04.2006. nr 1-17-3/
Siseministeerium
Tallinn, Pikk 61
Toimumisaeg: 19. aprill 2006
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.45
Juhatas: Väino Tõemets
Protokollis: Aule Kikas
Osalesid kohanimenõukogu liikmed Katrin Alliksaar, Raivo Aunap, Lui Hubel, Jüri Jagomägi, Aule Kikas, Ants Kraut, Jaak Maandi, Kiira Mõisja, Valdek Pall, Peeter Päll, Evar Saar, Ilmar Tomusk, Väino Tõemets (registreerimisleht lisatud protokollile).
Kutsutuna osales Malle Hunt.
Päevakord:
Otsustati: päevakord kinnitada
1. Veeteede Ameti esindaja (Malle Hunt) kaasamine kohanimenõukogu
töösse
Ettekandja Aule Kikas.
Veeteede Amet esitas taotluse Siseministeeriumile, milles palutakse pr Malle Hunt nimetada kohanimenõukogu liikmeks.
Pr Malle Hunt on Veeteede Ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse kartograafia osakonna teatmeteoste talituse juhataja. Pr Malle Hunt on osalenud aktiivselt ÜRO kohanimeekspertide istungitel ja konverentsidel alates 1995. aastast.
Lähtuvalt kohanimeseaduse paragrahvist 20 moodustab Vabariigi Valitsus kohanimenõukogu 11-15liikmelisena ning nimetab regionaalministri ettepanekul kohanimenõukogu esimehe ja liikmed. Praegu on kohanimenõukogus 15 liiget ning täiendavate liikmete nimetamine hetkel ei ole võimalik. Tuginedes kohanimenõukogu põhimääruse paragrahvile 4, võib kohanimenõukogu kaasata oma töösse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajaid, samuti kohanimeala asjatundjaid ja eksperte, kes ei ole nõukogu liikmed.
Otsustati: Teha ettepanek pr Malle Hunt´ile kuni võimaliku kohanimenõukogu koosseisu liikmeks nimetamiseni osaleda kohanimenõukogu töös eksperdina.
2. Kohanimede määramine (Pärnu Linnavalitsuse ja Are Vallavolikogu
taotlus)
Ettekandja: Aule Kikas
Are Vallavolikogule laekus kodaniku avaldus, millega tehti ettepanek võtta uuesti ametlikult kasutusele Are jõe endine, eelmise Eesti Vabariigi aegne nimi Mõnuvere jõgi ning taastada Roigu oja endine nimi Veskioja. Veskioja nimi pärineb 19. sajandi esimesest kümnendist, kui oja suudmel paiknes vesirattaga veski. Are Vallavolikogu liikmed võtsid seisukoha, et tuleb küsida vallarahva arvamust ja kohanimenõukogu nõusolekut. Valla elanikkonda teavitati ettepanekust vallalehe kaudu, ühtegi vastuväidet Are vallavalitsuse kinnitusel laekunud ei ole. Are jõe pikkus on 31 km ja valgala 117km2, Roigu oja valgala on 4,5 km2.
Et avalike veekogude nimede korrastamine on kohanimenõukogul plaanis ning et ükshaaval ei ole otstarbekas nimesid muuta, siis koondab kohanimenõukogu valdade ettepanekud täpsustatud vooluvete nimekirja koostamiseks
Pärnu linnavalitsus on pöördunud kohanimenõukogu poole küsimustes, mis puudutavad rajatavale tänavale nime panemist ning ametlike kohanimede muutmist seoses ettepanekuga määrata tänavatele pühendusnimed.
Kohanimenõukogu liikmed leidsid, et kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on antud paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt. Kohanime määramisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud "Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korras" sätestatuga.
Kohanimenõukogu leidis, et ei ole eetiline kasutada isikunimesid varjatud kujul ametlike kohanimedena ning seetõttu ei pea kohanimenõukogu heaks tooniks kasutada isiku (Laarmann) nime tänavanimena (v.a pühendusnimede puhul, mis antakse vastavalt "Pühendusnimede määramise korrale").
