Istungi protokoll
Võru
19. veebruar 1999 nr 6
Algus kell 12.00; lõpp kell 15.30
Juhatas Elvi Sepp
Protokollis Peeter Päll
Osavõtjad: 9 osalejat registreerimislehel
Puudusid: O. Taal, M. Kuusik, H. Saari, T. Sepp.
Läbirääkimised päevakorra asjus.
Otsustati kinnitada järgmine päevakord:
1.
Kaido Kama tutvustab aastail1997-1998 läbiviidud asustusreformi tulemusi, käsitledes seejuures 2 aspekti: asustusjaotuse muutmine ja külade nimede nimekuju. Omavalitsuste algatusel tehtud muudatused on maakonniti ja vallati väga ebaühtlased. Võrumaa koos Saare- ja Hiiumaaga kuulub üldjoontes aktiivsemate maakondade hulka, samal ajal kui näiteks Viljandi, Valga ja Tartu maakond pole asustusjaotuses praktiliselt suurt midagi muutnud.
Võrumaa vallad võib külade ennistamise aktiivsuse alusel jagada
3 gruppi:
Ebajärjekindlus ilmneb külade nimede nimekujudes, näiteks vokaalharmoonia seisukohast vaadatuna.
Edasiseks aruteluks 2 probleemi:
Evar Saar selgitab, et praegu on kasutusel erinevad nimekujud, näiteks osa põhikaardi lehti on koostatud enne asustuse reformi nõukogudeaegsete nimedega, baaskaardil on nimed 1997. a seisuga, mõnedel Regio kaartidel on ajaloolised nimed jne.
Rein Kütt arvab, et valdades on praegu maareformiga tegemist palju ning seetõttu võiks vallast "mööda minna" ja lahkmejooned määrata riigi initsiatiivil mööda katastriüksuste piire.
Jüri Jagomägi leiab, et küla lahkmejooned ja maakatastriüksuste piiride ei pea kokku langema. Küla identiteet ja maaomand ei ole samased.
Jaan Tamm rõhutab, et muinsuskaitse seisukohalt on kohanimed äärmiselt olulised. Millise ajastu nimed panna, see on vaieldav asi. Nimi võib edasi anda seda, mille füüsilisi kandjaid enam pole (näiteks elaniketa külad).
Nimede määramisel on vajalik volikogu liikmete ja nimeala spetsialistide infovahetus.
Kaido Kama seisukoht: nimede määramisel oleneb väga palju valla rollist, ka elanike suhtumise ja arvamuse kujundamisel. Sarnastes tingimustes võib vald näidata üles erinevat initsiatiivi (nii näiteks on erinevalt käitunud Rõuge ja Varstu vald).
Hoiduda tuleks nimede edasi-tagasi muutmisest nagu juhtus Vastseliina ja Meremäe vallaga.
Elvi Sepp: Milline peaks riigi roll olema?
Aare Hõrn: Riik peaks asustuse reformi finantseerima, tagama muudatuste tegemise registrites.
Jaan Tamm: Valitsus peaks saama omavalitsustele survet avaldada nimede ennistamiseks. Uue nimede määramise korra tegemisse kaasata Linnade Liit.
2.
Aare Pain: Riigi Maanteeameti pädevuses on liikluskorralduse, sh liiklusmärkide paigaldamise järelevalve riigiteedel. Teede ääres on nn koridor, kuhu tohib paigaldada ainult liiklusmärke.
Sellist mõistet nagu "turismiviit" õigusaktides ei ole. Praegu on väljatöötamisel uus standard turismi-, looduskaitse- ja vastavalt teevaldaja otsusele.
Märkidega seonduvat reguleerib Vabariigi Valitsuse 1996. a määrus nr 177 ja teeseadus. Standardile mittevastavaid märke teekoridori (12 m teeteljest) üles panna ei tohi. Vastasel juhul peab teedevalitsus need kõrvaldama, nagu juhtus Haanja vallas. Liiklusmärkide paigutus tuleb kooskõlastada teevaldajaga, erandiks on rajatise külge pandav teabevahend.
Kohalikus lehes äsjailmunud pr Siiri Toomiku artikkel on emotsionaalne ja sisaldab palju küsitavusi.
Evar Saar: Artikkel kajastab Kagu-Eesti viidaprojektiga seonduvat, mida kureeris Võru Maavalitsus. Võru Instituudil sellega tegemist pole. KERA projekt lubas instituudi viidaprojekti finantseerida vaid 1/6 osas. Seetõttu tuli loobuda komplekssest viidatööst, mis oleks hõlmanud objektide ja nende suunaviitade käsitlust. Praeguste suunaviitade probleemid on:
Viitadele kantakse ametlikud külanimed, aga hajakülade puhul võiks olla ka mitteametlikud nimed (aitavad paremini orienteeruda). See pole selge, kuidas mitteametlikke külasid objektina tähistada.
Tee tähistamist reguleerib teeseaduse §12.
Aare Hõrn: Setomaal on praegu suunaviitu vähe (seetõttu olen kui infopunkt) ja süsteem on ebaloogiline. Viitamine on ühtselt korraldamata, aga igaüks oma äranägemise järgi teha ka ei tohiks. Maavalitsus peaks asja koordineerima.
Jaan Tamm arvab, et üks asi on teedevalitsuse huvi ja seisukoht, teine aga inimeste arusaamine viidast (märgist).
Kaido Kama: Viidamajanduses on keskne juhtimine absoluutne. Ei tunnistata mingit kokkulepet osapoolte vahel. Soovitus teedevalitsustele, et siltide küsimused enne paigaldamist vallaga läbi arutada.
Kokkuvõtteks järeldus: erinevad asjaomased ametkonnad ei tee viidamajanduse alal koostööd, sellest on tingitud ebakohad, eriarvamused, vastuolud, info alal ebarahuldav olukord teedel jmt. Vaja oleks kehtivaid regulatsioone täiendada, muuta ja vastavalt sellele parandada infokorraldust.
3.
Veljo Ranniku: Bussipeatuste viitadele on vaja kanda uued (ennistatud) külanimed. Ka nõudepeatus ei ole kohanimi, see rikub seadust ja vajab asendamist.
Peeter Päll selgitab, et kohanimeseaduse kohaselt määrab nime vald, soovitavalt kooskõlastades selle teedevalitsuse ja bussiliini valdajaga.
Koosoleku juhataja Elvi Sepp
Protokollija Peeter Päll