Murdekiiker • KeskmurreK • Jüri

• Murraku iseloomustus
• Tekst
• Tõlge
• Sõnavara
• Kogumine
• Kihelkonnast
• Nuputamist

Jüri kihelkond

Põhja-Harjumaal, mis moodustati 13. sajandil, peatselt pärast taanlaste vallutust, kandis esialgu Vaskjala kihelkonna nime (Waskael "Taani hindamisraamatus"). Enamik maid läänistati taanlaste võimu ajal, vanimad mõisad on Kurna, Lagedi, Nabala ja Sausti.

Naaberaladega moodustas piirkond Ocrielae muinaskihelkonna Revala maakonnas. 13. sajandil, nagu juba muinasajalgi, oli kihelkond tihedasti asustatud, "Taani hindamisraamatus" on märgitud 29 küla ja 262 adramaad.

Kirik paiknes algul Vaskjalas (ehitatud 1220–1227), ent 1401. aastal mainitakse kirikut Karla külas. Kiriku uue asukoha – ja kihelkonna nimemuutuse – põhjustas ilmselt Jüriöö ülestõus. Nüüdne püha Jüri kirik on ehitatud 1884–1885 keskaegse kiriku asemele.

Püha Jüri (Georgios) – ristiusu pühak, kelle algkujuks peetakse keiser Diocletianuse ajal 303. a ristiusu märtrina surnud rooma sõdurit. Ta elulukku põimiti hiljem mütoloogiline lohetapmine ja koletise vangiks olnud kuningatütre vabastamine. Püha Jüri oli algul maaharijate, hiljem ka sõdurite ja rüütliordude kaitsepühak.

Jüri kihelkonna rahvahariduse alguseks on 1690. aasta.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul siirdus palju rahvast Tallinna, kus vajati tööjõudu.

Haldusjaotus

19. sajandist on teada, et Jüri kirikuvald kuulus Rae valda.

1922. aastal sai neist kokku Rae vald ja 1945. aastal sai vallast Rae külanõukogu.

1950. aastal jagati Rae kn kolmeks – loodi Aruküla, Lagedi ja Vaida kn.

1963. aastal liideti Vaida ja Lagedi kn Sommerlingi kn-ks.

20. XII 1990 nimetati Sommerlingi kn ümber Rae kn-ks, millest 11. VII 1991 sai taas Rae vald.

Elanikke

aasta	khk	Rae vald/kn
1782	4026
1881	6248
1922	7500	3489
1934		3217
1979		5291
1989		6885
2000		8014
2011		8706
2012		15 722
2018		17 968

1713–1748 oli Jüri pastoriks keele- ja kirjamees Anton Thor Helle (1683–1748), kes tõlkis Piibli eesti keelde (1739).

Jüri asula – on tekkinud kunagisest Lehmja mõisast ning Jüri kirikumõisast ja külast. Jüris on leitud 1.–2. saj pärinev rauasulatuskoht (vanim teadaolev Eestis). Nüüdse Jüri aleviku kohal olid 1241. a Lehmja (Lemethel) ja Karla (Karowelae) küla. 1622. a paiku asutati Lehmjasse mõis (Rosenhagen), 1765. a oli küla hävitatud. 1975. aastal liideti Jüri küla ja Lehmja asundus Jüri alevikuks (1977. a 1024 elanikku, 1988. a 2461 elanikku). 1988. aastani oligi Jüri rohkem tuntud Sommerlingina (kui Sommerlingi-nimelise sovhoosi keskasula ja kn keskus). 1991. aastast on Jüri alevik Rae valla keskus (1996. aastal 2627, 2007. aastal 3050, 2015. aastal 3528 elanikku).

Revala (ka Rävala) – ajalooline maakond Põhja-Eestis, 13. sajandi alguses 1600 adramaad, keskus Lindanise. Tekkis hõimumaakondadest u I at lõpus, hõlmas ligikaudu nüüdse Harjumaa ning Läänemaa Nõva valla; koosnes Repeli, Ocrielae ja Võhmataga (Vomentakae) khk-st. 1220–1221 rajati Revalas Jõelähtme, Keila ja Kuusalu kirikukhk, 1224. ja 1241. aasta vahel Vaskjala ehk Jüri kirikukhk. 13. saj keskpaiku ühines Revala Harjumaaga.

Vaskjala – küla Rae vallas (1996. a 297 elanikku) Jürist idas, iidne sillakoht Pirita jõel. Tallinna ümbruse vanimaid (II at teisest poolest eKr) ja arheoloogilistelt leidudelt rikkamaid külasid. Mainitud 1241 "Taani hindamisraamatus" (Vaskael). Küla juures olnud Taani kuningamõis (curia domini regis) hävitati arvatavasti Jüriöö ülestõusu ajal. Kääbaste mäel olnud kivikalme oli kasutusel I at teisest poolest II at alguseni. Ohvrikividest tuntumad Tohtrikivi ja Istmekivi.

Kirjandust

1. Eesti Entsüklopeedia IV (sub Jüri). Tartu: Loodus, 1934, vg 222–223.
2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4 (sub Jüri). Tallinn: Valgus, 1989, lk 175–176.
3. Uuet, Liivi 2002. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Riigiarhiiv. 312 lk.
4. www.rae.ee
5. Jüri kohanimed