Kohanimenõukogu

Istungi protokoll
Tallinn

17. mai 2000 nr 9

Algus kell 11.00 ; lõpp kell 13.15

Juhatas: Tarmo Loodus
Protokollis: Elvi Sepp

Osavõtjad: 11 osalejat registreerimislehel; puudusid: J. Jagomägi, M. Kuusik, T. Kulu, V. Ranniku

Sissejuhatuseks osavõtjate tutvustusring.

Läbirääkimised päevakorra asjus.

Otsustati kinnitada järgmine päevakord:

  1. Kohanimeseaduse rakendamise ja muutmise probleemid (T. Loodus, E. Sepp).
  2. Haldusreform ja vallanimed (T. Loodus ja üldine arutelu).
  3. Kohanimeregistri seisust (L. Hubel, J. Vene – SM-i infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakonna juhataja).
  4. Meremäe valla külanimede probleem (T. Sepp, E. Sepp).
  5. Raudteepeatuse nime muutmise küsimus (E. Sepp, P. Päll).
  6. Katastriüksuste nimede määramise temaatika (P. Päll).
  7. Edasise tegevuse kava arutelu, uute töögruppide moodustamine.
  8. Kohalalgatatud küsimused.

1.

E. Sepp: Kohanimeseadus jõustus 1997. a jaanuaris. Seaduse ligemale 3,5 aastase rakendamise praktika jooksul on seda 2 korda muudetud. See ei ole toimunud KNN algatusel ega pole seda ka KNN-ga kooskõlastatud.

Esiteks, 1998.a jäeti välja säte (§ 21 lg 2), mille alusel "kohaliku omavalitsuse volikogu võis seaduses ettenähtud korras kehtestada kohaliku omavalitsusüksuse ametliku nime äriühingu, asutuse või organisatsiooni nimetuses kasutamise piiranguid".

Selle muudatuse vastu protestis ägedalt Tallinna linn. Vastavad pöördumised said KNN nimel tehtud ka Riigikogu komisjonile, kuid need jäid vastukajata.

Teiseks, 1999. a muudatus tühistas seaduse sätte (§ 12 lg 2), mille kohaselt kohaliku omavalitsuse kohanime määramise aktid avaldati (lisaks valla või linna põhimäärusega kehtestatud korrale) ka Riigi Teataja Lisas.

Kohanimeseaduse alusel läbi viidud olulisematest ettevõtmistest võiks eelkõige nimetada nn külanimede reformi, mis toimus aastail 1997-1998. Selle käigus esitasid omavalitsused taotluse ajalooliste külanimede ennistamiseks, mõnedel juhtudel ka muutmiseks, parandamiseks ja uute nimede määramiseks ning sellega koos kaardi külade lahkmejoontega.

Reformi tulemusena täienes Eesti asulate (alevike ja külade ) nimistu ligemale 1200 (täpsemalt – 1187), põhiliselt ennistatud ajaloolise nimega. Nimi muutus ca. 80 asulal ning nimistust kadus ligi 30 nime.

Ulatuslikult täiendasid külade nimistut ligemale pooled vallad, ülejäänutes piirduti üksikute muudatustega või ei tehtud neid üldse.

Tulemuseks on ebaühtlus maakondade ja valdade asustuse struktuuris: kõrvuti on ennistatud ja ennistamata küladega vallad-maakonnad ning see ei ole üldiselt vaadatuna hea.

