Tallinn, 4. juuni 2009. a
PP 15.06.2009 nr 12.4-1/356
| Juhatas: | Väino Tõemets |
| Protokollis | Aule Kikas |
| Osalesid: | kohanimenõukogu liikmed Jüri Jagomägi, Aule Kikas, Mall Kivisalu, Ants Kraut, Peeter Päll, Evar Saar, Liisi Sokk, Ilmar Tomusk, Väino Tõemets, Olev Veskimäe. |
| Puudusid: | kohanimenõukogu liikmed Katrin Alliksaar, Raivo Aunap, Jaak Maandi, Valdek Pall, Uudo Timm. |
| Kutsutud: | Malle Hunt (Veeteede Amet), Aare Pain (Maanteeamet). |
Päevakord:
Peeter Päll: teema käsitlemiseks andis ajendi Maanteeamet, küsides kohanimenõukogu arvamust väljaspool Eestit asuvate kohanimede kasutamise kohta teeviitadel. Ettekandja tutvustas sellekohast rahvusvahelist praktikat ja tavasid. Vastavalt rahvusvahelisele heale tavale võiks kasutada teeviitadel mõlemat nimekuju, nii sihtkoha enda nime kui ka meil kasutatavat. Arutada tuleb, kumb enne, viimasel ajal pannakse siiski üha rohkem esikohale sihtkoha enda nimi.
Aare Pain (Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja) palus selgitust ka Eesti-väliste kohanimede kirjakujude kohta. Peeter Päll selgitas, et nimekirjutusreegleid ja nimesoovitusi annab Emakeele Seltsi keeletoimkond.
Toimunud arutelu käigus kujundati kohanimenõukogu seisukoht Eesti-väliste kohanimede kasutamise osas liiklusmärkidel (juhatusmärgid). Otsuse tegemisel tugineti keeleseadusele.
Otsustati esitada Maanteeametile kohanimenõukogu seisukoht Eesti-väliste kohanimede kasutamiseks liiklusmärkidel (juhatusmärkidel) alljärgnevate variantidena (joonised on illustratiivsed):
1) Kui sihtkohas kasutatav nimi kattub Eestis kasutatavaga, siis viidatava koha nime järel on asukoha riigi tunnus (lühend):
2) Kui sihtkohas kasutatav nimi ei kattu Eestis kasutatavaga, siis esikohale kantakse Eestis kasutatav kohanimi, selle alla sihtkoha nimi ning nende järel (keskel) on riigi tunnus (lühend):
Aule Kikas tutvustas Noarootsi vallavalitsuse esitatud taotlust muuta Noarootsi valla asustusjaotust. Esitatud dokumentatsioonist selgub, et viimastel aastatel toimunud hoogsa kinnisvaraarenduse tulemusena on Noarootsi vallas tekkinud või tekkimas uued elamuehituspiirkonnad aladele, kus varem pole asustust olnud. Uued, perspektiivsed elamualad on kinnitatud ka vastavate planeeringutena ning taotleja leiab, et asustuses toimunud areng peaks kajastuma valla asustusjaotuses ehk külade koosseisus ja lahkmejoontes.
Moodustatav küla asub Noarootsi vallas Telise neemel ning asub kahe praeguse küla territooriumil: lõunas Paslepa/Pasklep ja põhjas Kudani/Gutanäs. Ajalooliselt on kutsutud piirkonda Teliseks.
Tänaseks on neemele ehitatud 12 elamut-suvemaja. Olemasolevaid elamumaa sihtotstarbega krunte on ca 80 ja moodustamisel veel ca 40 krunti. Algatatud on ka üks detailplaneering eesmärgiga moodustada veel täiendavad 10-15 krunti.
Vastavalt kohanimeseaduse § 6 lõigetele 6 ja 7 võib määrata asustusüksusele rööpnimeks võõrkeelse kohanime, kui elanike enamik piirkonnas oli 1939. aasta 27. septembri seisuga võõrkeelne. Noarootsi kihelkond oli Eesti mandriosa kihelkondadest ainus, kus rootslastest elanikkond oli enamuses. 1934. a elas kihelkonnas 4388 elanikku, neist rootslasi 2697 ehk 67%. Aastatel 1943-1944 lahkus enamus rootslastest Eestist.
