Istungi protokoll
Tallinn, 10. september 1997 nr 2
Algus kell10.00, lõpp kell 12.15
Juhatas Tiit Sepp
Protokollis Elvi Sepp
Osavõtjad: 12 osalejat registreerimislehel
Puudusid: R. Lepikson, H. Saari, J. Tamm
Kutsutud: M. Hunt (Veeteede Ameti teatmeteoste talituse juhataja)
Läbirääkimised päevakorra asjus.
OTSUSTATI (poolt - 12 häält) kinnitada lisatud päevakord:
1.
E. Sepp: Kohanimenõukogu põhimääruse kohaselt peab kohanimenõukogu esitama oma arvamuse Vabariigi Valitsuses otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta. Siseministeeriumile on laekunud Viljandimaa Polli valla Karksi vallaks ümbernimetamise taotlus. Esitatud materjalid on vormistatud nõuetekohaselt ja ka nime muutmise sisuline põhjendus on olemas.
Tegemist on valla ajaloolise nime ennistamisega, mida soovivad kohalikud elanikud ning mida toetab ka Viljandi maavanem.
OTSUSTATI:
1) Ühehäälselt toetada Polli valla
ümbernimetamist Karksi vallaks.
2) Kohanimenõukogu vastava arvamuse
vormistab sekretär Elvi Sepp.
2.
E. Sepp: Kohanimenõukogu poole on pöördunud Eesti
Veeteede Amet palvega üle vaadata ja anda ametliku kohanime staatus reale
loodusnimedele.
Kohanimeseaduse § 5 lg 5 ja 7 kohaselt
määrab loodusobjekti nime keskkonnaminister, küsides
kohanimenõukogu arvamust.
Meiepoolse eksperdiarvamuse on ettevalmistanud
loodusnimede töörühma liige Peeter Päll.
P. Päll: Tegemist on merekaardi lehel nr 504 (Soome laht Muugast Kundani) esinevate vigaste nimekujude asendamisega õigetega.
Veeteede Ameti kirjas (12.03.1997 nr 5-10/225) pakutud nimekujude kohta on
öelda järgmist:
1) enamik muudatusettepanekutest on
põhjendatud ja vastuvõetavad;
2) Saartneeme rööpnimena tuleks
kehtestada senine Kuradisaar;
3) Koljunukk ja Ristinina tuleb kokku kirjutada.
OTSUSTATI:
1) Nõustuda loodusnimede järgmise
muutmisega :
3.
E. Sepp: Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.10.1996 määrusele nr 263 pidid maavanemad esitama kohalike omavalitsuste asustusjaotuse muutmise materjalid koos omapoolse arvamusega Siseministeeriumile 1.maiks 1997. Esimeste kokkuvõtete põhjal võib öelda, et ligemale pooled (49,3%) valdadest taotlevad muudatusi senises ametlikus asustusjaotuses ja umbes pooled (50,7%) mitte.
Maakondade ja üksikute valdade lõikes on pilt väga erinev: Agaramad reformijad on saared ja Läänemaa ning tagasihoidlikumad - Põlva ja Valga maakond. Muudatuste sisu varieerub valla üksiku küla nime või lahkmejoone parandamisest kuni kõigi ajalooliste külade ennistamiseni.
Töö nende materjalidega (täiendamine, parandamine, muutmine jmt) on käinud seniajani. Septembris hakkas neid läbi vaatama kohanimenõukogu asulanimede töörühm eesotsas Veljo Rannikuga.
V. Ranniku: Töörühm on pidanud 3 töökoosolekut ja läbi vaadanud 6 maakonna materjalid.
Töörühmas (kus lisaks kohanimenõukogu liikmetele osaleb ka Mauno Reisner Klassifikaatorikeskusest) vaatame nii nimede vastavust kohanimeseaduse põhimõtetele kui ka nimede ajaloolist põhjendatust. Paljudel juhtudel teeb kohanimenõukogu vallale ettepaneku jätkata tööd külanimede ennistamise alal.
Samuti vaatame lahkmejoonte otstarbekust - sobivust kinnistute ja katastriüksuste ning looduslike piiridega. Probleeme tekib väga palju ning nendest teavitame maavalitsusi ja kohalikke omavalitsusi.
Kahjuks ei ole paljud omavalitsused muudatuste taotlusi esitanud, põhjendades seda ajanappusega.
