Mihkli kihelkond
Lääne-Eesti paese aluspõhjaga rannikumadalikul moodustati 13. sajandil.
13. sajandi algul kuulus piirkond Soontagana muinaskihelkonda (keskus Soontagana maalinn), mis hõlmas ligikaudu hilisema Koonga valla ala, Henriku Liivimaa kroonikas mainitud kui provincia Sontagana (1210) ja castrum Sontagana (1216).
1259. aastal on mainitud Mihkli preestrit ning 1359. a kirikut (Sankt Michaelis).
Liivi sõjani kuulus Mihkli Saare-Lääne piiskopkonda, osalt Lihula, osalt Koonga ametkonda.
1627. aastal jagati kihelkond Lääne- ja Pärnumaa vahel, mis 1917. aastani tähendas ühtlasi jagatust Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel.
Soontagana piirkonna rahvas ristiti 1226. aastal.
1236. aastal jõuti valmis Saare-Lääne piiskopkonna piiride ja organisatsiooniga.
1242. aastal jagati khk-a maad ordu ja piiskopkonna vahel, Mihkli jäi piiskopkonna maavalduse Lihula ametkonda Oidremaa (Hoidenorme) vakusesse.
1284. aastast on teada Läänemaa talupoegade koormised oma isandaile:
a) kümnis igalt saaduselt, b) igalt adramaalt 2,5 marka raha, 1 kana, 1 kantsüld puid, c) igalt vikatilt 2 koormat heinu, d) igalt adramaalt aastas 1 künnipäev (talupoja härgade ja rakmetega) ning 2 niidupäeva. Talupojad olid kohustatud ehitama oma isandaile elamuid, kirikuid ja linnuseid ning osa võtma maakaitsest ja sõdadest.
Mihkli Miikaeli kirik on ehitatud ühelöövilise kindluskirikuna 14. saj alguses, nüüdisilme sai 18.–19. sajandil.
Mihklipäev – 29. september; alates 5. sajandist katoliku kirikus peaingel Miikaeli, sõdurite ja ratsanike patrooni nimepäev. Eesti rahvakalendris on mihklipäev sügisese pööripäeva lähedane poolaastatähis (esiplaanil lõikus- ja karjasepüha kombed). Eesti Mihkel (sks Michel, vn Mihhail jt) pärineb heebrea nimekujust Miikael 'see, kes on nagu jumal'.
Mihkli kihelkonna rahvastikule andis väga suure löögi 1710.–1711. aasta katk, kui 866 inimesest suri katku 739 (85,3%) ning ellu jäi vaid 127 inimest.
19. sajandi algupoolel levis Mihklis vennastekoguduseliikumine.
1845–1848 siirdus 22,2% elanikest vene õigeusku.
1880. aastail rändas osa talupoegi välja Venemaale.
1863. aastal algas talude päriseksostmine.
Mihkli kihelkonna jagunemine kaheks osaks tähendas näiteks sedagi, et 1694. aastal jäi koolimaja ehitamata, sest ei jõutud kokkuleppele, kas see peaks tulema Veltsa või Koonga poolele. Lapsi hakati õpetama Veltsa poolel köstrimajas (nt 1708. aastal õppis seal 10 poissi).
1870.–1880. aastail tegutses Mihklis kihelkonnakool.
1902. aastal avati Veltsas ministeeriumikool.
Haldusjaotus
1242–1925 Mihkli kihelkond
1922. a 446 km², 4123 elanikku
1925–1950 Mihkli kihelkond
1934. a 446 km², 3893 elanikku
kuni 1939 Koonga vald
1934. a 260 km², 2600 elanikku
kuni 1939 Veltsa vald
1934. a 186 km², 1293 elanikku
1939–1950 Soontaga vald (liidetud Veltsa ja Koonga vald)
1945–1950 Mihkli kn (st hilisema Koonga kn põhjaosa)
1950–1991 Koonga kn
1989. a 454 km², 1578 elanikku
1991–2017 Koonga vald
2002. a 438 km², 1524 elanikku
2017. a 438 km², 1035 elanikku
2017 Koonga valla ühinemisel Lihula, Hanila ja Varbla vallaga moodustati ühine Lääneranna vald
2018. a 1363 km², 5382 elanikku
Elanikke
| aasta | khk | Koonga vald/kn |
| 1712 | 127 | |
| 1782 | 996 | |
| 1881 | 1632 | |
| 1922 | 4123 | 2828 |
| 1934 | 3893 | 2600 |
| 1989 | 1578 | |
| 2001 | 1583 | |
| 2017 | 1035 |
Läänemaa on tuntud kui kehva pinnasega ala Kasari ja Audru jõgikonna vahel, kus on palju soid ja rabasid. See on tähendanud ka suhteliselt väikest rahvaarvu. Väheviljaka pinnase tõttu on oluline tulundusharu olnud karjandus.
Läänemaale iseloomulikud naiste tanud arendati äärmuseni välja Mihklis, kus kitsad ja kõrged kikktanud olid lillkirjadega kaunistatud.
Mihkli küla Koonga kn-s (1989. a 46 elanikku) moodustati 1977. aastal, kui liideti Keblaste asundus ja Piisu küla. Keblaste mõis rajati 1580. aastail.
Koonga vald eksisteeris Pärnumaal kuni 1939. aastani (1922. aastal 260 km², 2828 elanikku). 1950. aastal sai vallast kn Pärnu raj-s (1989. aastal 454 km², 1578 elanikku) ning 1991. aastal uuesti vald kuni 2017. aastani. Koonga küla paikneb Kalli–Lelle mnt ääres Mihklist kagus (1989. aastal 342, 2010. aastal 256 elanikku). Keskajal oli Koonga piiskopi ametimõisana laialdase halduskonna keskus. Mõisat (Kokenkau) on mainitud 1449 (Cokencayve).
Veltsa – vald Läänemaal (kuni 1939), mille alale jäi ka Mihkli kihelkonnakirik. 1939. aastal jagati Veltsa vald Lihula, Kirbla ja Soontaga (endise Koonga) valla vahel. Veltsa küla (1996. aastal 26 elanikku) on mainitud 1534. aastal (Wels), Veltsa mõis (Weltz) rajati 16. saj lõpus – 17. saj alguses.
Kirjandust
- Eesti Entsüklopeedia V (sub Mihkli). Tartu: Loodus, 1935, vg 1217–1218.
- Eesti Entsüklopeedia 6 (sub Mihkli). Tallinn: Valgus, 1992, lk 325–326.
- Pärnumaa. Eesti IV. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne 9. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930. 764 lk.
- Pärnumaa 2. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. 670 lk.
- Läänemaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne 13. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. 318 lk.
- Uuet, Liivi 2002. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Riigiarhiiv. 312 lk.
- www.laanerannavald.ee
- Mihkli kohanimed