KOHANIMENÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL

12.12.2007 nr 12.4-1/ 2

Siseministeerium
Tallinn, Pikk 61

Toimumisaeg: 12. detsember 2007
Algus kell 11.00, lõpp kell 14.20

Juhatas: Väino Tõemets
Protokollis: Aule Kikas

Osalesid kohanimenõukogu liikmed Lui Hubel, Jüri Jagomägi, Aule Kikas, Ants Kraut, Jaak Maandi, Peeter Päll, Evar Saar, Uudo Timm, Ilmar Tomusk, Väino Tõemets, Olev Veskimäe (registreerimisleht lisatud).

Kutsutuna osalesid Malle Hunt, Olivia Taluste (p 1), Jaan Särak (1 p), Ülar Palm(1 p), Karin Tenisson(1 p), Liisi Sokk (p 2).

Päevakord:

1. Saku valla Saue küla nime muutmisest (Aule Kikas).
2. Seisukoha kujundamine Tallinna linna parkidele kohanime määramise küsimuses (Peeter Päll).
3. Kokkuvõte kohanimeregistri ja aadressandmete süsteemi integratsioonianalüüsist ning kohanimeregistri edasine tegevus (Aule Kikas).
4. Kohanimevaldkonna 2008. a tegevusplaan (Aule Kikas).
5. Kokkuvõte meresaarte nimede töörühma tegevusest (Uudo Timm).
6. Vooluvete nimedega seotud probleemidest Võrumaal (Evar Saar).
7. Ülevaade ÜRO 9. kohanimekorralduskonverentsist (20.-31. august 2007, New York) ja teistest rahvusvahelistest kohanimeüritustest (Peeter Päll, Aule Kikas).
8. Informatsioon
   • 8.1. Kuusalu valla Turbuneeme küla nime muutmisest Turbaneemeks.
   • 8.2. Eesti kohanimesõnastiku kavast.
   • 8.3. Rootsi vähemusrahvuste Kultuurinõukogu pöördumine.
9. Kohapeal algatatud küsimused.

Otsustati: Päevakord kinnitada.

1. Saku valla Saue küla nime muutmisest

Ettekandja: Aule Kikas
Kaasettekandjad: Jaan Särak (pöördumise esitaja) ja Ülar-Johannes Palm (taotluse algataja) ning Karin Tenisson (Saku vallavalitsus)

Hr Jaan Särak esitas kohanimenõukogule pöördumise, milles palus kohanimenõukogu arvamust Saku vallas asuva Kanama küla nime ennistamise kohta Saueks.

Kohanimenõukogu kuulas ära nii pöördumise esitajate Jaan Säraki ja Ülar-Johannes Palmi, samuti Saku valla esindaja Karin Tenissoni täiendavad selgitused, samuti tutvuti esitatud dokumentatsiooniga.

Kohanimenõukogu jäi oma 14.05.2007 kirjas nr 12-4-2/2866 antud arvamuse juurde, mille kohaselt on kohanimenõukogu üks prioriteete jätkuvalt endisaegsete kohanimede taastamise toetamine. Kohanimenõukogu liikmed avaldasid toetust ettepaneku tegijate initsiatiivile ajaloolise Saue küla nime ennistamiseks. Arutati alternatiivse nimevariandi (Saueküla, Vana-Saue küla) kasutusele võtmist. Kohanimenõukogu aktsepteerib mõlema nimevariandi kasutamist, kusjuures välistada ei saa ka kohanime „Saue“ Kanama küla nime võimalikul muutmisel.

Koosolekul tõsteti mitmeid kordi küsimus kohanimede samanimelisuse piirangust. Kohanimenõukogu leidis, et kohanimeseaduse paragrahvi 13 lõike 6 punkti 1 tõlgendamisel tuleks juhinduda seaduse paragrahvist 12, mis sätestab samanimelisuse piirangu ning mille kohaselt ei tohi samanimelised olla haldusüksused, ühe valla või linna piires asuvad asustusüksused ning ühe asustusüksuse piires asuvad nimeobjektid. Samas oleks otstarbekas võtta arvesse, et lähestikku olevaid korduvate nimedega objektid võivad tegelikus elus eksitada ka juhul, kui nad on eri omavalitsusüksustes.

