Kohanimenõukogu
PROTOKOLL nr 28

Tallinn, 10. märts 2009
PP 11.03.2009 nr 12.4-1/108
(Seisukoha kujundamine e-posti teel)

Päevakord:

1. Seisukoha kujundamine ajalooliste kihelkonnapiiride tähistamiseks

Eesti Rahva Muuseum (ERM) pöördus 25. veebruaril 2009. a kohanimenõukogu poole palvega kinnitada ajaloolised kihelkonnanimed projekti „ERM 100 - kihelkonnapiiride (ajalooliste kultuuripiiride) tähistamine“ raames.

Möödunud aasta 11. detsembril moodustati ERMi juurde töörühm (kus osalesid Krista Aru, Toomas Kiho, Kaido Kama, Eerik Leibak, Erki Holmberg, Aare Pain, Tõnis Türna, Tõnno Joonuks, Tiina Tael ning kohanimenõukogu liikmed Peeter Päll, Evar Saar, Raivo Aunap, Jüri Jagomägi, Aule Kikas) ülesandega täpsustada ajaloolised kihelkonnanimed- ja piirid seisuga 24. veebruar 1918. a. Tegemist oli ERMi ettepanekuga märkida Eesti territooriumil kihelkonnapiirid ehk ajaloolised kultuuripiirid pruunitaustalise liiklusmärgiga 642 „Turismiobjektitähis“ ning tähistada sedasi ka ERM-i asutamise 100. aastapäeva. Nimetatud temaatikat käsitleti ka 18. detsembril 2008. a toimunud kohanimenõukogu koosolekul.

Krista Aru, Eesti Rahva Muuseumi direktor: „Kihelkond on tänini eestlaste piirkondliku identiteedi aluseks. Kogu meie vanem kultuurikiht (keelemurded, rahvaluule, materiaalne kultuur jne) jaguneb kihelkondade järgi. Kui lauldakse rahvalaulu, siis on see mingi kihelkonna rahvalaul, kui kantakse rahvarõivaid, siis on need mingi kihelkonna rahvarõivad. Tänini maetakse inimesed kihelkonna surnuaeda. Ajalooliste kultuuripiirkondade tähistamine tugevdab eestlaste piirkondlikku identiteeti ning aitab selle kaudu kaasa põlisasustuse säilimisele regioonides. Lisaväärtusena annab vanade kultuuripiiride tähistamine vajalikku infot piirkonna külalistele.

Ajalooliste kihelkonnapiiride tähistamine on üks keskseid ettevõtmisi, millega saame ülemaaliselt tähistada Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva. ERMi kogud on moodustatud kihelkonniti, ERMi poolt läkitati vanavarakogujaid ikka kindlasse kihelkonda. Ka tänasel päeval süstematiseeritakse muuseumi laekuvaid esemeid, käsikirjalist pärandit jm kihelkondade kaupa.

Ajalooliste kihelkonnapiiride märkimisega kaasneb ERMis leiduvate kogude läbivaatus, mille tulemuste põhjal valmivad kokkuvõtted, kui palju, milliseid esemeid konkreetse kihelkonna kohta ERMi fondides leidub (samasuguse ülevaatuse on oma fondides lubanud teha ka Eesti Kirjandusmuuseum). Valmivad ülevaated avaldatakse maakonna- ja vallalehtedes ning need peaksid andma kohalikele koduloolastele, ajaloohuvilistele, kooliõpetajatele jt piisava kokkuvõtte sellest, millele peaks ja tuleks edasiste kogumiste ja uurimiste käigus enam tähelepanu pöörata. Need ülevaated saavad ka ERMi edasises kogumistöö ja teaduslike ekspeditsioonide aluseks.

Kõigi Eesti kihelkondade piirid tähistatakse suuremate maanteede ääres pruunitaustalise liiklusmärgiga 642 „Turismiobjektitähis“(vaatamisväärsuse, looduskaitse- ja muinsuskaitseala vms nimi). Näidistekst – „Jõelähtme kihelkond“.

Kihelkondade nimistu lähtedaatumiks on 24. veebruar 1918, seega paigaldatakse vaid nende kihelkondade piirid, mis olid olemas Eesti Vabariigi alguses. Paigaldatavate siltide hulk on kooskõlas Maanteeameti eelarvega. Maanteeamet on ka siltide paigaldamise korraldaja ja läbiviija. Esimesed piirisildid sooviksime avada 14. aprillil 2009, ERMi sünnipäeval, Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piiril, Tartu – Räpina – Värska maanteel.

Palume kohanimenõukogult kinnitust nimekirjale, milles on esitatud ajalooliste kihelkondade nimed seisuga 24. II 1918, et saaksime nimekirja edastada Maanteeametile töö tegelikuks korraldamiseks.“

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes kohanimenõukogu põhimääruse § 6 lg 5, kujundatakse kohanimenõukogu seisukoht antud küsimuses e-posti vahendusel. 02. märtsil saatis kohanimenõukogu sekretär Aule Kikas kohanimenõukogu liikmetele ERMi kirja. Kirjas märgitud tähtajaks (06.03.2009) ei esitanud kohanimenõukogu liikmed ühtegi töörühma poolt ettevalmistatud nimekirjaga mittenõustuvat arvamust.