Ametlikul kohanime muutmisel (sh pühendusnime määramisel) on vaja juhinduda "Pühendusnimede määramise korra" paragrahvist 3, mis sätestab ametliku kohanime muutmise eel tehtavad protseduurid: välja tuleb selgitada vähemalt nende elanike arvamuse, kes muudetava nimega nimeobjekti territooriumil rahvastikuregistri andmetel elavad ning esitada vastavalt kohanimeseaduse § 7 lõikele 4 regionaalministrile kohanime muutmise taotlus koos seletuskirjaga, mis sisaldab nime muutmise ja valitud pühendusnime põhjendust ning elanike arvamuse uuringu tulemusi.
Kohanimenõukogu liikmed suhtusid taunivalt ametlike kohanimede liiga sagedasse muutmisse: nt Pärnus asuv L. Koidula tänav muudeti Hospidali tänavaks 1989. a, samuti on A Adamoni tänava nimi määratud 1983. a.
Otsustati:
3. Talunimede korrastamine
Kiira Mõisja: Talunimede kujutamine trükitud 1 : 20 000 Eesti põhikaardil on seotud väga suurte ning keerukate probleemidega. Loodan kohanimenõukogu abile nende lahendamiseks ning soovin, et meie ühise ajurünnaku tulemusena valmib reeglistik selle kohta, kuidas kujutada talunimesid 1 : 20 000 trükitud Eesti põhikaardil.
Talunimede kujutamine Eesti põhikaardil on seotud mitmete omaette teemadega: 1) nimeobjekti ebaselgus; 2) kohanime ametlikkus; 3) talunime õigekiri. (Ettekanne Power Pointi esitlusena lisatud protokollile).
Otsustati: Korraldada ajavahemikul 8.-9. juuni 2006. a mõttetalgud kohanimepõhimõtete korrastamiseks. Ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagavad Aule Kikas ja Kiira Mõisja.
4. Kohanimed Eesti rannikul
Malle Hunt Veeteede Ameti esindajana esitas Kohanimenõukogule Saaremaa lääneranniku lahtede, madalate, laidude ning neemede nimede loendi, mis olid Eesti põhikaardi 2002. ja 2005. a väljaannetes erinevad. Malle Hunt küsis, missugust nimevarianti pidada õigeks merekaartidel kasutamiseks. Merekaartide koostamisel on seni aluseks võetud just põhikaardil olevad nimekujud. Tabelis näidatud nimed on:
| Eesti põhikaart 2002 | Eesti põhikaart 2005 | Kaardilehe nr 2005.a | Asukoht | |
| 1. | Kaavi madalik | Nossu kuiv | 5129 | 57°57.39´N,22°12.60´E |
| 2. | Merise madal | Kärmeste rahu | 5149 | 58°06.60´N,22°17.87´E |
| 3. | Ariste laht | Ööri lõpp (Ariste laht) | 5149 | 58°08.62´N,22°11.15´E |
| 4. | Lõu laht | Ohelõpp | 5149 | 58°04.93´N,22°09.02´E |
| 5. | Kaugatoma laht | Lõu laht | 5149 | 58°07.01´N,22°09.07´E |
| 6. | Riksu laht | Pääniske lõugas | 5148/5158 | 58°12.35´N,22°02.70´E |
| 7. | Riksu järv | Riksu laht | 5148/5158 | 58°11.63´N,22°04.61´E |
| 8. | Leegirahu | Nossurahu | 5157 | 58°15.00´N,21°54.00´E |
| 9. | Ülbaku laht | Ülbaku lõpp | 5157 | 58°14.90´N,21°54.60´E |
| 10. | Soeginina lõugas | Pirsu lõugas | 5166/5167 | 58°16.60´N,21°50.70´E |
| 11. | Kööbe lõugas | Köövelõugas | 5166/5167 | 58°17.40´N,21°50.20´E |
| 12. | Roja abajas | Rojaabaja | 5166/5167 | 58°20.60´N,21°52.40´E |
