Maavalitsused
Meie16.04.1998 nr 5-13/361/2133
Asustusjaotuse muutmine
Austatud maavanem
Täname eelkõige Teid ja ühtlasi ka maavalitsuse asjaomaseid ametnikke valdade asustusjaotuse muutmise materjalide ettevalmistamisele kaasaaitamise eest. Raskelt see läks, aga siiski läks.
Üldiseks teadmiseks, et 1997. aastal langetati pooltes Eestimaa valdades vähem või rohkem kardinaalsed otsused muuta senist asustusjaotust. Agaramad olid Hiiu, Järva, Lääne ja Saare maakond, kus pea kõik vallad tegid tõsise sisulise muudatusotsuse. Avar tegevusväli ootab ees eelkõige Põlva, Valga ja Viljandi, aga ka mitme teise maakonna paljusid valdu, kus esitatud otsus oli kiretu "ei" ilma sisulise põhjenduse ja ilmselt ka pikema asjasse süüvimiseta. Viimasest annavad tunnistust kodanike pöördumised Siseministeeriumi.
Tehtud muudatuste tulemusena on asustuse struktuuri hetkeseis territoriaalselt vaadatuna väga ebaühtlane. Nii on ühes maakonnas kõrvuti ennistatud ja ennistamata külanimedega vallad (näiteks Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu,Võru jt maakondades), nimede kirjakeelse ja murdepärase kirjakujuga vallad (Võrumaal, Põlva ja Valga maakonna nendes valdades, mis asuvad ajaloolisel Võrumaal). Samuti leidub tervikuna ennistatud külanimedega maakondi (näiteks Saare, Hiiu) ja ka enamikus ennistamata nimedega maakondi (Viljandi, Põlva jt).
Kujunenud olukorrast tingituna seisab meil tänavu ees asustusalase reformi lõpuleviimine, et saavutada asulate nimede, liigi ja lahkmejoonte korrastamise põhimõtete enam-vähem ühesugune rakendamine kõigis valdades.
Reformi jätkamiseks palume oma maakonna kõigile valdadele esimesel võimalusel edastada alljärgnevad ettepanekud.
Ühtlasi peab arvestama, et see on sellel sajandil viimane võimalus heaks teha kõik see, mida 1970-ndate keskel toimunud, nõukogude ideoloogiast kantud asustuse reformiga enamikus valdades poolvägivaldselt tehti. 2000. aasta rahvaloenduse eelsel aastal loendusmaterjalide ettevalmistamise tõttu ei ole muudatuste tegemine praktiliselt enam võimalik.
3. Juhul kui nimistus esineb vigu või otsustatakse elanike soove arvestades asustusjaotust siiski muuta, palume esitada Siseministeeriumile taotlused vastavalt Vabariigi Valitsuse 24.09.1996 määrusega nr 233 kinnitatud "Asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alustes ja korras" sätestatule. Seejuures on endiselt lubatav asulate lahkmejoonte kandmine nn rahvaloenduskaardile.
Erilist tähelepanu palume seekord pöörata asula liigi küsimusele. Aleviku ja küla eristamisel tuleks arvestada maakonnaplaneeringuga (mis planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt peab teatavasti valmima selle aasta südasuveks) määratud tihe- ja hajaasustusalasid.
4. Ettenähtud oktoobrikuu tähtajast hoolimata palume materjalid ette valmistada ja Siseministeeriumile esitada põhimõttel - mida varem, seda parem. Seda kahel põhjusel: esiteks, eelmise aasta kogemus õpetas, et materjalide nö järelravi tegemiseks kulub umbes kuu, teiseks, materjalidega võimalikult varakult tutvumisest on mõistetavatel põhjustel huvitatud Statistikaameti rahvaloenduse teenistus.
Selgituseks olgu lisatud, et asulate lahkmejoonte muudatused tuleb kanda valla nn rahvaloenduskaardile, mille kontrolleksemplar on hoiul Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonnas, ülejäänud kaks jäid aga valla kasutada (rahvaloenduse ettevalmistustööks ja asulate lahkmejoonte arvestuse pidamiseks). Selle kohta vt ka Statistikaameti 25.02.1997 kiri nr 4-3/8 vallavalitsustele ja 03.04.1998 kiri nr 4 -1.6/1690 maavanematele.
Teie jätkuvale koostöövalmidusele lootes
lugupidamisega
Olari Taal
Minister
Elvi Sepp 612 5108