E. Sepp: Edasise tegevuse ajagraafik on selline, et oktoobris peaks
valitsusele kehtestamiseks esitatava uue asustusjaotuse läbi vaatama
kohanimenõukogu; novembris kooskõlastame selle vajalike instantsidega
ning esitame Riigikantseleile. Valitsus peab selle läbi vaatama kindlasti selle
aasta lõpus, et see saaks jõustuda alates 01.01.1998.
4.
P. Päll: Välisministeerium on kohanimenõukogule saatnud 1998.a. jaanuaris New Yorgis toimuva ÜRO kohanimekonverentsi materjalid. Konverents kestab 2 nädalat (12.-23.01.1998) ning seal peaks osalema ka Eesti delegatsioon. Senisest 2-st konverentsist on Eesti esindajana osa võtnud P. Päll.
Kuna kõik kulud tuleb katta osavõtjaid lähetavatel asutustel, otsustavad nemad oma võimalustest lähtudes ka lähetatava kohalviibimise kestuse.
Selleks ürituseks tuleb ette valmistada ka materjalid:
1) ülevaade kohanimealasest tegevusest
viimase 5 aasta jooksul;
2) Eesti kohanimeseaduse tutvustus (vajab
tõlkimist inglise keelde);
3) Kohanimetarvituse juhtnöörid.
Materjalid ilmuvad trükitud köidetena ja saadetakse ka osavötjate riikide esindajaile.
OTSUSTATI:
1) usaldusasutuse - Eesti Keele Instituudi
esindajana osaleb Peeter Päll;
2) Siseministeerium lähetab
kohanimenõukogu sekretäri Elvi Sepa;
3) soovitav oleks kartograafia ja kohanimeregistriga
tegeleva kohanimenõukogu liikme Heiki Potteri osavõtt .
4) vajalikud andmed sõitjate kohta teatab
Välisministeeriumile Tiit Sepp.
5.
H. Potter: Kohanimeregistri põhimääruse esimene variant valmis veebruaris.Seda arutas kohanimekomisjoni töörühm, kuid selle lõplik valmimine takerdus põhjusel, et aluseks olev andmekogude seadus oli alles Riigikogu menetluses (võeti vastu 12.03.1997).
Järgmine registri pidamise põhimääruse arutelu oli kohanimenõukogu 20.06.1997 istungi päevakorras, kuid arvati töörühma juhi (H. Potter) puudumise tõttu välja. Tänaseks on andmekogude seadust aluseks võttes ja laekunud ettepanekuid arvestades valminud põhimääruse uus versioon, Vabariigi Valitsuse vastava määruse eelnõu ning seletuskiri.
Järgnenud arutelus osalesid: V. Ranniku. I. Tomusk, T. Sepp, H. Rink, E. Sepp. Küsimustele vastas H. Potter.
OTSUSTATI:
1) kiita kohanimeregistri pidamise
põhimääruse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse vastava
määruse eelnõu põhimõtteliselt heaks;
2) esitada parandusettepanekud, märkused,
arvamused jmt põhimääruse eelnõu, Valitsuse
määruse eelnõu ja seletuskirja kohta H. Potterile paari lähema
päeva jooksul;
3) paluda ettevalmistatud dokumendid läbi
vaadata Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna töötajal Urmas
Einbergil;
4) volitada kohanimenõukogu juhatust
läbi vaatama ja heaks kiitma töörühma juhi H. Potteri poolt
parandatud põhimääruse ja Vabariigi Valitsuse määruse
eelnõusid ning seletuskirja; juhatuse koosolek toimub 17.09.1997 kell10.00 Pikk
57.
6.
P. Päll: 28.augustil k.a. toimus Eesti Keele Instituudis seminar teemal "Kohanimede õiguslikud aspektid", kus osales 5 kohanimenõukogu liiget.
Päevakord lisatud.
Uudisena on teatada, et alates tänasest on kohanimenõukogul oma kodulehekülg Internetis.
Tutvustav info lisatud.
T. Sepp: Mitmed Eesti õigusaktid (kohanimeseadus, andmekogude seadus) näevad ette põhiregistreid kindlustava süsteemina aadressiandmete süsteemi väljatöötamist ja rakendamist.
Tänuväärset initsiatiivi aadressisüsteemi korrastamise vastu on üles näidanud Nissi vald. Seal on n-ö kameraalselt läbi töötatud huvipakkuvad ideed Põhjamaades juurutatud süsteemi eeskujul. Need väärivad lähemat tutvumist ning arutelu nende võimaliku rakendamise üle Eestis.
Ettevalmistamisel on selleteemaline arutelu Nissis 1.oktoobril k.a.
Tiit Sepp
Koosoleku juhataja
Elvi Sepp
Protokollija