Murdekiiker • Keelejuhid

KATTA LILHEIN (KUUSALU KIHELKOND, VIINISTU KÜLA)

Katta Lilhein sündis 26. I 1876 Kuusalus Viinistu külas, kust pärines ka ta isa. Ema oli sündinud naaberkülas Pärispeal, kuid kasvanud Viinistul. K. Lilhein õppis kaks talve Pärispea külakoolis, abiellus Viinistul kohaliku meremehe ja kaluri Jüri Lilheinaga, kes oli vanemas eas Mohni tuletorni vaht. K. Lilhein tegeles noorpõlvest alates kalastamisega, käies mitmel suvel rändpüügil Soomeski. Järjekindlalt vana murdekeelt kõnelnud keelejuht, kohalike pärimuste ja rahvakommete hea tundja, keda on korduvalt helilindistatud. Katta Lilhein suri 24. IX 1966.

KRISTIINE KÕRTS  (LÜGANUSE KIHELKOND, UNIKÜLA)

Kristiine Kõrts sündis 22. XI 1877 Lüganusel Aidu külas talurentniku tütrena. Isa Jaan Neider ja isaisa olid Aidu küla mehi, ema pärines Savala külast. 27-aastaselt abiellus Kristiine Savala küla käsitöölisega, kes ostis mõni aeg hiljem väikese maalapi Unikülla. Kristiine Kõrts suri 18. I 1969.

ANNA KAJU (MUSTJALA KIHELKOND, ABULA KÜLA)

Anna Kaju sündis 10. VIII 1877 Mustjala kihelkonnas Abula külas. Isa Mihail Niitvägi käis suviti mandril leiba teenimas, popsikoha pidamine ja merel käimine oli ema Mare hooleks. A. Kaju käis koolis neli talve. Temagi sai elus küllalt paati sõuda ja oli kolm aastat mandril tööl. Anna Kaju suri 23. IX 1966.

MARI PEITSON (MIHKLI KIHELKOND, URA KÜLA)

Mari Peitson (neiuna Jurkovits) sündis 4. V 1878 Mihklis Rabavere külas Paluküla talus. Tema mõlemad vanemad olid Rabavere küla inimesi. Pärast abiellumist 1899. aastal asus Mari Peitson mehekoju Ura külla Madise tallu, kus ta elas püsivalt kuni oma surmani 24. IX 1966.

MARI PÕLDMÄE (JÜRI KIHELKOND, LIMU KÜLA)

Mari Põldmäe (neiuna Espe) sündis 6. IV 1878 Jüris Lagedi külas Kupu popsikohas. Õppis kolm aastat kohalikus külakoolis, elas mõne aja koos vanematega Kose kihelkonnas Rookla karjamõisas ja teenis paar aastat Tallinnas. Läks 18-aastaselt koduvalda Limu külla taluteenijaks ning abiellus 1899 sama küla Mäe talu peremehe Jaan Põldmäega. Elas Limu külas, viimased eluaastad ka seal lähikonnas Vaskjala ja Karla külas kuni oma elu lõpuni 7. IX 1966. Kauaaegne keelejuht, kohaliku vanapärase murdekeele järjekindel kasutaja, keda on korduvalt lindistatud.

ANNA LINDVERE (KODAVERE KIHELKOND, SÄÄRITSA KÜLA)

Anna Lindvere (neiuna Kurss) sündis 1878. aastal Kodaveres Sääritsa külas kalamehe tütrena. Isa Kaarel Kaelu, tuntud laulumeister ja jutustaja, oli põliseid Sääritsa küla mehi. A. Lindvere ("Kaelu Anna") on olnud Lauri Kettuneni omaaegseid keelejuhte, käinud tema kutsel Soomeski. Oma elu vältel tegeles ta kalapüügi ja kauplemisega, oma viimased aastakümned elas tütre perekonnas Mustvees või selle ümbruses. Rikkaliku repertuaariga osav sõnaseadja ja laulik, vana Kodavere murraku oskuslik valdaja. Anna Lindvere suri 1958. aastal.

JUHAN VARIK (TARVASTU KIHELKOND, KALBUSE KÜLA)

Juhan Varik sündis 28. VIII 1884 Tarvastu lõunaosas Suislepa vallas paljulapselises rentnikuperes. Käis kolm talve kohalikus vallakoolis. Noorpõlves töötas päevilise ja sulasena Suislepa ja Tarvastu taludes, hiljem tegeles peamiselt kalastamisega Võrtsjärvel. 1934. aastal sai ta Tarvastu valda Väluste Kalbusele kaluri-uudismaakoha, kus elas kuni surmani 26. I 1974. Muhe jutumees, säilitanud üsna järjekindla Tarvastu murraku Suislepa kõnepruugi.

REET VENE (NEIUNA SOSAAR)  (KARKSI KIHELKOND, SUDISTE KÜLA)

Reet Vene (neiuna Sosaar) sündis 31. XII 1886 Sudiste külas Muistukse talus, mille olid ostnud tema Polli vallast pärit vanemad. 1919. aastal abiellus naabruses asuva Piiri talu perepojaga. Mehe surma järel pidas kohta üksi, sest lapsi neil polnud. Pärast õe surma tuli tagasi Muistuksele. Järjekindla murdekeelega sõnaosav jutustaja. Reet Vene suri 18. I 1977.

ELFRIIDE TREIAL (OTEPÄÄ KIHELKOND, KIRIKUKÜLA)

Elfriide Treial sündis 1. X 1912 Otepää Kirikukülas Kopa talus ja elas seal püsivalt kogu oma elu. Ka mõlemad vanemad ja abikaasa Elmar Kukk pärinevad sealtsamast külast. Koolis käinud kuus aastat. Lopsaka keelepruugiga sõnaosav jutustaja. Elfriide Treial suri 26. X 1992.

EMMI NURM (HARGLA KIHELKOND, KALLI KÜLA)

Emmi Nurm sündis 17. XII 1887 Harglas Taheva vallas Kalli külas, kus saatis mööda kogu oma elu. Ta isa Hendrik ja abikaasa olid põliseid Kalli küla elanikke, ema Ann pärines Taheva valla Essemäe külast. E. Nurm sai haridust kolm talve Hargla köstrikoolis. Ta oli rikka sõnavaraga andekas jutustaja ja regivärsside esitaja, tema keelepruuk esindab Hargla keskosa murrakut. Emmi Nurm suri 06. IV 1979.

JUULI PILT (VASTSELIINA KIHELKOND, SAVIOJA KÜLA)

Juuli Pilt sündis 21. II 1880 Vastseliina Misso vallas Pulli külas, kust pärines ka tema isa Mihkel. Ema Hell oli sündinud naaberkülas Rammukal. J. Pilt käis kolm talve Misso külakoolis, abiellus 19-aastaselt taluniku Kaarel Pildiga ning asus mehekoju Savioja külla. Oma viimased eluaastad veetis ta lapsepõlvekodus Pulli külas tütre juures. Vanapärase murdekeelega meisterlik jutustaja ja keelejuht. Juuli Pilt suri 18. I 1977.

ANN AASPÕLD (SETU MURRAK, PODMOTSA KÜLA )

Ann Aaspõld sündis 1887. aastal Järvesuu vallas Verhulitsa külas. Koolis käinud ei ole. Abiellus Jevdokim Aaspõlluga ja asus elama mehekoju Podmotsa külas. Suurepärane laulik ning muinasjuttude meisterjutustaja. Ann Aaspõld suri 5. VI 1976.