| 13. | Ooslalaid | Ooslamaa | 5138/5148 | 58°05.66´N,22°07.13´E |
| 14. | Möldri nina | Labuna nina | 5149 | 58°09.71´N,22°08.64´E |
| 15. | Rüpilaid | Röpimaa | 5177 | 58°22.45´N,21°55.44´E |
| 16. | Pihanasv | Pihanasu | 5273 | 58°22.01´N,22°57.68´E |
| 17. | Taugapää järv | Taugabe järv | 5188 | 58°28.58´N,21°58.70´E |
| 18. | Ruusjärv | Ruusmetsa järv | 5189/5199 | 58°29.07´N,22°10.87´E |
| 19. | Kugalepa järv | Liisagu järv | 5189/5199 | 58°29.75´N,22°11.83´E |
| 20. | Separahu laid | Suurlaid | 5148/5158 | 58°09.76´N,22°06.36´E |
| 21. | Roopa pank | Valgemätas | 5157 | 58°14.52´N,21°47.24´E |
| 22. | Laimadal | Laiamaa | 5250 | 58°14.03´N,22°27.86´E |
Tabel 1. Muutunud nimed Eesti põhikaardil 1:20 000 (2005) võrreldes varasemaga (2002).
Kiira Mõisja selgitas, et 2002. a Eesti põhikaart on 1 : 10 000 digitaalkaart, mille tootmise käigus eraldi kohanimede koostamise tööd ei tehta. Digitaalsele 1 : 10 000 põhikaardile pannakse ametlikud kohanimed ning mitteametlikest kohanimedest vaid need, mida on võimalik leida muudelt kaardimaterjalidelt. Kohanimede ekspertiisi sellele kaardile ei tehta. 2005. a Eesti põhikaart on 1 : 20 000 trükikaart, mille topograafiline andmestik (teed, rannajoon, hooned, põllud jne) pärineb 2002. a toodetud 1 : 10 000 põhikaardilt. Ainus erinevus seisneb toponüümikas, sest 1 : 20 000 trükikaardi tootmise jaoks tehakse spetsiaalselt kohanimede koostamise tööd. Need seisnevad alljärgnevas: piirkonda puudutavate kohanimede väljaotsimine Eesti Keele Instituudi kohanimekogu sedelkartoteegist, kohanimeuurijate käsikirjalistest andmekogudest, kirjandusallikatest, ajaloolistelt küla- ja talukaartidelt ning topograafilistelt kaartidelt. Välitöö tulemusena, mille käigus küsitleti kohalikke inimesi, täiendati ja täpsustati kogutud nimesid - täpsustati koos keelejuhtidega häälikkuju, kirjakuju ja kontrolliti nimede kohaseost. Seega võib öelda, et 1 : 20 000 trükitud Eesti põhikaardi toponüümika on õigem.
Otsustati: Soovitada Saaremaa läänerannikuala kohanimesid kasutada vastavalt Eesti põhikaardi (1 : 20 000) 2005. a väljaandele.
5. Kohanimeregistri arendustööd ja sellega seotud probleemid
Ettekandja Lui Hubel andis ülevaate kohanimeregistri töödest problemaatiliste kohanimedega (eelkõige tänava ja kinnistunimesid), mis ei vasta kohanimedele esitavatele nõuetele. Leiti olevat vajalik probleemi lahendamiseks esmalt sõnastada tekkinud küsimused (korraldab Siseministeerium) ning seejärel hakata tegelema lahenduse otsimisega.
Otsustati: informatsioon teadmiseks võtta.
6. Kohapeal algatatud küsimused
6.1. Sadamanimede määramine
Ettekandja: Aule Kikas
Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoni sekretär, linnaplaneerimise ameti kohanimekorraldaja Marje Pukk tegi ettepaneku arutada sadamatele nime määramise temaatikat ühest küljest menetlusliku ja teisest küljest põhimõttelise poole pealt.
