Kohanimenõukogu koosolek
11. detsember 1998
Lisa protokollile nr 5

8.11.1998

Lp kaas-kohanimenõukogulased,

kas ma ei ole vahepeal toimunuga kursis või on Eesti Post läinud kohanimeseadusega (RT I 1997, 1, 3) vastuollu.

Seaduse § 20 lg 2: "Maaregistri katastriüksuse sideaadressi moodustavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 esitatud andmed [s.o: aadressikoha nimi koos majanumbriga (korteri vm ruumi nr lisatakse sidekriipsu järel) või maaregistri katastriüksuse nimega (väljaspool tänavavõrku: ainult maakatastriüksuse nimi)], sihtnumber (välissuhtluses koos riigitähisega) ja sideasutuse kohanimi koos sideasutuse järjenumbriga või ilma. Eestikeelne aadress säilib ka välissuhtluses, kusjuures riiginime võidakse lisada tõlkes."

• Selgitus 1.* Aadressikoht tähendab tänavat, teed, puiesteed, väljakut jms, mille järgi on krundid/majad nummerdatud.
• Selgitus 2. Maakatastri üksuse nime näide on talunimi.
• Selgitus 3. Eesti riigitähis postsides on EE-.
• Selgitus 4. SIDEASUTUSE KOHANIME leiame selle asutuse kalendertempli, s.o tavalise postitempli ülaosast. Näiteks Hiiumaa Postkontori kohanimi on KÄRDLA, Loksa sidejaoskonna kohanimi LOKSA. Maailma postipraktikas kirjutatakse sihtnumber (või seda asendav indeks) templi-kohanimega samale reale, Euroopas enamasti kohanime ette.

Eesti Posti väljaandest "Eesti Vabariigi posti sihtnumbrite teatmik" (1998), lk 4 jj, on näha, et see asutus peab seaduse sättest kinni linna-aadresside puhul, maa-aadressidele kirjutab aga ette midagi muud. Sideasutuse kohanime asemel nõutakse selle täieliku nimetuse väljakirjutamist; mitte sihtnumber ja sideasutuse kohanimi ei käi koos, vaid sihtnumber omistatakse maakonna (!) nime pikemale teisendile. Edasi: välissuhtluses riigitähist selle ette ei nähtagi, selle asemel kästakse (lk 6 ülal) välismaale teatatava aadressi lõppu kirjutada ESTONIA (millegipärast enam mitte ESTONIE).

• Selgitus 5. Eesti maakonnanimedel on lühemaid ja pikemaid teisendeid, näiteks Harjumaa ja Harju maakond, Põlvamaa ja Põlva maakond. Saare maakonna kõrval ei saa lühemat kuju kasutada, sest Saaremaa tähendab ainult ühte saart.
• Selgitus 6. Postside rahvusvaheline keel on prantsuse keel. Eesti on prantsuse keeli Estonie. Praktiliselt on Estonia niisama hea. Lähematel aastatel on EE- DUBLEERIMINE RIIGINIMEGA soovitatav, et välismaa postiasutused harjuksid EE-d mõistma.

Teatmikust saadavad eeskirjad ja info ei sobi omavahel. Maa-aadressis on sihtkohareast (sihtnumber+maakond) üks rida kõrgemal ette nähtud sideasutuse täielik nimetus, kuid teatmikust ei ole neid võimalik leida. Alates lk-st 87 omistatakse sihtnumbreid mitte enam kandepiirkondadele ega ka mitte maakondadele, vaid alevitele, alevikele ja küladele, sõnagagagi nimetamata sideasutusi, mille kaudu post aleveisse, alevikesse ja küladesse käib. Näiteks on Saare maakonna Kaarma valla Kudjape külale omistatud sihtnumber 93815, aga sideasutust pole nimetatud. Saaremaa sihtnumbrite lähem uurimine viib järeldusele, et Kudjape küla moodustab osa ühest Saaremaa postkontori kandepiirkonnast, sest sama sihtnumber on mitmel Kuressaare linna tänaval. Kui saatja kirjutab oletamisi

Kudjape sidejaoskond
93815 Saare maakond,

teeb ta vea, sest sellist sidejaoskonda ei ole, ja äsja kehtestatud eeskirja järgi peab ta kirjutama

Saaremaa postkontor
93815 Saare maakond,

selle asemel, et kirjutada kohanimeseadusega vastavuses ühele reale

93815 Kuressaare.

• Selgitus 7. Katse sihitada kirjad aadressile "Mereranna tee XX-X | Kudjape | 93815 Kuressaare" läks korda. Seega leidub Eestis postiametnikke, kes normaalsest sideaadressist aru saavad.

Ei ole võimalik aru saada, 1) miks kehtestab Eesti Post eeskirju, mille täitmist ta ise oma teatmikuga takistab; 2) kuidas kergendavad ettekirjutatud aadressivormelid postiametnike tööd (saatja elu teevad nad keerulisemaks); 3) mis eesmärgil ei pea Eesti Post kohanimeseadusest kinni.

Kas on teada, et Eesti Post on taotlenud kohanimeseaduse § 20 muutmist? Ons ta seda põhjendanud? Kui ei ole taotlenud, siis sobiks mu meelest kutsuda Eesti Posti PÄDEV esindaja kohanimenõukogu koosolekule seletust andma.

Henn Saari

*Märkus. Protokolli lisana avaldamiseks on Henn Saari 12.01.1999 lisanud algtekstile mõne selgituse, mis on vajalikud tekstist paremini aru saamiseks.