Tuginedes asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra (Vabariigi Valitsuse 25.11.2004.a määrus nr 335) paragrahvile 15 kehtestatakse asustusüksuste nimistu maakondade ning neisse kuuluvate valdade ja linnade lõikes ning muudatused asustusjaotuses regionaalministri määrusega. Volikogu pädevuses on menetluse ettevalmistamine ning läbi maavanema regionaalministrile asustusjaotuse muutmise, sh nime muutmise kohta ettepaneku tegemine. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ei või ilma mõjuva põhjuseta keelduda asutusjaotuse muudatusest, kui muudatus on kooskõlas eelnimetatud määruse paragrahvis 8 toodud asustusjaotuse muutmise eesmärkidega ehk asustusjaotuses toimunud arengu kajastamisega asustusjaotuses või asustusjaotuse kokkuleppeline ühitamine kohaliku kasutustavaga.

Kohanimenõukogu on veendunud, et kohalike elanike initsiatiivi toetamine oma küla identiteedi tugevdamisel ning kogukonna kaasamisel on tervitatav ning tunnustust vääriv.

Otsustati:

• 1) Toetada ettepaneku tegijate initsiatiivi ajaloolise Saue küla nime ennistamiseks ning soovitada kasutada õigust uuesti pöörduda Saku valla poole Kanama küla elanike huvide väljendamiseks.
• 2) Teha ettepanek Saku Vallavolikogule küsimus uuesti päevakorda võtta ning kaaluda alternatiivse nimevariandi (Saueküla, Vana-Saue küla) kasutusele võtmist. Kohanimenõukogu aktsepteerib mõlema nimevariandi kasutamist.

2. Seisukoha kujundamine Tallinna linna parkidele kohanime määramise küsimuses

Ettekandja: Peeter Päll

Tallinna Linnaplaneerimise Amet pöördus kohanimenõukogu poole, et saada eksperthinnang Tallinna linnas võõrkeelsete kohanimede (Fahle aed, Berghofi park, Scharlottentali park ja Löwenruh´ park) määramise kohta.

Tuginedes kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korrale (Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226), selgitas ettekandja, et kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm või see on kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna või on füüsilise isiku nimi. Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine, tähed b, d, g sõnavormi algul ja rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga. Lähtuvalt eeltoodust on Tallinna Linnaplaneerimise ameti poolt esitatud nimede puhul tegemist võõrkeelsete nimedega, mille määramiseks peab andma nõusoleku regionaalminister.

Kohanimenõukogu leidis, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt nõusoleku saamiseks esitatud nimed Fahle aed kui Pfaffi suvemõisa aia rajaja Emil Fahle järgi nime saanud aed; Berghofi park kui endise suvemõisa omaniku von Bergi järgi saadud nimi; Scharlottentali park kui endine suvemõisa omaniku naise või tütre järgi saadud nimi ning Löwenruh’ park kui tollase Eestimaa asekuberneri F. von Löweni järgi saadud nimetud, on kultuuri- ja ajalooliselt jäädvustamist väärivad.

Otsustati: Esitada regionaalministrile kohanimenõukogu nõusolek järgnevate võõrkeelsete kohanimede määramiseks Tallinna linnas

• 1) Fahle aed;
• 2) Berghofi park;
• 3) Scharlottentali park;
• 4) Löwenruh’ park.

3. Kokkuvõte kohanimeregistri ja aadressandmete süsteemi integratsioonianalüüsist ning kohanimeregistri edasine tegevus

Ettekandja: Aule Kikas

Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2004.a määruse 289 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“ alusel on riikliku kohanimeregistri vastutav töötleja Siseministeerium. Leping riikliku kohanimeregistri pidamiseks praeguse volitatud töötlejaga (AS Eesti Kaardikeskus) lõpeb 30. juunil 2008. a.

Registri pidamise eesmärk on teabe kogumine Eesti kohanimede kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine vastavalt «Kohanimeseadusele».

Kohanimeregister on kättesaadav Maa-ameti infosüsteemist avaliku- ja X-tee teenuste kaudu. Selle tagamiseks on Siseministeerium, Maa-amet ja AS Eesti Kaardikeskus sõlminud 30. juunil 2007. a kolmepoolse kokkuleppe „Asukohapõhiste infosüsteemide ja riikliku kohanimeregistri arendamisel ning avaliku teenuse osutamisel“.

Koostöö tulemusel on selgunud, et kohanimeregistrit on vaja ajakohastada, sest senine struktuur ning toimemehhanismid ei rahulda enam uusi vajadusi ning õigusaktides kehtestatud nõudeid (Andmekogude seadus, Avaliku teabe seadus, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 331 “Infosüsteemide andmevahetuskihi rakendamine” Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määrus nr 184 „Aadressandmete süsteemi kehtestamine” (ADS).