Kohanimeseaduse rakendamisel on tõstatunud järgmised probleemid:

  1. Omavalitsused ei pea võimalikuks täies ulatuses järgida kohanime määramise avalikustamise nõudeid (§11 lg 1). Väidetavalt ei ole maareformi käigus võimalik avaldada eelteadet kohanime määramise kohta vähemalt 30 päeva enne kohanime määramist, kuna see takistab ja aeglustab katastriüksuste vormistamise protsessi.
  2. Seadus nimetab kohanimekorraldusega tegeleva kohaliku omavalitsuse organina kõigis küsimustes volikogu. Tegelikult on otstarbekas mõned toimingud delegeerida täitevvõimule: linna- või vallavalitsusele, aga praeguses sõnastuses seadus seda alati ei võimalda.
  3. Arvukalt küsimusi ja pöördumisi on seoses nende nimede määramisega, mis kuuluvad kohaliku omavalitsuse kompetentsi (eelkõige katastriüksuste nimed). Omanikud soovivad panna nimesid, mis justkui ei sobi, aga seadus otseselt ka ei ütle, kuidas valik tuleb teha.
  4. Seoses külanimede ennistamise ebaühtluse ning osa omavalitsuste äärmise ükskõiksusega selle vastu, on korduvalt tõstatunud küsimus, kas seadus ei peaks kohalike omavalitsuste poolse algatamise variandi kõrval andma võimalust ajalooliste nimede ennistamiseks ka riigipoolse algatuse korras. See võimaldaks kogu Eestimaa ulatuses ühtsete põhimõtete rakendamist asustuses, mitte vallati erinevat lähenemist nagu see on praegu.
  5. Praeguse korra kohaselt võib kohalik omavalitsus algatada nimede (ka külanimede) muutmise mistahes ajal. Nii võib juhtuda, et üks volikogu koosseis otsustab ühtpidi muudatused ning järgmine koosseis algatab uue ja vastupidise muudatuse.

Selline juhus on olnud Vastseliina/Meremäe vallaga. Meremäel otsustati küladele anda kohalikud murdepärased nimekujud. Hiljem muudeti Vastseliina/Meremäe valla piiri nii, et 6 küla arvati Meremäe vallast Vastseliina valla koosseisu. Kuna Vastseliina vallas ei aktsepteeritud kohalikke murdepäraseid nimekujusid, siis algatati uus muudatus ning taastati nimed endisel põhjaeestikeelsel kujul.

Otsest keelavat sätet sellise toimingu (korduva muutmise) vastu seaduses praegu ei ole.

KNN peaks arutama, kas tuleks kehtestada piirang, et nimesid pidevalt/jooksvalt muuta ei saa, vaid see võiks toimuda näiteks iga 5 aasta tagant.

T. Loodus: 1. Nõue avaldada kohanime määramise eelteade 30 päeva varem on otstarbekas ja seadust selles suhtes parandada ei ole vaja. See annab asjaomastele võimaluse soovi korral esitada enne nime määramist omapoolseid argumente.

2. Kohaliku omavalitsuse mõiste kasutamine (kas otseselt volikogu või delegeerimisõigus) tuleb seaduses üle vaadata, vajadusel algatada seaduse vastavate sätete sõnastuse muutmine.

3. Külanimede muutmiseks oleks vajalik kehtestada ajaline piirang. Muudatuste tegemise võimalikkus igal aastal ei ole näiteks kasvõi kaarditootmise seisukohast vaadatuna otstarbekas. Samuti on praegune otsustustasand (Vabariigi Valitsus) liiga kõrge, selle võiks vabalt anda siseministri kompetentsi.

Ei pea võimalikuks, et riik sekkuks külanimede määramisse, algatades nimede ennistamise vmt. See on puhtalt kohalike inimeste tahte ja initsiatiivi küsimus. Võiks aga mõelda sellele, kuidas peaks riik käituma juhul, kui kohalikud elanikud pöörduvad valitsusasutusse, kuna nad ei ole rahul kohaliku omavalitsuse otsuse või tegevusega.

4. Kohalik omavalitsus võib patendiseaduse alusel registreerida omavalitsusüksuse nime kaubamärgina, aga seda ei kasutata kuigi palju. Kohanimeseaduses võiks olla vastav säte, mis lubaks kohalikul omavalitsusel kehtestada piiranguid nime kasutamise suhtes.

