16.06.2005 nr 1/19
Siseministeerium
Tallinn, Pikk 61
Toimumisaeg: 16. juuni 2005
Algus kell 10.00; lõpp kell 13.15
Juhatas: Väino Tõemets
Protokollis: Aveli Ainsalu
Osalesid: Ants Kraut Muinsuskaitseametist, Ilmar Tomusk Keeleinspektsioonist, Katrin Alliksaar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Uudo Timm Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusest, Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, Jüri Jagomägi AS Regiost, Lui Hubel AS Eesti Kaardikeskusest, Evar Saar Võru Instituudist, Väino Tõemets ja Aveli Ainsalu Siseministeeriumist.
Päevakord:
Otsustati: Päevakord kinnitada.
1. Kohanimenõukogu koosseisu uuendusest
Väino Tõemets: Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2005. a korraldusega nr
169 muudeti KNN koosseisu. KNN koosseisust arvati välja Elvi Sepp ja Priit Vene. KNN
liikmeteks nimetati Võru Instituudi teadur Evar Saar ja Siseministeeriumi kohaliku
omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Aveli Ainsalu. Seoses Elvi Sepa
lahkumisega on vaja valida uus KNN sekretär. Kuna KNN põhimääruse kohaselt peab
kandidaat olema Siseministeeriumi esindaja, on ainult üks kandidaat, Aveli Ainsalu.
Otsustati: valida KNN sekretäriks Aveli Ainsalu.
2. Kinnistunimed
Peeter Päll: Kohanimeseaduse § 30 lg 6 kohaselt esitas Justiitsministeeriumi registrikeskus kohanimeregistrile kinnistunimede andmebaasi, mis koosnes ~200 000 nimest. Nimed saab liigitada kolme rühma:
Registrikeskuse koosolekul otsustati, et kinnistunimed, mis ei vasta kohanimeseaduse põhimõtetele, kustutakse kinnistusraamatust ning neid ei kanta kohanimeregistrisse. Kinnisturaamatusse jäävad ja KNR-sse kantakse talude ja maaüksuste nimed, vaadates, et need vastaksid eesti õigekirjareeglitele, võõrkeelse nime puhul tuleb vaadata õigustust.
Mida teha objektide nimedega?
Peeter Päll: ei toeta objektide nimede võrdsustamist kohanimedega. Objekti nimi on ikka objekti nimi, mitte maaüksuse nimi.
Evar Saar: objektide nimesid peetakse kohanimedeks, need on artefaktide nimed.
Lui Hubel: praegu kinnistu nimeks ongi tihti kinnistul oleva objekti nimi.
Uudo Timm: et otsustada, on vaja teada kinnistusraamatu struktuuri, samas toetab Peetri lähenemist. Probleem oleks lahendatud, kui kinnistusraamatus oleks märkuste lahter.
Peeter Päll: kuna paljud objektid võivad muutuda, pole otstarbekas kasutada objektide nimesid (AS, Politsei jne).
Uudo Timm: tuleb kontrollida, kas kinnistunime muutmisel jäävad kinnistusraamatusse mingid jäljed alles? Näiteks kas arhiveeritakse eelmise aasta seis jne? Paljud registrid teinud selle vea, et ei võimalda ajas tagasiulatuvat andmete kasutamist.
Peeter Päll: aadressid kustutakse täielikult kinnistunime lahtrist.
Otsustati: Siseministeerium kontrollib, kas kinnistusraamatus on mingi nö märkuste lahter ja kuidas toimub andmete ahiveerimine. Samuti täpsustakse, kas kinnistusraamatus olevat viga saab parandada ainult kinnistusaosakond, või võib KNR õigekirjavigu, sh suured/väiksed tähed parandada. Enne, kui saadetakse kinnistunimed kohaliku omavalitsuse üksustele parandamiseks, on vaja veelkord läbi rääkida registrikeskusega.
3. Järvenimed
Evar Saar: Tungiv vajadus korrastada järvede nimed tekkis sellest, et 1:20 000 põhikaart sisaldab rahvapäraseid nimesid ja 1:100 000 kaart sisaldab teisi nimesid, millele pole tehtud välitöid ning seetõttu on nimetatud kaart eriti vigane. Evar on välja töötanud järvede nimede korrastamise põhimõtted ning käinud läbi kogu Kagu-Eesti. Muus osas on teinud suure töö ära Tõnu Raudsepp. Aprilli töökoosolekul avastas järvenimede töörühm, et veebruari kuisel järvenimekorralduse põhimõtete koosolekul ei oldud mõnda asja piisavalt detailselt kokku leppinud ning seetõttu on põhimõtteid järgnevatel koosolekutel pidevalt täpsustatud.