Nimekirjas on põhinimedele lisaks rööpnimed esitatud neil juhtudel, kui seda toetab väljakujunenud kohalik kirjalik traditsioon. Et kihelkonnad ei ole haldusüksused, siis on rööpnime määramine kooskõlas kohanimeseadusega.

Aluseks võttes Eesti Rahva Muuseumi taotluse ajalooliste kihelkonnanimede fikseerimiseks 24. veebruari 1918. a seisuga ja kihelkonnapiiride kui ajalooliste kultuuripiiride tähistamiseks Eesti territooriumil pruunitaustalise liiklusmärgiga 642 „Turismiobjektitähis“ tuginedes kohanimeseaduse § 21 punktile 6, mille kohaselt kohanimenõukogu osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel, kohanimenõukogu otsustab:

1. Kinnitada aja- ja kultuurilooliselt olulised kihelkonnanimed järgmiselt (vt lisa 1, kihelkondade skeem):

1) Ambla kihelkond
2) Anna kihelkond
3) Anseküla kihelkond
4) Audru kihelkond
5) Emmaste kihelkond
6) Hageri kihelkond
7) Haljala kihelkond
8) Halliste kihelkond
9) Hanila kihelkond
10) Hargla/Harglõ kihelkond
11) Harju-Jaani kihelkond
12) Harju-Madise kihelkond
13) Helme kihelkond
14) Häädemeeste kihelkond
15) Iisaku kihelkond
16) Jaani kihelkond
17) Juuru kihelkond
18) Jõelähtme kihelkond
19) Jõhvi kihelkond
20) Jämaja kihelkond
21) Järva-Jaani kihelkond
22) Järva-Madise kihelkond
23) Jüri kihelkond
24) Kaarma kihelkond
25) Kadrina kihelkond
26) Kambja kihelkond
27) Kanepi kihelkond
28) Karja kihelkond
29) Karksi kihelkond
30) Karula kihelkond
31) Karuse kihelkond
32) Keila kihelkond
33) Kihelkonna kihelkond
34) Kihnu kihelkond
35) Kirbla kihelkond
36) Kodavere kihelkond
37) Koeru kihelkond
38) Kolga-Jaani kihelkond
39) Kose kihelkond
40) Kullamaa kihelkond
41) Kursi kihelkond
42) Kuusalu kihelkond
43) Kõpu kihelkond
44) Käina kihelkond
45) Kärla kihelkond
46) Laiuse kihelkond
47) Lihula kihelkond
48) Luke kihelkond
49) Lääne-Nigula kihelkond
50) Lüganuse kihelkond
51) Maarja-Magdaleena kihelkond
52) Martna kihelkond
53) Mihkli kihelkond
54) Muhu kihelkond
55) Mustjala kihelkond
56) Märjamaa kihelkond
57) Nissi kihelkond
58) Noarootsi/Nuckö kihelkond
59) Nõo kihelkond
60) Otepää kihelkond
61) Paide kihelkond
62) Paistu kihelkond
63) Palamuse kihelkond
64) Peetri kihelkond
65) Pilistvere kihelkond
66) Puhja kihelkond
67) Põltsamaa kihelkond
68) Põlva kihelkond
69) Pärnu kihelkond
70) Pärnu-Jaagupi kihelkond
71) Pöide kihelkond
72) Püha kihelkond
73) Pühalepa kihelkond
74) Rakvere kihelkond
75) Rannu kihelkond
76) Rapla kihelkond
77) Reigi kihelkond
78) Ridala kihelkond
79) Risti kihelkond
80) Ruhnu/Runö kihelkond
81) Rõngu kihelkond
82) Rõuge/Rõugõ kihelkond
83) Räpina/Räpinä kihelkond
84) Saarde kihelkond
85) Sangaste kihelkond
86) Simuna kihelkond
87) Suure-Jaani kihelkond
88) Tartu-Maarja kihelkond
89) Tarvastu kihelkond
90) Tori kihelkond
91) Torma kihelkond
92) Tõstamaa kihelkond
93) Türi kihelkond
94) Urvaste/Urvastõ kihelkond
95) Vaivara kihelkond
96) Valga kihelkond
97) Valjala kihelkond
98) Varbla kihelkond
99) Vastseliina/Vahtsõliina kihelkond
100) Vigala kihelkond
101) Viljandi kihelkond
102) Viru-Jaagupi kihelkond
103) Viru-Nigula kihelkond
104) Vormsi/Ormsö kihelkond
105) Võnnu kihelkond
106) Väike-Maarja kihelkond
107) Vändra kihelkond
108) Äksi kihelkond

2. Kanda p 1 nimetatud nimed kohanimeregistrisse kui aja- ja kultuurilooliselt olulised kohanimed. Nimeobjekti asukoha tunnuspunkti registrisse kandmisel tugineda kihelkonnakirikute ligikaudsele paiknemisele.

Väino Tõemets
kohanimenõukogu esimees