Mustjala kihelkond
Põhja-Saaremaal Soela väina ääres moodustati 1646. aastal.
Nimekujusid ajaloost: saksa keeles 1592 Mustell, 1645 Mustel, Mustell, 1731 Mustell, eesti keeles 1782 Mustjalla kihhelkond. Saksakeelne nimekuju on Mustel. Lauri Kettuneni arvamust (1956), et nimi tuleneb isikunimest tähendusega 'mustjalg' (nagu soome Mustiala), jagab ka Marja Kallasmaa (1996, 2018).
13. sajandi alguseni moodustas Mustjala muistse Kihelkonna-Sõrve khk-a põhjaosa (maalinn Paatsas ja Võhmas).
1227–1254 läks Mustjala ala Saksa Ordu valdusse, kuuludes Pöide (ja aastast 1345 Maasilinna) foogtkonna Suur-Kihelkonna ametkonda.
17. sajandi alguses rajati Mustjala riigimõis (Mustelhof), 1605. aastal ehitati püha Anna kabel.
1646. aastal eraldus Mustjala Kihelkonna khk-ast omaette kirikukihelkonnaks (lisaks anti osa Kaarma khk-ast). Kabelist sai Mustjala Anna kirik. Praegune kirikuhoone ehitati 1863. aastal.
1695 rajati külakool, 1823 kihelkonnakool.
1846–1848 siirdus 28% elanikest (550 inimest) vene õigeusku,
1865 ehitati prohvet Eliasele pühitsetud puukirik, 1873 kivikirik.
Mustjalas on Saaremaa suurimad metsad ja kõrgemad rannapangad (Ninase, Panga). Elatist on siin andnud põhiliselt metsatöö, söepõletamine ja tõrvaajamine.
1860. aastatest hakati käima suviti mandril mõisates tööl (pms kraavikaevamisel), 1868 algas talude päriseksostmine.
19. sajandi lõpus muutus tähtsaks laevaehitus ja meresõit.
Haldusjaotus
1925. aastal võeti haldusjaotuses kihelkondade asemel kasutusele vallad, kihelkond säilitati kirikukoguduste üksusena. Mustjala kihelkond hõlmas üksnes Mustjala valla.
1646–1925 Mustjala kihelkond
1922. a 219 km², 25 küla, 3244 elanikku
1925–1950 Mustjala khk/vald
1934. a 146 km², 3130 elanikku
1950–1990 Mustjala külanõukogu
1989. a 232 km², 1021 elanikku
1990–2017 Mustjala vald
2001. a 232 km², 900 elanikku
2017. a 232 km², 657 elanikku
1945 – Mustjala vallas moodustati 3 külanõukogu (Mustjala, Pidula, Võhma), mis jäid püsima, kui vald 1950. aastal likvideeriti.
1954 – Mustjala kn-ga liideti Pidula ning 1960. aastal Võhma kn.
1963 – toimus mõningaid piirimuudatusi.
2017 – haldusreformi käigus liitusid kõik Saaremaal asunud vallad ühtseks Saaremaa vallaks.
Elanikke
| aasta | khk | vald/kn |
| 1715 | 422 | |
| 1750 | 790 | |
| 1782 | 1103 | |
| 1850 | 1970 | |
| 1881 | 2197 | |
| 1922 | 3244 | |
| 1934 | 3130 | 3130 |
| 1965 | 1385 | |
| 1972 | 1170 | |
| 1978 | 1025 | |
| 1989 | 1021 | |
| 2001 | 900 | |
| 2017 | 657 |
Mustjala alevik (1972. aastal 209 elanikku, 1989. aastal 516 elanikku) kujunes alles 20. saj algul kirikute ja kirikumõisa ümber (1977. a-ni ametlikult Alevi küla).
Mustjala on tuntud kui regivärsiliste rahvalaulude poolest väga rikas kihelkond, võistulaulmise traditsioon elas siin 1960. aastateni. Keeleteadlastest olid Mustjalast pärit Paul Saagpakk (1910–1996) ja Magnus Kindlam (1907–1960).
Paatsa küla (1565 Padis) alal oli 11.–13. saj kindlustamata linnus, mis 13. saj lõpus või 14. saj alguses ümbritseti madala liivavalliga. Muinasaja lõpul oli Paatsa rauatöötlemispaik, kus valmistati esemeid ja kaubakange ümbruskonna sulatuskohtade toorrauast. (Rauasaatme mäed Tuiu külas on olnud üks selliseid rauasulatuskohti.) 18. saj alguses rajati Paatsa mõis (Paatz).
Võhma küla (1660ndail Waymes) alal asub muistne kahe valliga maalinn, mida peetakse viikingite kunagiseks kaitseehitiseks. Ajaloomälestistest on siin veel muistsed põllud ja kivikalmed.
Kirjandust
- Eesti Entsüklopeedia V (sub Mustjala). Tartu: Loodus, 1935, vg 1395–1396.
- Eesti Entsüklopeedia 6 (sub Mustjala). Tallinn: Valgus, 1992, lk 462.
- Eesti Entsüklopeedia 8 (sub Saare maakond). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 286–287.
- Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Toim H. Neetar. Tallinn: Eesti Keele Instituut, lk 224.
- Saaremaa. Eesti VI. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne 11. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934. X + 860 lk.
- Saaremaast ja saarlastest. Koostanud H. Toomsalu. Tallinn: Perioodika, 1983. 143 lk.
- Vana Kannel V. Mustjala regilaulud. Toim H. Tampere ja E. Tampere. Monumenta Estoniae Antiquae I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1985. 816 lk.
- Uuet, Liivi 2002. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Riigiarhiiv. 312 lk.
- Mustjala kohanimed