KNN tegeleb 681 probleemse avaliku järve nime, sh tehisnimede läbivaatamisega. Näiteks eelmisel koosolekul vaadati läbi ~200 nime. Kokku on Eestis 1200 avalikku järve.
Liigisõna - oluline rahvalikkus, kui pole rahvalikkus teada, siis eelistatud liigisõna olgu järv. Kui on tegemist ebatraditsioonilise veekoguga või veekoguga, mis on rajatud vee hoidmiseks, siis võiks see olla veehoidla, eeldusel et kui vett ei võeta, ei ole see hoidla. Järveteadlaste seisukoht, kui aastas vesi vahetub üle 30 korra, on pigem tegu jõega. Evari jaoks on oluline veskijärv, Tõnu Raudsepa jaoks ei ole. Üldjuhul liigsõnadega probleeme ei ole.
Nimetuum - sekundaarsete järvenimede tuumad tulenevad asustusnimedest. Kui asula nimi pole ametlik, eelistada rahvalikku traditsiooni. Põhiline allikas EKI kohanimekogu. Kui asula nime muudetakse, on vaja muuta ka järvenime. Sinealliku järv, samas on Sinialliku küla. Tuline näide on Kubija järv. Asendub tasapisi Kubja nimega. Tänavad Kubja tee ja Kubja põik. Kumba muuta, kas tänava või järve nime? Võru Linnavalitsuse internetihääletusel oli mõlemal variandil võrdselt toetajaid.
Probleemiks suured rabalaukad, nt Mõrdama rabalaugas jne. Järvede kogumid, nt kalatiigid - tuleb teha üks nimi. Tõnu Raudsepp pakkus välja nimekuju laugas Mõrdama rabas?
Uudo Timm: - kuidas kaardile kanda? Kui nime pole, ei saa seda topograafilise kaardile kanda.
Hargtäiend - nt Rõuge Suurjärv, Nohipalu Mustjärv jne. Eelistame algupärast ja jätame hargtäiendi ära. Samas on avalikes nimekirjades hargtäiend oluline. Ametlik nimi on hargtäiendiga. KNS § 16 kohaselt võib selle ära jätta geograafilisel kaardi, sildil, viidal ja elukohaandmetes. KNS annab vabaduse kohapeal mitte kasutada hargtäiendit.
8. veebruaril KNN järvenimede töörühm hääletas ja otsustas ametlikustada järvede nimed lühikesel kujul. Samas KNR registrisse kantakse mitteametlik esikohanimi koos hargtäiendiga. Järveuurijad kasutavad ja pooldavad hargtäiendit.
Ametlikke rööpnimesid kasutatakse ainult siis, kui tõesti on 2 nime, st üks ühelt ja teine teiselt kaldalt.
Järvenimede töögrupp lõpetab kõikide eelduste kohaselt oma töö probleemsete avalike järvedega juulis.
Uudo Timm: avalike järvede nimistu kinnitamine on päevakorral alates 2004. a. keskpaigast.
Hetkel valmistab Keskkonnaministeerium ette veeseaduse muutmist, mille kohaselt avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ei kinnitata. Mis saab meie tööst? Kuidas me ametlikustame järvenimed? KNN otsusega?
Peeter Päll: järvenimed ametlikustatakse KNN otsusega ja avaldatakse Riigi Teataja Lisas?
Uudo Timm: detsembris on kahe ministeeriumi koostöös kavas üllitada järvede nimistu koos põhikaardijärgsete andmetega. Publikatsiooni maht on 200-300 lk. ITK katab trükikulud ning võimalus on taotleda KIK-st projektipõhiselt täiendavat rahastamist.
Lui Hubel: Mida teha juhul, kui kohalik omavalitsus on määranud muu nime, mis erineb oluliselt meie poolt kinnitatavast nimekujust?
Uudo Timm: kui vastuolud, siis KNN otsustab.