Et Siseministeerium saaks edukalt täita nii kohanimeregistri vastutava töötleja ülesandeid kui ka Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2007. a määruse nr 184 „Aadressandmete süsteemi kehtestamine“ paragrahvi 15 lg 3 p 3, nõudeid, mille kohaselt aadressiandmete vastutavateks töötlejateks kohanimede osas on Siseministeerium, tellis AS Eesti Kaardikeskus koostöös Maa-ameti ja Siseministeeriumiga, ADS-KNR-ETAK (Eesti topograafiline andmekogu) integratsioonianalüüsi.

Koostöövajaduseks ja analüüsi koostamise ajendiks oli asjaolu, et hetkel toimivad X-tee teenused ei ole ADS-i haldussüsteemiga koostoimimiseks ning kasutuskohaseks andmevahetuseks piisavad. Kohanimeobjektide visualiseerimiseks on küll loodud kaardirakendus (avalik teenus), mida haldab Maa-amet, kuid et ETAK ei ole KNR-i ega ADS-iga süsteemselt seostatud, siis objektide visualiseerimine kaartidel toimub nimeobjekti asukohapunkti kaudu. Andmete ülekandmine kohanimeregistrist (töötleja hetkel AS Eesti Kaardikeskus) Maa-ameti avaliku teenuse serverisse toimub regulaarselt (1 kord nädalas). Paraku selline sagedus ja andmevahetusmeetod ei rahulda ADS-i vajadusi pikemas perspektiivis.

Ettekandja tõi välja olulisemad punktid, mis kinnitavad Siseministeeriumi ja Maa-ameti kui võimaliku uue kohanimeregistri volitatud töötleja vastastikust koostööhuvi ja -vajadust:

• 1) Vajalik koostöö KNR_ADS_ETAK. Kuna ETAK-i ja keskse ADS-i haldajaks on Maa-amet ning väga suures osas hallatavad objektid kattuvad ning erinevad andmekogud haldavad üksnes erinevaid andmegruppe, siis on otstarbekas haldamisel teha tihedat koostööd – erinevate asutuste vahelise koostöö korraldamine nõuab lisaaega ning võib olla häiritud erinevate huvide tõttu. Ühe asutuse siseselt on võimalik koostööd optimaalsemalt korraldada.
• 2) Maa-ametil kavas välja töötada keskse ADS-i juurde kaardirakendus, mille kaudu on otstarbekas hakata avalikustama ka KNR-i andmeid teiste aadressandmete hulgas, sama rakendust saaks tehniliselt täiustada ka kõigi KNR haldamise põhivajaduste katteks hoides kokku riiklikke vahendeid eraldi rakenduste loomise arvelt ning tarbides ühtlasi ühtse andmebaasi ressursse (erinevaid kaardikihte) ning tehnilisi vahendeid.
• 3) Terviklik KNR-ADS arendus. Maa-ametil on piisav kogemus ning teadmine ADS-i ning KNR-i tehniliste lahenduste tellimiseks ning arendustööde tellimise korraldamiseks nõnda, et lahendused oleksid optimaalsed ning kataks mõlemapoolseid vajadusi

Siseministeerium tegi 14. novembril 2007 ettepaneku Maa-ametile algatada Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2004. a määruse nr 289 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“ muutmine registri volitatud töötleja osas, sõnastades nimetatud määruse § 3 lg 2 järgmiselt: „Registri volitatud töötleja on Maa-amet“. Määruse muudatuse jõustumise aeg on 1. juuli 2008. a.

Maa-amet vastas 11. detsembri 2007 .a kirjaga, et koostööhuvi on vastastikune ning et Siseministeeriumi poolt pakutud õigusakti muudatus võimaldaks saavutada tunduvalt paremaid tulemusi nii kohanimede registreerimise kui ka aadressandmete töötlemise vallas, samuti tõuseks selles valdkonnas riigi haldssuutlikkus. Samas tõdeti, et kohanimeregistri arendamine uuel tasemel vajab täiendavaid rahalisi ressursse.