A. Kraut: Kohaliku omavalitsuse nime registreerimine kaubamärgina ei ole lahendus nime kasutamise piiramiseks.

P. Päll: Katastriüksuste nimede määramisel on tekkinud probleeme seetõttu, et kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korras on teatav "auk". Näiteks sooviti Saaremaal panna katastriüksuse nimeks firma nime järgi Asfako, põhjendades seda muuhulgas sellega, et "Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra" (04.09.1997) p 4 alapunkt 3 ütleb, et nimi on eestikeelne, kui "nime tuumaks on isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu sellise nimi". Selle all mõeldi algselt eeskätt isikunimelisi tänavanimesid (Kreutzwaldi tn, Faehlmanni tn, Wiedemanni tn), mille määramine oleks nende võõrkeelse algupära tõttu takistatud. Selliste vaidluste välistamiseks tuleks muuta nimetatud korda ja sõnastada alapunkt 3 järgmiselt: "nime tuumaks on füüsilise isiku nimi".

E. Sepp: Saaremaal lahendati probleem nii, et nimeks sai Pigi, kuna tegemist on asfalditootmise firmaga.

Arutelu tulemusena otsustati:
Alustada kohanimeseaduse ja selle rakendusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamist.

2.

E. Sepp: See teema on eelkõige probleemipüstituse iseloomuga. Nimelt on alust arvata, et eelseisva kohalike omavalitsuste reformi käigus tõusevad päevakorda moodustatavate nö ühendvaldade nime probleemid. Näiteks olukord, kui ühinevad kaks valda. Võrumaal oli arutusel variant, mille kohaselt liituksid Rõuge ja Haanja vald. Ajakirjanduses kajastunu põhjal soostus Haanja vallavanem asja arutama eeltingimusel, et uue valla nimeks peab saama Haanja vald. Samas aga tõenäoliseks vallakeskuseks kujuneks kõnesoleval juhul Rõuge kui omaaegne kihelkonnakeskus, millest tulenevalt oleks õigem ka Rõuge nimi.

T. Loodus: Haldusreformiga seoses kerkib nimede probleem mitte ainult omavalitsusüksuste, vaid ka maakondade tasandil. Üldiselt peaksid omavalitsused nime suhtes leppima kokku ja tegema ettepaneku uue üksuse nime kohta. Kindlasti tuleks aga kohanimenõukogul oma seisukohad nimede valiku küsimustes avaldada. Reformi käigus tekib probleeme ka sellega, mis saab vallaga ühinenud linnast jne.

P. Päll: Omavalitsusüksustele ei ole soovitatav panna asula nime, mida pole laiema maa-ala tähistamiseks kasutatud. Eelistada tuleks kihelkondade nimesid. Selline näide oli Karksi-Nuia / Karksi vaidlusalune juhtum.

A. Saar: Geograafid pakuvad omavalitsusüksuste jaoks välja looduslike piirkondade nimesid, näiteks selliseid nagu Haanjamaa vald.

E. Sepp: Kohtadel toimunud arutlustes juba ongi kõnes olnud sellised nimed nagu Lahemaa vald, Alutaguse vald jne. Oleks väga hea, kui saaksime anda haldusreformi läbiviimiseks mingisuguseid valla nime valiku üldisi juhiseid, et sellega vältida üllatavaid omaalgatusi nimede panekul. Kas näiteks eelistada kihelkondade nimesid, nimetada moodustatavad vallad nende keskuste järgi vmt.

Me peaksime püüdma võimalusel miinimumini viia põhjendamatud nimealased vaidlused, arvukate eksperdiarvamuste koostamise jne.

Otsustati: Kohanimenõukogul välja töötada (võimalusel 1. augustiks) juhendmaterjal, mis sisaldaks soovitusi ja põhimõtteid haldusreformi käigus kerkivate nimeküsimuste lahendamiseks.

3.