Otsustati:
1) kohaliku murde pärased nimetuumad;
2) jääb laugas Mõrdama rabas, soolaugas ja kalatiik jäävad ilma nimeta. Samas on kaarditegijate seisukohalt oluline objektid identifitseerida, st nimi peaks olema ikka nt Ilmatsalu kalatiik. Selle probleemi lahendab järvenimede töörühm.
3) hargtäiendit ei kasutata. KNR-s on hargtäiendiga nimi mitteametliku esikohanime väljal ja samuti sisaldub hargtäiend kõikides loendites.
4) KNN järgmine istung toimub augustis. Eelnevalt saadetakse kõikidele KNN liikmetele järvenimede elektroonilised tabelid tutvumiseks. Istungil kinnitab KNN järvede nimed oma otsusega.
5) järgmine KNN järvenimede töörühm toimub 5.-6. juulil Võrtsjärve Limnoloogiajaamas.
4. Kohanimeregistri andmehõive
Lui Hubel: KNR-s on ~5000 loodusobjekti nimed ning ~11 000 tee ja tänava nimed. Probleemid on teatud linnadega. Näiteks Tallinnas, Tartus ja Narvas pole osade tänavate kohta määramisdokumente. Teede nimed on esitanud 40% valdadest, millest ainult 2 valda esitasid esimesel korral kõik kohanimeseadusega kooskõlas olevad nimed. Teede nimede põhimõtted on KNN otsusega heaks kiidetud ning sellest tulenevalt peavad paljud vallad teed ümber nimetama, et need vastaksid KNS põhimõtetele.
Kinnistunimedega tuleb jätkuvalt tegelda.
Muud andmehõive probleemid: Avaliku teenuse arendustöid Kaardikeskuses praegu ei toimu, kuna avaliku teenuse väljatöötajad ja haldajad on lahkunud Maa-ametisse. Samuti on koondunud Maa-ametisse ka avalikus teenuses kasutatavate aluskaartide 1:10 000, 1:50 000 jne. haldamine ja aktualiseerimine. Omaette probleemiks on KNR nimeobjektide näitamine avalikus teenuses. Kuna andmekogude seaduse § 20 lg (4) keelab riigiasutustel pidada sarnaseid ja teineteist sisuliselt kordavaid andmekogusid, siis ei tohi kohanimeregister organiseerida ja pidada aluskaardil visualiseeritavate eri liiki nimeobjektide andmebaase, juhul kui need on juba kusagil olemas (teeregister, keskkonnaregister .. .). Praegu on KNR nimeobjektiks punkt X-Y koordinaatidega, mis võimaldab visualiseerida kohanime kaardil, kuid ei võimalda näidata objekti ulatust, mida see nimi kirjeldab. Seega tuleb välja töötada süsteem, mis võimaldab siduda KNR nimeobjekte teistes registrites olevate vastavate objektidega ja neid avalikus teenuses näidata.
Uudo Timm: Keskkonnaministeerium võtab oma kaardid Maaametist. See, mis alusele (Maaameti, Regio või mis iganes) ehitab KNR oma teemakihi, pole üldse oluline. KNR probleem, kust saada taust? Teema haldamine pole probleem ja kaarte pole mõtet dubleerida. Teadmiseks, Maaamet teeb uut 1:50 000 kaarti.
Jooksvad küsimused:
Lui Hubel: andmete KNR-sse esitamise korda pole vaja muuta, lihtsalt kohalikele omavalitsustele tuleb selgitada elektroonilise andmete edastamise plusse. Suve lõpus/sügisel kohalikele omavalitsustele edastatav kiri peaks koosnema kolmest punktist:
Otsustati: väiksemas ringis arutatakse KNR andmehõivet ja tulevikku. KNR edastab info KOVidele.
5. Kohalalgatatud küsimused
5.1 Eesti vene nimede jaoks tähetabelite (transliteratsiooni ja transkriptsiooni) kehtestamine
Peeter Päll: transkriptsiooni pluss on see, et seda tuntakse. Tallinn kirjutatakse kirillitsas endiselt kahe "n"-ga. Miinuseks see, et me eeldame, et nimel on ametlik venekeelne kuju. Eesti transkriptsioon ei võimalda seda nime täpselt kirjutada, sest ei kajasta näiteks pehmendusmärke.