Sadamale määrab kehtiva seaduse alusel nime üldjuhul kohalik omavalitsus. Sadamale nime määramise (samuti kõigi teiste nimemääramise juhtude puhul) on alati kohanimemäärajatel võimalik küsida kohanimenõukogu arvamust. Seega ei peetud vajalikuks muuta pädevust sadamate nimede määramisel.
Otsustati: Kaasates Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsuse vastava valdkonna spetsialiste, selgitada ja täpsustada sadamale nime määramise etapid ning vajadusel koostada sellekohane juhendmaterjal.
7. Informatsioon
7.1. Saaremaale rajatava süvasadama nime määramisest
Aule Kikas tutvustas Mustjala Vallavolikogu 17. märtsi 2006. a otsust nr 11 "Sadamale nime määramine", millega Saaremaale Mustjala valda rajatava süvasadama nimeks määrati "Saaremaa sadam".
Otsustati: Informatsioon võtta teadmiseks.
7.2. Viinis 28.03-04.04.2006.a toimunud ÜRO kohanimeekspertide 23. istungist
Peeter Päll ja Aule Kikas andsid ülevaate Viinis 28.03-04.04.2006 toimunud ÜRO kohanimeekspertide 23. istungist.
Otsustati: Informatsioon võtta teadmiseks.
7.3. Septembris (oktoobris) 2006. a Eestis toimuva ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise 11. istungi korraldamisest
Aule Kikas ja Peeter Päll andsid lühiülevaate 2006. a sügisel Eestis toimuva ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise 11. istungi korraldamisest. Istungiga samale perioodile planeeritakse ka latiniseerimise töörühma kokkusaamine arvestusega, et kaks päeva on töörühma koosolek, mille korraldab Eesti Keele Instituut, edasi oleks üks nn programmiga (väljasõiduga) päev ja edasi järgneks juba kahepäevane Balti jaotise istung. Balti jaotisesse kuuluvad Eesti Läti, Leedu ja Venemaa ning eelmisel aastal nn vaatlejana liitunud Ukraina, Valgevene ja Poola. Samuti on huvi ka põhjanaabritel. Ukraina ja Valgevene puhul on ühine huvi latiniseerimise osas olemas: Ukraina tahab väga aktiivselt oma süsteemile saada rahvusvahelist toetust. Järgmisel aastal toimuva ÜRO kohanimeekspertide konverentsil on selleks parim võimalus.
Otsustati: informatsioon võtta teadmiseks ning moodustada töörühm istungi ettevalmistamiseks. Töörühma moodustamise ja ürituse ettevalmistamise tagavad Aule Kikas ja Peeter Päll.
7.4. Koostöölepingu sõlmimisest Maa-ameti, Siseministeeriumi ja AS Eesti Kaardikeskusega
Aule Kikas tutvustas Siseministeeriumi, Maa-ameti ja AS Eesti Kaardikeskuse vahel sõlmitavat kokkulepet asukohapõhiste infosüsteemide ja riikliku kohanimeregistri arendamisel ning avaliku teenuse osutamisel. Kokkuleppe eesmärgiks on arendada lepingupoolte tegevusi riikliku kohanimeregistri pidamisel ja arendustööde teostamisel, mis tagab KNR-i andmete avaldamise avalikul veebilehel vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2004. a määruse nr 289 "Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus"(RT I, 2004, 67, 461 ) § 11 lõikele 1 ning x-tee teenustena vastavalt regionaalministri 5. oktoobri 2004. a määruse nr 5 "Kohanimeregistrist andmete väljastamise kord" § 3 lg 3 punktile 3. Kokkuleppes fikseeritakse lepingupoolte õigused ja kohustused kohanimeregistri andmete avaldamisel.
Otsustati: Informatsioon võtta teadmiseks.
Väino Tõemets
koosoleku juhataja
Aule Kikas
protokollija