(Tõlge; vt ka ingliskeelset algteksti)
NEW YORK, 27. jaanuar (Majandus- ja sotsiaalosakond) -- ÜRO seitsmes kohanimekorralduskonverents lõpetas 10 päeva kestnud töö 15 resolutsiooni vastuvõtmisega.
Nende resolutsioonidega kutsub konverents muu hulgas üles revideerima ja parandama araabia kirja latiniseerimiseks mõeldud "1972. a parandatud Beiruti süsteemi", kuivõrd praeguse latinisatsiooni teatavad ebajärjekindlused tekitavad pidevat ebakindlust ja teadmatust araabia kohanimede latiniseeritud kirjutusviisi osas.
Konverents kutsub looma arhiivi 30 aasta jooksul kohanimede normimise alal loodud dokumentide hoidmiseks. Nimede normimisel soovitatakse kasutada praegusi kohalikke nimekujusid, mida saadakse nimede välikogumise käigus, mitte niivõrd kaartidelt jm dokumentidest.
Konverents väljendab ka toetust mõttele, et ÜRO kohanimeekspertide rühm toimiks nimede normimisel erasektoriga koostöös ja selle toetusel, ja kasutaks sellega võimalusi vähendada maade kulutusi oma riiklikele nimekorraldusprogrammidele.
Konverents, mida peetakse iga viie aasta tagant, püüab vähendada maailmas ühe ja sama objekti kohta kasutatavaid eri nimekujusid, samuti nimekasutust lihtsustada ja normida. Konverentsidevahelisel ajal valmistab küsimusi ette ekspertide rühm. ÜRO töö toponüümika (kohanimeteaduse) alal algas 1959. a.
Hiljuti lõppenud konverents (13.-22.01.1998) kuulas ära valitsuste aruanded edusammudest oma maade ja piirkondade kohanimede normimisel alates 6. konverentsist 1992. a, samuti ekspertide rühma tööst.
Kokku osales konverentsil 184 esindajat ja vaatlejat 64 riigist, ning esitati 134 dokumenti. Konverentsi delegaatide hulgas olid lisaks mõnedele ÜRO juures tegutsevate alaliste esinduste diplomaatidele rahvuslike maamõõdu- ja kartograafiatalituste vanemametnikud, akadeemiliste ja teadusasutuste esindajad. Sel korral olid märksa paremini esindatud Aafrika, Ladina-Ameerika ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Eraldi tuleb märkida rahvusvahelise standardiorganisatsiooni ISO esmakordset osalust.
Konverents sai ülevaate silmapaistvast arengust ja võimalustest, mida pakub Internet. Paljud maad juba kasutavad seda infokanalit suhtlemiseks, teabe ja andmete (nimeloendite, andmebaaside, toponüümikajuhiste, õppematerjalide) vahetamiseks eri kättesaadavuse tasemetel. Selle tehnoloogia kasutamist toetab ka konverentsil vastu võetud rahvusvahelise andmevahetuse formaat ja standard.
Konverentsile esitati maailma maade nimede väljaanne, mis sisaldab riiginimede ametlikke kohalikke (endonüümseid) kujusid, samuti inglise, prantsuse ja hispaania vasteid. See üllitis annab vajaliku teabe 193 maa nime õige kirjakuju fikseerimiseks.
Eriistung peeti konverentsil, tähistamaks 30 aasta möödumist esimesest konverentsist 1967. aastal. Avaldati austust ajaloolise tähtsusega toponüümikutele, nagu Ptolemaios, Nasser Khosrow, Istakhri ja Ibn Battutah, samuti ÜRO kohanimeekspertide rühma asutajaliikmetele ja nüüdisaja toponüümikutele.
Konverents märkis mitmeid tulevikuülesandeid, sh vajalike transliteratsioonisüsteemide loomist ning arengumaade aktiivsema osavõtu kindlustamist. Viimati mainitutel sageli puudub nõutav toponüümiline infrastruktuur, mis on väga oluline nende majanduse ja heaolu edenemisele.
Kohanimed on olulised, kuivõrd nad mõjutavad töö tulemusi sellistel aladel nagu keskkonnakaitse, säästlik areng, rahuvalveoperatsioonid, kartograafia, infovahetus ning üldine majandus- ja sotsiaalareng. Linnade, külade, maa- ja veeobjektide nimede kirjutamine ja kasutamine peab olema selge, täpne, kehtiv ja ühemõtteline. Tõhus kommunikatsioon sõltub nende nimede asjakohasest kasutusest kaardil, ajakirjanduses ja õigusdokumentides. Ebatäpsus ja moonutused võivad viia eksiteele ja tööd kahjustada.
ÜRO kohanimekonverentse korraldab ja teenindab ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna statistikatalitus.