusaamine Leedus. Balti jaotisesse kuuluvad Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa.
7. Kohalalgatatud küsimused
Elvi Sepp:
Tiit Sepp
Koosoleku juhataja
Tiia Tähtsalu
Protokollija