Vabariigi Valitsuse 18.12.1997 a. määrusega nr.244 „Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ (kehtetuks tunnistatud 10.12.2006) kinnitati Noarootsi valla küladele nii eestikeelsed kohanimed kui ka rootsikeelsed rööpnimed. Regionaalministri 22.12.2006 a. määrusega nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ määrati külade nimed ja lahkmejooned seisuga 10.12.2006. Seega on igati põhjendatud sarnaselt ülejäänud küladele määrata ka uuele moodustatavale külale nii eestikeelne põhinimi kui ka rootsikeelne rööpnimi.
Peeter Päll: taotluse esitajad on konsulteerinud rööpnime, kinnitust on andnud nimevalikul ka Marianne Blomqvisti raamat „Rootsi kohanimed Eestis eesti vastetega“ (2000), kus Telise rootsikeelseks vasteks on Tällnäs.
Kohanimenõukogu liikmed juhtisid tähelepanu kohanimeregistris, põhikaardil ja baaskaardil Telise neeme kirjakujule (Tellisna neem) ning tegid ettepaneku kanda kohanimeregistrisse nimekuju Telise neem.
Otsustati: 1) tuginedes kohanimeseaduse § 6 lõikele 3 ja 7 esitada regionaalministrile nõusolek kohanime, sh rööpnime määramiseks Noarootsi vallas asuvale uuele külale nimega Telise küla /Tällnäs; 2) Kanda kohanimeregistrisse kohanimena Telise neem (kohanime ID kohanimeregistris 9023); 3) Teha Maa-ametile ettepanek kanda ETAK-isse ametlik kohanimi Telise neem.
Aule Kikas andis ülevaate haldusterritoriaalse korralduse muutmisest Kaisma vallas ja Vändra vallas. Kaisma valla liitumisel Vändra vallaga moodustub kohaliku omavalitsuse üksus nimega Vändra vald, mille piirideks on senise Kaisma valla ja Vändra valla piir (va seniste Kaisma valla ja Vändra valla vaheline piir). Vabariigi Valitsuse määrusega kustutatakse haldusüksuste nimistust Kaisma valla nimi. Külanimena jääb Kaisma nimi alles.
Asustusjaotuses samanimelisusega seonduvat probleemi ei ole: Kaisma valla külad on: Kaisma, Kergu, Kõnnu, Metsaküla, Metsavere, Rahkama, Sohlu ning Vändra valla külad Allikõnnu, Aluste, Kaansoo, Kadjaste, Kalmaru, Kirikumõisa, Kobra, Kose, Kullimaa, Kurgja, Leetva, Luuri, Lüüste, Massu, Mustaru, Mädara, Oriküla, Pärnjõe, Rae, Rahnoja, Reinumurru, Rõusa, Rätsepa, Samliku, Sikana, ,Suurejõe, Säästla, Tagassaare, Vaki, Venekuusiku, Veskisoo, Vihtra, Viluvere, Võidula, Võiera, Ünnaste.
Kohanimenõukogu liikmed tõstatasid samanimelisuse probleemi Vändra valla ja Vändra valla (alev) osas – põhiseaduse § 155 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad ning kohanimeseaduse §12 lg 1 p 1 sätestab, et haldusüksused ei tohi olla samanimelised (kohanimeseadus).
Otsustati: 1) võtta teadmiseks informatsioon Kaisma valla liitumisel Vändra vallaga nime Vändra vald suhtes; 2) võtta teadmiseks informatsioon Kaisma valla kui kohanime kehtetuks tunnistamise suhtes; 3) informeerida regionaalministrit samanimelisuse probleemist Vändra valla ja Vändra valla (alevi) osas.
Peeter Päll tutvustas koostatava „Eesti keele arengukava aastateks 2011–2017“ kohanimesid puudutavat osa. Kohanimenõukogu liikmetele saadetud projekti põhjal tekkinud arulelus tõstatati mitmeid küsimusi ja tehti parandusettepanekuid kohanimesid puudutava osa täiendamiseks. Tõstatatud teemad: häälfaili kasutuselevõtt kohanimeregistris; kohanimede (sh maaüksuste nimede) korrastamine; kohanimede säilimise tagamise ja koostamisel oleva Eesti kohanimede raamatu olulisus; andmekogude ühtlustatud kasutus (kohanimed ja aadressid erinevates andmekogudes); õigusraamistiku korrastamine; arendustööd.