L. Hubel: Vabariigi Valitsuse määrus kohanimeregistri asutamise ja selle põhimääruse kinnitamise kohta võeti vastu 1998. a novembris. Registri vastutavaks töötlejaks määrati Siseministeerium ja volitatud töötlejaks Eesti Kaardikeskus. Määruses oli fikseeritud, et alates 2000. a finantseeritakse regiastrialaseid töid riigieelarvest. Ühtlasi eraldati 1998.aaastaks 150 tuh krooni, mille eest koolitati töötajaid ning muretseti riistvara. Registri arendus- ja käivitustööd 1999. aastal seiskusid finantseerimise puudusel. Siseministeerium eraldas Kaardikeskusele 32 tuh. krooni.

J. Vene: Siseministeerium eraldab 2000. a infotehnoloogia rahast 600 000 krooni kohanimeregistri arendustöödeks. Tööde tegijaks on AS Comptuur (kompetentne firma, moodustatud Tallinna Tehnikaülikooli informaatika kateedri baasil). Tööde seis on selline, et sõlmimisel on leping, mille kohaselt käivitatakse süsteemi analüüs, selgitatakse seosed teiste andmekogudega, tarbijate huvid jne. Nende tööde tähtaeg on käesoleva aasta oktoobri lõpp. Järgneb detailsema disaini faas. Töö lõpptähtaeg on 2000. a lõpp, mil valmib täismahus registri prototüüp, kuhu saab laadida kogu vajaliku info. Registri ülalhoiu kulud peaksid tulevikus suures osas laekuma kommertskasutajatelt.

L. Hubel: Suur töö seisab ees registriandmete sisu osas. Tuleb hakata täpsustama erinevates allikates leiduvaid andmeid, näiteks meresaarte kohta on olemas erinevad allikad ja neis suures osas lahkuminevad andmed. See täpsustamise töö tuleb ära teha kaardikeskuse töötajail.

4.

E. Sepp: Meremäe valla külanimede probleem on vaid teadmiseks võetav info. Taustast niipalju, et 1997. a muudeti vallavolikogu vastava taotluse alusel Meremäe vallas 22 küla nimekuju setupäraseks Nüüd, 2 aastat hiljem ajab praeguse vallavolikogu üks liige (hr Voldemar Rannaste) energiliselt asja, et taastada külanimede endised põhjaeesti kirjaviisile vastavad nimekujud. Sel teemal on ilmunud kirjutisi ajalehes (10.02.2000 Õhtuleht "Setud võitlevad setu kohanimede vastu"); samuti on hr Rannaste koostanud pika kirjaliku ettekande (31. märts 2000).

T. Sepp: Vallajuhtide palvel olime 31. märtsil Meremäel, kus arutasime küsimust vallavanema, volikogu esimehe ja härra Rannaste osavõtul. Selgitasime ametliku asjaajamise korda, probleemi õiguslikke aluseid ning vahetasime mõtteid kohalike olude ja taotluste kohta. Osapoolte väitel oli kohtumine mõlemale poolele kasulik ja täiendavat infot andev.

E. Sepp: KNN jaoks on praegu ooteaeg , kuni selgub, kuidas käitub praegune vallavolikogu. KNN võiks kujundada oma seisukoha juhuks, kui Valitsusele esitatakse taotlus endiste nimekujude taastamiseks.

P. Päll: Praegu otsest seaduse takistavat sätet taasmuutmise kohta ei ole (kuni seadusesse ei ole vastavat piirangut sisse viidud). Olenevalt sellest, mis põhjendusega muutmise taotlus esitatakse, saab kujundada ka KNN arvamuse. Üldiselt võiks aga KNN seisukoht olla, et selline taasmuutmine soovitav ei ole.

5.

E. Sepp: Seegi punkt on vaid väike info selle kohta, millised on seoses kohanimedega praktikas tekkivad probleemid, millised varem-hiljem võivad jõuda ka KNN-sse. Tegemist on Tallinna—Tapa raudteeliinil oleva Vikipalu peatusega (Kehra ja Aegviidu vahelisel lõigul), mida soovitakse ümber nimetada Lahinguvälja peatuseks.