Transliteratsioon on praktilisem, sest see on edasi-tagasi keeratav protsess. Miinuseks on asjaolu, et eestlastele tunduvad paljud tähed võõrad.
Veebruarikuisest KNN kirjavahetusest järeldus, et Raivo Aunap ja Ilmar Tomusk toetavad transkriptsiooni.
Peeter Päll: dokumenteerimine üks asi, sildid teine asi. Mis läbi VV, need peavad olema ladina tähestikus.
Jüri Jagomägi: kas transliteratsiooni ja transkriptsiooni oleks võimalik kohaldada korraga?
Peeter Päll: pole mõtet, sest siis vaja seadust muuta.
Ilmar Tomusk: 1998. a. kehtib ka Eestis Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. EN on teinud Eestile soovituse võimaldada kasutada ajaloolise vene vähemuse kohanimede kirjutamisel viitadel ja avalikel siltidel kirillitsat. Kohanimeseaduse põhimõtete kohaselt oleks see isegi võimalik, kuid tekib vastuolu keeleseadusega. Kirillitsa kasutamise võimalus rakenduks KNS kohaselt 5 vallas maksimaalselt 20 küla puhul.
Peeter Päll: Noarootsis rööpnimed on rootsikeelsed.
Ilmar Tomusk: Peipsiäärsed vallad pole avaldanud soovi venekeelseid rööpnimesid kasutada.
HTM-s on välja töötatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kahjuks küll tagasi võetud, kuid sellele oleks praegu võimalus lisada § 19 muudatus sarnaselt nimeseadusega, et kohanime kirjutamisel lähtutakse kohanimeseaduses sätestatust. Keeleseaduse § 23 uus sõnastus on järgmine:
"§ 23. Teabekeel
(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.
(2) Kuulutuse, teadaande või reklaami eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal.
(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja võõrkeelse teksti tõlke eesti keelde."
Oluline on rõhutada, et kirillitsa võimalik kasutamine avalikel siltidel ja viitadel puudutab just kohanimeseaduses sätestatud ajalooliste vähemusrahvuste (1939. a. septembri seisuga) kohanimesid.
Otsustati:
1) algatada keeleseaduse § 19 muutmine eesmärgiga viia see vastavusse KNS põhimõtetega. Kohanimede puhul on eesmärk kaitsta põlisnimesid.
2) regionaalminister teeb haridus- ja teadusministrile ettepaneku võtta vastu "Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistavate tähetabelite kinnitamise" määrus ning kontrollib, et eelnõu koostamine/menetlemine ei takerduks. Kui HTM teeb töörühma, osalevad ka KNN liikmed selle töös.
5.2 ÜRO Balti jaotis
Väino Tõemets: seoses Elvi Sepa lahkumisega Siseministeeriumist on vakantseks jäänud Balti jaotise aseesimehe koht. Teen ettepaneku nimetada Eesti esindajaks Peeter Päll.
Peeter Päll: taandan enda kandidatuuri kuna nimetatud ametikoht toob liiga palju uusi kohustusi, mille täitmiseks ei jää puhtfüüsiliselt aega. ÜRO Balti jaotise istung toimub Riias oktoobri alguses. Alates 2007. a. on eesistujamaaks jälle Eesti.
Otsustati: Võtta teadmiseks ja arutada suve lõpus või sügisel.
5.3 Ühiseesvoolud
Uudo Timm: Põllumajandusministeerium esitas KNN-le ühiseesvoolude nimed. Kuna on järgitud kohanimeseaduse põhimõtteid, pole kraavide nimedega suuri probleeme. Põllumajandusministeerium ootab KNN seisukohta võimalikult kiiresti, sest eesvoolude kinnitamise määrusest sõltuvad mitmed muud projektid.
Evar Saar: Kiisa peakraav on tegelikult Võuküla oja ülemjooks. Juhul, kui eesvoolude registris on Võuküla oja ülemjooksuks märgitud mõni teine haru, tuleks kasutada nime Kanassaare oja.
Perasoonetsi kanal tuleb kirjutada Perosoonetsa kanal. Lepplaane peakraav on põhikaardi järgi Lagjaoja.
Otsustati: KNN esitab Põllumajandusministeeriumile oma otsuse.
Väino Tõemets
Koosoleku juhataja
Aveli Ainsalu
Protokollija