Terviktekst peale ettepanekute sisseviimist:
„3.1.3. Nimekorraldus
Olukorra kirjeldus
Nimekorralduses on erinevalt muust keelekorraldusest suurem tähtsus õigusaktidel, mis reguleerivad eri liiki nimede (isikunimed, kohanimed, ärinimed) ametlikku kasutust. Olemas on kohanimeseadus (1997, 2004), nimeseadus (2004), äriseadustik (1995) jm. Eesti nimekasutust iseloomustab avatus ja võõrmõjutustele vastuvõtlikkus, eriti isiku- ja ärinimede puhul. Ärinimede puhul puudub seadusega sätestatud võimalus keelelist kuju korrastada. Nimede allutamise üldistele keelereeglitele ning võõrmõjutuste tõrjumise teeb keeruliseks vastuolu nimede kui objekte identifitseerivate tingtähiste ja nimede kui loomuliku keele elementide vahel.
Nimekorralduses on tegevad Emakeele Seltsi keeletoimkond (üldiste nimekirjutusreeglite ja soovituste andmine), Eesti Keele Instituut ja Võru Instituut (teadusliku nimekorralduse edendamine), isikunimekomisjon ja kohanimenõukogu (Siseministeeriumi juures, vastavalt riikliku isikunime- ja kohanimekorralduse edendamine), kõrgkoolid (nimekorralduse aluste õpetamine), Eesti Rahvusringhääling (nimede hääldussoovitused).
Eesmärk
Saavutada ladus nimekorraldussüsteem, kus koostöös tegutseksid nii riikliku (haldusliku) kui ka teadusliku nimekorraldusega tegelevad asutused, et kaitsta ja edasi arendada eesti nimepärandit.
Ülesanded
Maksumus. (Maksumuse alust on keeruline välja tuua, sest nimekorraldust rahastatakse enamasti muu keelekorraldusega koos.)“.
Otsustati: Kiita heaks kohanimesid puudutav osa eesti keele arengukavas 2011-2017 ning Peeter Pällil hoida kohanimenõukogu liikmed kursis arengukava kohanimede osa menetlemisega.
Aule Kikas ja Peeter Päll andsid ülevaate ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN – United Nations Group of Experts on Geographical Names) 25. istungist, mis toimus 5.-12. mail 2009. a Nairobis. Istungil osales 138 eksperti 53-st riigist, esindatud olid kõik töörühmad (10) ja 22 keelelis-geograafilist jaotist (23 jaotisest), kus Eesti osaleb 1992. a moodustatud Balti jaotise (Baltic Division) koosseisus. Kokku tehti üle saja ettekande ja esitluse. Istungi materjalidega on kõigil võimalus tutvuda UNGEGNi kodulehel: http://unstats.un.org/unsd/geoinfo/summarytablesessions.htm
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja jätkata osalemist rahvusvahelises nimekorralduskoostöös.
Aule Kikas andis ülevaate 2009. a esimesel poolaastal kohanimemäärajatele korraldatud koolitustest. Koostöös Maa-ametiga viidi maakondades läbi 15 kohalike omavalitsuste kohanimemäärajatele suunatud koolitust „Kohanimekorraldus Eestis“ (Aule Kikas) ja „Aadressitoimingud kohalikes omavalitsustes“ (Mall Kivisalu). Lisaks toimus aadresse ja kohanimesid kasutatavatele äriettevõtetele suunatud koolitus (Mall Kivisalu, Aule Kikas, Aime Renser) ning kohanimeregistri ja Maa-ameti aadressiandmete büroo ning maakatastri töötajatele suunatud koolitus „Nimede keeleline vorm“ (Peeter Päll). Koolitustel osales kokku ca 500 inimest.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.
Mall Kivisalu tegi ülevaate (vt ettekanne) kohanimeregistri igapäevasest tegevusest, tõi välja enimlevinud vead kohanimede määramisel, samuti juhtis tähelepanu kohanimeseaduse rakendamisel tekkivatele probleemidele. Toimus arutelu mille käigus tehti ettepanek, et probleemide põhjalikumaks aruteluks on vajalik korraldada eraldi seminar.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja augustis-septembris toimuva kohanimeseminari eesmärgiks on arutada eelnimetatud temaatika veelkord läbi ning valmistada ette vajalikud kohanimeseaduse (ja rakendusaktide) muudatusettepanekud.
Aule Kikas tutvustas Harku valla nimekorraldaja edastatud Muraste küla elaniku kirja, mis käsitleb kohanime Meriküla ning võimalikku Harku valla asustusjaotuse muudatust Muraste küla osas.