Otsustati:

• 1) Võtta informatsioon teadmiseks;
• 2) Moodustada töörühm kohanimeregistri arengukava ja põhimääruse väljatöötamiseks;
• 3) Jätkata läbirääkimisi Maa-ametiga riikliku kohanimeregistri põhimääruse muutmiseks volitatud töötleja ja arendustegevuse finantseerimise osas;

4. Kohanimevaldkonna 2008. a tegevusplaan

Ettekandja: Aule Kikas

Ettekandja tegi ülevaate 2008. a planeeritavatest kohanimekorralduse valdkonna tegevustest
Sh:

• haldusüksuse nime ja piiride ning asustusüksuse nime liigi ja lahkmejoonte muutmise koordineerimine
• kohanimeregistri vastutava töötleja ülesande täitmine (sh eelarve ja lähteülesande koostamine, kohanimemäärajate nõustamine);
• kohanimeregistri põhimääruse uus redaktsiooni ettevalmistamine;
• kohanimeregistri arengukava aastateks 2008-2010 ettevalmistamine, 2008. a lähteülesandes olevad arendustööde teostamine;
• kohanimealaste seminaride korraldamine, kohanimekasutuse-alaste tegevuste koordineerimine;
• kohanimenõukogu tegevuse korraldamine;
• „Kohanimemääraja käsiraamatu” koostamine;
• VI kohanimepäeva korraldamine;
• kohanimenõukogu veebilehe ajakohasena hoidmine;
• ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotise töö organiseerimine, Balti jaotise 12. koosolekul osalemine.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.

5. Kokkuvõte meresaarte nimede töörühma tegevusest

Ettekandja: Uudo Timm

Ettekandja andis ülevaate meresaarte nimede töörühma tegevusest ning avaldas lootust, et järgmiseks kohanimenõukogu koosolekuks on nimistu valmis kohanimenõukogule kinnitamiseks esitamiseks. Põhikaardile tuginedes on meresaari kokku 2176, nendest 1615 on valdavalt väga väikesed nimetud saared, 561 saarel on olemas nimi.

Otsustati: Informatsioon teadmiseks võtta.

6. Vooluvete nimedega seotud probleemidest Võrumaal

Ettekandja: Evar Saar

Kui viimastel aastatel on kohanimenõukogu tegelenud järvede ja saarte nimede temaatikaga, siis 2008. aastal on kavas alustada vooluvete nimede ülevaatamist. Ettekandja oma esitluses tõi välja antud teema kohta näiteid koos juhtumitega ning ettepanekuid nende lahendamiseks.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.

7. Ülevaade ÜRO 9. kohanimekorralduskonverentsist (20.-31. august 2007, New York)ja teistest rahvusvahelistest kohanimeüritustest

Ettekandjad: Peeter Päll, Aule Kikas

21.–30. augustil 2007. a toimus New Yorgis ÜRO 9. kohanimekorralduse konverents, mis on valdkonna tippsündmus. Päev enne (20. august) ning päev pärast (31. augustil) konverentsi toimus samas 24. ÜRO kohanimeekspertide rühma istung. Konverentsil esitati ülevaate Eesti kohanimealasest tegevusest viimase viie aasta jooksul ning esitleti inglisekeelset trükist „Toponymic Guidelines for Map and Other Edotors- Estonia“.

Peeter Päll osales detsembris Koreas Sŏulis peetud rahvusvahelisel seminaril, kus ta rääkis ÜRO kohanimeekspertide rühma latiniseerimise töörühma tööst. Seminari põhiteema oli merenimede rahvusvahelise normimise põhimõtted.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.

8. Informatsioon

• Aule Kikas andis ülevaate 16. novembril 2007 toimunud kohtumisest Eru Rannarahva Seltsi esimehe Linda Metsaoru ja sekretäri Elve Kuuskmäega. Kohtumise teemaks oli Turbuneeme külanime võimalik muutmine Turbaneemeks. Ettekandja selgitas asustusjaotuse (sh külanime) muutmise korda. Kohtumisel osales ka regionaalministri nõunik hr Avo Üprus;
• Peeter Päll tutvustas Soome kohanimekäsiraamatut ning rääkis Eesti kohanimesõnastiku kavast;
• Aule Kikas tutvustas Rootsi vähemusrahvuste Kultuurinõukogu pöördumist sooviga saada täpsemat teavet ajalooliste rootsipäraste põhi- või rööpnimede kasutamiseks põlise rootsi asustusega aladel. Lisaks kirjalikule vastusele plaanitakse jaanuaris ka vastavat kohtumist edaspidiste plaanide arutamiseks.

Otsustati: informatsioon võtta teadmiseks.

Väino Tõemets
koosoleku juhataja