Hargla kihelkond
Võru- ja Valgamaal moodustati 1694. aastal Urvaste, Karula ja Koivalinna (Gaujiena) khk-a osadest. Kauni loodusega kihelkond hõlmab Karula kuplistiku lõuna- ja Haanja kõrgustiku lääneserva ning osa Koivalinna metsavööndist. Need on viljaka pinnasega alad, eriti Mõniste ümbruses ja Mustjõe ürgoru veertel.
Nimekujusid ajaloost: 1667 Harjula, 1782 Harjel. Saksakeelne nimekuju on Hargel. Lauri Kettuneni arvates (1956) tuleneb see nimekujust *Hargola, *Hargela ja on seotud lõunaeesti sõnaga harg : haro 'kanarbik'.
Muinasajal kuulus piirkond ilmselt Ugandi maakonda. Muistseid linnamägesid siitkandist teada ei ole. Keskajal kuulus Hargla idaosa Tartu piiskopkonda ja lääneosa ordu võimkonda, kiriklikult kuuluti Adsele kihelkonda.
1645. aastal hakati pidama omaette jumalateenistusi Taheval, 1667. a oli Harglas juba Koivalinna abikirik ning 1694. a sai Hargla iseseisvaks kirikukihelkonnaks.
1702. a põles kirik Põhjasõja käigus maha, 1729. a ehitati see uuesti üles.
1819. aastal valmis uus kivikirik. Et Hargla on noor kirikukihelkond, siis oma nimipühakut kirikul ei ole.
Katoliku usu ajal oli tähtis koht kabelitel, veel 1697. a on khk-as mainitud 6 kabelit.
1560. aastail üritati levitada vene õigeusku ja ehitada Ahero külla vene kirikut.
19. sajandi algul levis vennastekogudusliikumine.
1845–1848 siirdus 32,1% rahvastikust vene usku.
1688. aastal on B. G. Forseliuse aruandes mainitud kooli
Hargla khk-as.
1746. aastast on teada Hargla köstrikool ja 1829 asutati
kihelkonnakool.
Perekonnanimede panekust 1820.-1830. aastail on mälestuste mälestusi selle kohta, et Sarus lastud nimed valida ise, Koikkülas ja Laanemetsas (Lannamõtsa) määranud aga mõisnik, mis nime keegi saab.
1860. aastail algas talude päriseksostmine.
19. saj teisel poolel rändas hulk talupoegi Venemaale,
asemele tuli lätlasi, kes on aja jooksul eestistunud.
1920. aastal, kui moodustati Valga maakond, ühendati Laanemetsa ja Taheva vald Valgamaaga, Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa jäid Võrumaa koosseisu. 1922. aastal kuulusid kihelkonda Laanemetsa, Taheva, Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa vald.
Hargla asula on tekkinud omaaegse kihelkonnakeskusena kiriku ja kirikumõisa (Harjel) juurde. 1969. aastal elas seal 161, 1986. aastal 267, 2011. aastal 169 elanikku.
Haldusjaotus
1694–1950 Hargla kihelkond
1922. a 359 km², 6438 elanikku
1945–1954 Taheva vald (liideti Hargla ja Koikküla kn)
1954–1992 Taheva kn
1975. a 203 km², 1662 elanikku
1992–2017 Taheva vald
1995. a 205 km², 1123 elanikku
2001. a 205 km², 1047 elanikku
2017. a 205 km², 710 elanikku
Elanikke
| aasta | khk | Taheva vald/kn |
| 1768 | 2633 | |
| 1782 | 3790 | |
| 1826 | 4281 | |
| 1850 | 6009 | |
| 1881 | 6830 | |
| 1922 | 6438 | |
| 1933 | 5940 | |
| 1975 | 1662 | |
| 1995 | 1123 | |
| 2002 | 1057 | |
| 2017 | 710 |
1897 – Hargla kirikuvald kuulus Laanemetsa valda.
1920 – Laanemetsa vald arvati vastse Valga maakonna koosseisu.
1938 – moodustati Taheva vald.
1945 – Taheva vallas moodustati Hargla ja Koikküla kn.
2017 – haldusreformi käigus ühinesid Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald ning Valga linn, moodustades Valga valla (750 km², 15 989 elanikku).
Mõniste – küla Valga–Võru mnt ääres Ape (Hopa) teeristmel (1989. a 304 elanikku). Küla on mainitud 1386 (Mendis), mõisast (Menzen) on teateid 1542. Külakool mainitud 1730. Mõniste kool, kultuurimaja, muuseum ja kitsarööpmelise raudtee (1905–1970) jaama asukoht jäävad Kuutsi küla alale. Mõniste oli Võrumaa vald 1939–1950 ja külanõukogu 1950–1992 (1972. a 199 km², 1622 elanikku; 1989. a 187 km², 1321 elanikku). Aastast 2017 kuulub Rõuge valda. Mõniste on koos Saruga tuntud rahvasuus Mehkamaa nime all.
Taheva – Tahevat on mainitud 1541. a (Tayewes) Gaujiena ordulinnusele alluva vakusena, mõis (Taiwola) rajati Rootsi võimu ajal (esmalt Hof Thahawe). Härrastemaja (1906) paikneb Tsirgumäel (3 km Tahevalt), alates 1926. a-st Taheva lastesanatoorium. Taheva küla (1975. aastal 197, 1995. aastal 135, 2011. aastal 73 elanikku) tekkis 1940. aastail Taheva raudteejaama juurde metsatööliste asumina. Taheva kn (1975. a 203 km², 1662 elanikku) moodustati 1954. a Hargla ja Koikküla kn liitmisel, aastail 1992–2017 oli see Taheva vald (1995. a 205 km², 1123 elanikku). Hargla kool, kultuurimaja, raamatukogu ja haigla paiknevadki Taheval.
Kirjandust
- Eesti Entsüklopeedia III (sub Hargla). Tartu: Loodus, 1934, vg 710–711.
- Eesti Nõukogude Enstüklopeedia (sub Hargla). Tallinn: Valgus, 1988, lk 313–314.
- Uuet, Liivi 2002. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Riigiarhiiv. 312 lk.
- Valgamaa. Eesti V. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne 10. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932. 599 lk.
- www.valga.ee
- Hargla kohanimed