Peeter Päll andis ülevaate Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasis olevast Meriküla nimest. 1920. aastate sedelitel on lakooniliselt: Meriküla - talu Ilmandu külas (samas ka teine sedel: Mäeranna külas (ei selgu, kas tegemist see on mingi teise Meriküla taluga või on kogemata külad segi aetud). 1956. a sedelil on kirja pandud Meriküla kallas - Ilmandu külas. Kõige pikemalt on Aime Toomsalu 1965. a kogus (keelejuhiks oli Liisa Meriküll): „Meriküla talu on Ilmandu küla kohal mererannas“. Liisa Meriküll: „Merekülas oli kalda all üks suur talu nagu küla, 120 tiinu. Selle järele ühel talul küla nimi. Selle talu nime järele pandi perekonnanimed. Ilmandus ja igal pool Meriküllisi. Merikülli Hindrekul olnud kaheksa poega. Riku ostis Merikülasse koha. Merikülas on piirikad (piirivalve).“
Seega võib järeldada, et Meriküla on ilmselt vana hajatalu Ilmandu külas ja "küla" nime on saanud oma suuruse järgi. Talupere sai XIX sajandi alguses omale talu järgi nimeks Meriküll, kellele ilmselt selline saksik nimi istus. Meriküla tundub seostuvat laiemalt paigaga, mitte lihtsalt taluga.
Uudo Timmile (ei osalenud koosolekul, saatis seisukoha e-kirjaga) teadaolevalt oli Muraste küla kohal panga all suure Meriküllide suguvõsa maad ning sealse algse talu nimeks Meriküla. Seda talu peeti Ilmandu küla koosseisu kuuluvaks, päris selge pole Ilmandu ja Muraste külade vahelise lahkmejoone kulgemine. Peamine ühendustee Meriküla talu juurde käis Tilgu sadama juurest ja suurem osa Meriküllidest elas Ilmandu külas ning Tilgu sadama lähistel. Seetõttu loeti seda talu ka loogiliselt Ilmandu küla jätkuks panga all. Lääne poolt Meriküla talu juurde pääsemiseks tuli juba Suurupi kaudu minna. Murastest otse alla teed ei olnud. Omaette Meriküla külana kohalikud inimesed ei käsitlenud.
Evar Saar selgitas, et ajaloos on üpris tavaline, et kui asustus on tihenenud, siis talunimi võib saada külanimeks. Kui ajalooline kokkukuuluvus on Ilmanduga ja ühendus (tee) panga peal asuva Muraste külaga puudub, siis on mõeldav, et pangaalune ühes piirivalvekooliga võiks olla hoopis eraldi küla (või Ilmandu küla osa). Eraldi tuleb aga juhtida Harku vallavalitsuse tähelepanu nimele Merikülli tee, mis on saadud isikunime järgi, kuid ei ole pühendusnimi, ning see tuleks ühitada kohanimega Meriküla (kohanimeseadus § 7 lg 1 p 2).
Arutelu käigus pakuti välja erinevaid variante:
1) uue küla moodustamine (Meriküla küla), kuid puuduseks on see et uus küla oleks väga väike;
2) kõnealuse paiga liitmine Ilmandu külaga (sisuliselt tähendaks see Ilmandu ja Muraste küla vahelise piiri muutmist ja tähendaks, et maaüksuste ja hoonete aadressis hakataks kasutama Ilmandu küla nime);
3) väikekoha moodustamine (olenemata sellest, millise küla territooriumile piirkond jääks, oleks võimalik moodustada väikekoht. Väikekoha nimi peab sisaldama ka liigisõna. Mõned võimalikud variandid on Meriküla osaküla; Meriküla külaosa; Meriküla väikekoht jt), Sel juhul peab kõigile maaüksustele ja hoonetele määrama uued lähiaadressid (näiteks nii: Meriküla väikekoht 1).
Asustusjaotuse muutmise eeltoiminguna tuleb taotlejal ära kuulata ka asjaomasel territooriumiosal elavate alaliste elanike või kinnisasja omanike võimalikud ettepanekud, arvamused ja protestid.
Otsustati: 1) selgitada Harku vallavalitsusele ja avalduse teinud kodanikule asustusjaotuse muutmise, sh kohanime määramise võimalusi; 2) kohanimenõukogu liikmed on seisukohal, et kohanimi Meriküla on arutuse all olevale territooriumiosale sobiv, kuid sellele peab järgnema ka vastav liigisõna olenevalt sellest, mis liiki objektile see määratakse.
Aule Kikas: Leedu, ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise liige, on teinud ettepaneku korraldada Balti jaotise järgmine koosolek Vilniuses, 1.-2. oktoober 2009. a.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ning selgitada välja võimalikud osalejad.
Väino Tõemets
kohanimenõukogu esimees