Sellegi juhtumi korral on eestvedajaks ja asjaajajaks üks aktivist (härra Otto Lahi). Selline nimi olevat eksisteerinud 1920. aastast nõukogude ajani (tolleaegne raudtee-sõiduplaan sisaldab tõesti Lahinguvälja nimelist peatust). Minuni on jõudnud üksnes suusõnaline info härra Lahilt, ühtegi kirjalikku dokumenti selle algatuse kohta KNN-ile laekunud ei ole.

KN seaduse kohaselt (§5 lg 4) määrab rongipeatuse nime (ja järelikult vajadusel ka muudab selle nime) teede- ja sideminister. Kuuldavasti olevat minister O. Lahi ettepaneku saatnud asjaomasesse Anija valda seisukoha saamiseks.

6.

P. Päll: Katastriüksuste nimede määramisel on ilmnenud 2 probleemi:

  1. nimede õigekirja eksimused – vanas kirjaviisis, moonutatud jne.;
  2. raskused nimevaliku põhimõtete (toodud kohanimeseaduses) järgimisel.

Näiteks soovib üks Läänemaa talumees oma talu nimeks panna Karuperse talu, et sellega äratada tähelepanu ja teha oma talule reklaami.

On avaldatud arvamust (Evar Saar), et katastriüksused võiks kohanimeseaduse mõjualast üldse välja arvata. See ei ole siiski hea ja õige lahendus.

K.Mõisja: Tuleb selgitada, kuidas ja kuivõrd saab töösse kaasata maakondade katastrikeskuste töötajaid.

Otsustati:

7.

E.Sepp: Teadmiseks, et meie 2,5 aastat tagasi moodustatud töörühmad olid:
1) asustusnimede tr. (eesotsas V. Ranniku, P. Päll, J. Jagomägi, L. Hubel, E. Sepp, vajadusel kaasatav ekspert V. Pall);
2) loodusnimede tr. (H. Potter, J. Jagomägi, A. Saar, P. Lind, V. Ranniku, P. Päll);
3) õigusküsimuste tr. (J. Tamm, I. Tomusk, H. Saari, M. Kuusik, T. Kulu)

Need töögrupid on oma ülesanded suuremas või vähemas mahus täitnud. Tuleb moodustada uued töögrupid, sest KNN liikmete koosseis on palju muutunud ja ilmselt tuleb tegelda ka mõnevõrra teistsuguste ülesannetega.

Lähtuvalt sellest, millised tähtsamad ülesanded meil lähemas tulevikus ees seisavad ja mida me KNN tegevuskavas ette näeme, tuleb meil töögrupid moodustada. Ka siis, kui on tegemist KNN üldkogu otsust või arvamust nõudva küsimusega, tuleb see KNN istungiks ette valmistada.

Tänase arutelu kokkuvõttena tuleb meil tegelda ilmselt järgmistes valdkondades:

Esialgselt (osa KNN liikmete puudumise tõttu) otsustati töörühmade alljärgnev koosseis:

8.

P. Päll: Senini puuduvad soovitusnimestikud kontrolljoone taguste Eesti alade - Ida-Petserimaa ja Narvataguse ala kohanimede kohta. Seda saaksid kasutada kartograafid vastava ala kujutamisel ja riigiasutused, kui neil kasvõi kodakondsuse määratlemisega seoses on tarvis täpset ülevaadet selle ala nimedest.

KNN võiks näiteks koostöös Võru Instituudiga asuda koostama vastavat juhendmaterjali, mis sisaldaks võimalikke nimevariante ja eelistusi.

Otsustati: Vastav algatus heaks kiita.

E. Sepp: Kohanimenõukogu liikmed, kes soovivad endale Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaarti 1999 (mõõtkavas 1: 300 000, kõik ametlikud külad koos lahkmejoontega peal), saavad selle täna.

Koosoleku juhataja Tarmo Loodus

Protokollija Elvi Sepp